Astronoomia | News

Linnutee elule pole leitud partnerit

25. apr 2015

Linnutee elule pole leitud partnerit
Võite olla rahulikud. Vähemat 100 000 meile lähemat galaktikat on priid intelligentsest elust. Pennsylvania osariigi ülikooli astronoom Jason Wright järeldas pärast seda, kui oli kolleegide abil läbi uurinud 100 000 galaktika termodünaamilised sõrmejäljed, et jäätmeenergiat, mis peaks kiirgama keskmises infrapunases lainealas, neis ei lähtu. Uuringui rahastas eraorganisatsioon Templeton Foudation.
Poole sajandi eest rajati optimistlikult maaväliste tsivilisatsioonide otsimise võrgustik SETI, mida enam riiklikult ei rahastata. Muidugi leiavad optimistid, et kõrgtsivilisatsioonid on leidnud võimaluse mitte oma väheväärtuslikku kiirgust ilmaruumi paisata. Kuid seni jääb kehtima ameerika teaduskirjaniku Arthur C. Clarke’i kalambuur, kes väitis, et kindel tõestus, et meist vähemalt 50 valgusaasta (praegu peaks ütlema, et 60) kaugusel pole ühtegi arukat tsivilisatsiooni on see, et keegi pole meile ütelnud, et lõpetage ometi need ogarad telesaated ära.
Allikas: Sientific American

Bioloogia | Geneetika | kommen.taar | News

James Watsonit tasub ikka kuulata

23. apr 2015

See Tiit Kändler kommentaar ilmus ajalehes Eesti Ekspress Mart Viikmaa rassside artikli lisakesena 15. aprillil

Kui ma 2012. aasta 12. juuli õhtul väljusin Dublini Trinity Kolledži eksamihoone suurest, rahvast pungil täis saalist vihmasesse hämarusse ning jalutasin maja taha pargikesse, väljus tagauksest üks pealtnäha murest murtud mees. Veidi kühmus ja ebalev, kõndis ta maja ette ja istus taksosse. See oli 84-aastane James Watson, kellele ma ei söandanud läheneda, et küsida, mida tema kunstlikust elust arvab. Oli toimunud geenitehnoloogia staari Craig Venteri loeng, pühendatud siinsamas 1943. aastal maapaos olnud kvantfüüsika rajaja Erwin Schrödengeri loengule „Mis on elu?“, mis andis panuse ka Watsoni ja Francis Cricki hulljulgele ja eetika piiril tehtud 1953. aasta avastusele, et DNA struktuur on kaksikheeliks. Sest ajast on maailm saanud kuulda Watsoni iroonilist, tarka ja sõltumatut häält. Tema raamat „Kaksikheeliks“ ei toonud Crickile ega Maurice Wilkinsile just rõõmu. Nii nagu iga tõeline pööre, oli ka geenipööre dramaatiline. Watson on ajakirjandust rõõmustanud oma väljaütlemistega, mida isegi keskpärasel ajakirjanikul pole raske skandaaliks pöörata. Kuid tänu Watsonile on praegu inimese genoomi andmed avalikus kasutuses. Sest just tema moodustas riiklikel rahadel töötava ja Venteri erafirmaga võidu tormava inimese genoomi lahtimuukimise rühma, ja tänu temale kuulutati võistlus aastal 2000 Bill Clintoni ja Tony Blairi suude läbi võrdselt võidetuks. Watsoni ja Cricki tüli (Watson olla nimetanud konkurenti Hitleriks) tuuris kuni ülalkirjeldatud loenguni, mille lõpus Watson tõusis, ütles mõne lause ja kuulutas, et nad on ära leppinud. Tema teatele vallandus maruline aplaus. Mis tähendab, et hoolimata oma rassiliseks keeratud arvamustest on Watson, keda näeb minu tehtud fotol kõnelemas kirjeldatud koosolekul,  senini teadushuviliste maailmas väga austusväärne kuju.

ESOF.Venter8

Craig Venter kuulutas elu mõtte loengul oma uut ideed: „Kirjeldan DNAd kui tarkvara, ja kui me aktiveerime sünteetilise genoomi rakus, kirjeldan seda kui buutimist, alglaadimist, nõnda nagu te alglaadite oma arvutis tarkvara.“ Tema sõnumi kohaselt tuleb kunagi aeg, mil viirusevastase vaktsiini retsepti saab saata koju e-mailiga ning selle vaktsiinimolekulideks

sünteesimiseks. Võib-olla. Kuid maailmal tuleb enne lahendada uut laadi vihkamise probleem.

The Times tsiteeris 2007. aasta oktoobris Watsonit: „Ma olen sisemiselt nukker Aafrika tuleviku üle, kuna kogu meie sotsiaalpoliitika põhineb faktil, et nende intelligents on sama, mis meil – kui katsed näitavad, et mitte tegelikult.“ Piisas, et saada lahti lastud kõigist oma avalikest ametitest. Jõudnud raskustesse, pani Watson 2014.aastal Christie’s enampakkumisele oma Nobeli medali, mille ostis vene jõukur Alisher Usmanov, kes kinkis selle Watsonile tagasi. Geenmuundamist teravalt toetanud Watsoni ütlusi võib tuua karjade kaupa, siin paar aastast 2000: „Kui te intervjueerite paksu inimest, siis tunnete end kehvalt, kuna teate, et ei palka teda.“ „Te pole kunagi kuulnud inglise armastajast, ainult inglise patsiendist. Tumedanahalistel on suurem libiido.“  Mis võib ju tõsi olla. Nii nagu eri nahavärviga inimese erinev intelligentsus eri aladel (hinnatud asjatundja väide mulle). Minu soovitus: kui tahate teada, kuidas asjad on ja olid, lugege ka Watsonit. Näiteks tema raamatut „Genes, Girls and Gamow“.

 

looma.riik | Loomad | News

Elav teaduskirjandus: sõna on uuritaval. Prussakas ja sipelgas

14. apr 2015

Elav teaduskirjandus: sõna on uuritaval!

Maailma esiettekanne: Prussaka öönägemise kiidukõne
Tere! Mina olen superkangelane prussakas. Juba ammu oli teada, et võin hoida oma hinge kinni 40 minutit. Võin ellu jääda tugevate radioaktiivsete plahvatuste järel, suudan toituda paberist ja kuivanud liimist ning elada nädalaid ilma peata.
Kuid see pole veel kõik! Äsja avastasid teadlased veel ühe minu supervõime: ma suudan peaaegu absoluutselt musta keha näha kottpimedas, kuna oskan koguda kokku kõik valgusosakesed footonid ja need liita.
Mina ise seda muidugi teadsin, kuid Oulu Ülikooli füüsikud olid nii lahked ja andsid mulle Prussakaspeavarju oma laboris, sest õues ma sealse külmaga ellu ei jää. Meid on siin 30 ameerika prussakat, ja meiega viidi läbi virtuaalse reaalsuse eksperiment. Ei, nad ei digitaliseerinud mind, vaid pistsid mu ühe uurimismulli keskele, nii et olin ümbritsetud sfäärilisest ekraanist. Sihukest kino pole inimene veel näinud ja ei näe ka. Nad tegid ruumi kottpimedaks ning siis projekteerisid ekraanile mustad ja väga nõrgalt valged liikuvad triibud, mille suunas ma alati jooksma pistan. Ma ei tea, mis neis mind tõmbab, aga tahan neid lähemalt näha.
Nojah, aga enne pistsid nad ühte mu 360-kraadise vaateulatusega liitsilma ülipeenikese elektroodi, et mõõta elektrilisi klõpsatusi, mida minu silma fotoretseptorite rakud välja saadavad, kui footon neid tabab. Nad veendusid ise, et näiteks kuuvalguseta ööl kusagil pärapõrgus linnadest ja asulatest eemal neeldub mu silmas iga kümne sekundi jooksul üks footon (ehkki ma ise eelistan elada just linnades ja asulates). Inimene ei suuda sihukeste harvade footonitega midagi pihta hakata, kuid minu närvisüsteem kogub tuhandetest fotoretseptoritest info kokku ja liidab selle elektriliseks signaaliks, mis annab mulle tõelise kottpimeduses nägemise. Ühesõnaga – pistsin triipude poole punuma, kui vaid mõned footonid silma sisse sain.
Olles heatahtlik prussakas, jätan selle oma teada, kas tegin seda teadlastele meele järele olemise tahtmisest (ma ju teadsin, mida nad ootavad) või pakkus see mulle lihtsalt niisama lõbu. Nüüd on rahu teadusmaailma peal ja teadlastel prussakatest hea meel, ja minuga saavad öönägemises võistelda vaid öömesilased ja sitasitikad.
Lugesin seda ajakirjast Scientific American, mille pärast koos ära sõime.

Sipelga kangelastegu
Tere! Mina olen sillutisesipelgas ja mind toodi Ameerika Ühendriikidesse pärast kodusõda. Ma elan linnades ja mind ei armastatud, kuni tulid teadlased ja lugesid kokku, et aasta jooksul sööme me sipelgad Manhattani Broadway ja West Streeti peal aastas ära peaaegu tonni toidujäätmeid, mis teeb kokku 60 000 hot dog’i või 600 000 kartulikrõpsu. Mis tähendab, et ilma meieta läheks New York veel eriti haisema.
Lugesin seda ajakirjast Scientific American, millest pärast koos toreda pesa närisime.

News | Tehnoloogia | usut.lus

Tarbetud leiutised

8. apr 2015

 

kellpesuTegin oma leiutiste raamatu kirjutamise käigus mõne aja eest väikese küsitluse oma Facebooki sõprade seas: mis on need kolm elektrilist majapidamisriista, millest oleksite valmis kahetsuseta loobuma? Vastas veidi üle 20 inimese. Loobumised jagunesid üsna erinevatele seadmetele. Kõige varmamalt loobutaks elektrilisest kohvimasinast (6), seejärel (2) soojapuhurist, mahlapressist, kohviveskist, võileivagrillist, köögikombainist, uksekellast, elektripliidist. Tarbetuks loeti nii elektrilist hambaharja kui pediküürijat kui sidrunipressi kui õunakoorijat kui murutrimmerit, aga ka mitteelektrilist aeglaselt laskuvat prill-lauda. Küsitlus polnud esinduslik, ent osutas ometi sellele, et igal inimesel kipub kogunema majapidamisse üleliigseid leiutisi.
Tänan vastanuid.

Tiit Kändler

Bioloogia | mis.uudist | News | Tehnoloogia

Tähtsa bionina leiutamine

29. jaan 2015

 

Igal lõhnal on oma muster, lõhnajälg, mille kohaselt nina seda ära tunneb. Iga lõhnamolekuli jaoks on inimninas oma retseptor, mille külge molekul end seob ja selle järel ajule signaali saadab. See on lihtlabaselt kirjeldatuna inimese lõhnameele olemus.

Kui transistoride külge saaks siduda vastavaid valke, mis lõhnamolekule seovad, saaks lõhnu muundada elektrisignaalideks. Siiani pole robotninal võimalik olnud eristada erineva kiraalsuse ehk käelisusega molekulide lõhna. Inimese nina mõnda sellist molekuli eristab. Nagu näiteks karavooni molekuli erinevad vormid aitavad meil haista piparmünti ja köömnet. Siiani pole masin neid lõhnu eristada suutnud.

nina

Manchesteri ülikooli ja Itaalia Bari ülikooli teadlased teatasid ajakirja Nature Communications 2015. aasta 16. jaanuari numbris bionina valmistamisest, mis sisaldab lõhnaaineid siduvat valku, mida õnnestus siduda transistoridega. Nood muudavad lõhnaaistingu elektrisignaalideks. Andur on erakordselt tundlik. Rühma juht, Manchesteri ülikooli professor Krishna Persaud kinnitas uudisteportaalis AlphaGalileo, et väljaefektiga transistoride kasutamine viis neid uuele tasemele ja et nende bioandurid võiksid haista, kas toit on riknenud või kas õhk on saastunud. Ütlemata jäi, et bioandurid võiksid haista ehk sedagi, kas sõjavaremekeldrite õhus on tunda laibalehka või mürkgaase.

Allikas: AlphaGalileo

Füüsika | Kosmoloogia | News | to.imetaja

Aja uus määratlus: universumi põhialus

12. jaan 2015

6. jaanuaril 2015. aastal võitsid tunnustatud Buchalteri kosmoloogiapreemia Perimeter’i instituudi kosmoloog Lee Smolin ja Edinburghi Ülikooli kosmoloog Marina Cortês. Nende töö, mis kuulutati kosmoloogias läbimurdeliseks, sisaldub ajakirjas Physical Review D avaldatud artiklis pealkirjaga „Universum kui unikaalsete sündmuste protsess.“ Tegemist on järjekordse katsega sulatada aja pöördumatut kulgu füüsika alustesse. Teadlased pakuvad välja energeetilised põhjuslikud struktuurid, saamaks jagu sügavatest probleemidest, millega kosmoloogia esmaprintsiibid vastastikuti seisavad.

Nad alustavad hüpoteesist, et aeg on niihästi fundamentaalne kui pöördumatu. Enamik füüsikuist näeb aega kui omadust, mis tuleneb fundamentaalsematest füüsikaseadustest. Põhjuslikkus tuleneb otseselt sellest pöördumatusest, kinnitavad Smolin ja Cortês, tulevik luuakse pidevalt olevikust läbi aja aktiivsuse. Samamoodi on fundamentaalsed omadused energia ja moment ehk liikumishulk. Aegruum ja selles liikuvad osakesed ilmuvad läbi aja aktiivsuse. Igal sündmusel on oma sõrmejälg – eriline signatuur, mis moodustub eelnenud sündmuste summast ja ei mingitest muudest sündmustest. See viib nii asümmeetrilise universumini kui võimalik. Teadlased arendavad oma teooriat analüütiliselt, illustreerides seda ruumiliselt ühemõõtmelise universumi arvulise simulatsiooniga.

kellpesuTuntud vastuvoolumõtleja Smolini nägemus maailmast on täpselt vastupidine senise üldtunnustatud nägemusega. Kuid see ei lähe vastuollu fundamentaalfüüsika võtmetähendustega. Vastupidi, aja primaarsus ja selle pöördumatus peab ühendatama nüüdisfüüsikaga, et siiani lahendamata võtmeküsimustele ometi kord lahendus leida. Selle abil loodavad Smolin ta tema kaasmõtlejad leida lõpuks ometi üles ja muukida lahti nüüdisaegse teoreetilise füüsika Püha Graali – kvantmehaanika ja gravitatsiooni ühenduse.

See ei ole küll nõnda üheselt saavutatav kui toodud joonistusel, millel on esitatud dušši ja kella ühendus, mis on USA patendiametis olulise leiutisena patenteeritud.

Et hoida kosmoloogia teaduslikuna, peab muutma vana vaate, et universumit valitsevad muutumatud seadused, uue vastu, milles seadused muutuvad. Uues vaates on kolm keskset seadust. Korraga esineb vaid üks universum. Aeg on reaalne: kõik struktuuris ja looduse regulaarsuses muutub varem või hiljem. Matemaatika, millel on ajaga raskusi, pole looduse oraakel ja teaduse prohvet, vaid lihtsalt suure võimsuse ja tohutute piiridega tööriist.

Smolini ja tema mõttekaaslaste ideestikku on siin tore veelkord selgelt korrata. Sellest võib välja kooruda uus kosmoloogia, kuna vana on jooksnud omadega ummikusse. Keegi ei ole veel suutnud leiutada, kuidas on gravitatsioon seotud kvantmaailmaga. Olukord on tõeliselt groteskne: gravitatisooniseadused, mille tuletas teadaolevalt esimesena Isaac Newton 1687. aastal, pole ümber lükatud. Kvantmehaanika seadused, mille võrgustiku leiutamine algas Plancki 1900. aasta katsest selgitada absoluutselt musta keha kiirgust, ja mis juhivad nüüdseks teie arvuteid, läpakaid, telereid ja kogunisti valgusteid, pole ümber lükatud.

Kuni me ei räägi matemaatikast, mille tõepärane seotus loodusega on üks üllatavamaid ja produktiivsemaid, aga ka vaieldavamaid avastusi meie universumis – mida tõestab muu hulgas ka asjaolu, et matemaatikat ei kasuta mitte ainult inimene, vaid ka ronk, sipelgas ja isegi viirus, kelle/mille kohta pole inimene kokku leppinud, on see moodustis üleüldse elus või hoopis elutu.

Niisiis, tore on tutvuda Smolini pakutud nelja printsiibiga, mis pööravad pea peale aja senise käsitluse ja millest teoreetilise füüsika ning kosmoloogia helged pead kahtlustavad peituvat võti, mis avab fundamentaalteadusele seose gravitatsiooni ja kvantmehaanika vahel.

Printsiip A. Aeg on fundamentaalne suurus. Aja toime on kõige elementaarsem protsess füüsikas, mille läbi luuakse olemasolevatest sündmustest uued sündmused. Põhjuslikkus tuleneb otseselt aja pöördumatust olemusest.

Printsiip B. Ajal on fundamentaalse suund. Tulevik areneb oleviku olemisest, puuduvad põhjuslikud silmused või piirkonnad, kus aeg „edeneb tagurpidi“. Fundamentaalsed seadused, mis arendavad tulevikku olevikust, on pöördumatud – minevikku seisuned ei saa konstrueerida oleviku seisunditest.

Printsiip C. Objekti  aeg-ruumi omadused või sündmused tulenevad selle suhetest teiste dünaamiliste objektidega. Kõigil aegruumi omadustel on dünaamiline päritolu.

Printsiip D. Energia on fundamentaalne. Energia ja liikumishulk (moment) ei ilmu välja aegruumist, pigem on tõene vastupidine. Aegruum ilmub välja fundamentaalsemast põhjuslikust ja dünaamilisest olekust, kus energia ja moment on algsed.

kellpesu

See, kas aeg on primaarne või tuleneb fundamentaalsematest loodusseadustest, tundub olevat tavaelu jaoks üsna ebaoluline küsimus. Kuid ka see, et aeg erirelatiivsusteooria tõlgenduses on koolutatud, painutatud, nõnda et see voolab ühes kohas kiiremini, teises aeglasemalt, tundus Einsteini 1916. aastal pakutuna pigem elust irdunud teadlaste meelelahutus.

aasta.mõttes | News | Sotsiaalteadus

Mis on Eesti riigi mõte?

3. jaan 2015

Mis on Eesti riigi mõte?

René Descart

Selgitus: See kirjatöö on kirjutatud Eesti Kultuuri Koja, Eesti Koostöö Kogu ja kultuurilehe Sirp 2014. aasta novembris korraldatud esseekonkursile „Mis on Eesti riigi mõte?“ Tiit Kändler

 

Eessõna

Ajades oma isa poole sajandi eest ehitatud maja pööningu saepurus taga sipelgaid (mis on üks ütlemata tänamatu tegu, kuna sipelgas on nii väike, ent teda on nii palju), leidsin koltunud käsikirja. See tähendab, ma pidasin seda koltunud käsikirjaks, kuna pööningul oli kottpime, aga kui käsikiri tuli päevalgele (koos minuga), siis selgus, et see on hoopistükkis koltunud. Uurides lähemalt Eesti äriregistrist ja pangavõlgnike nimekirjast, selgus, et selle käsikirja oli Eestisse toonud 1654. aastal, pärast katoliku usku üleminekut troonist loobuma pidanud Rootsi kuninganna Kristiina favoriit Björk. Sellepärast on täiesti usutav, et käsikirja on käsitsi kirjutanud René Descart oma surivoodil, seda enam, et käekiri on väga kehvasti loetav ning lehkab küllalt ebameeldivalt. Siiski on alust arvata, et see on kirjutatud eesti keeles (esineb sõna Riik, mis on küll vanamoeliselt kirjutatud Rike) ning selle pealkirjaks on „Mis on Eesti riigi mõte?“, kuigi kolmas sõna on peaaegu loetamatu, ent koosneb kindla peale viiest tähest.

Sellepärast arvan, et leid pälvib publitseerimist, et teha see kättesaadavaks laiemale kirjaoskajate ringile või vähemalt ruudule.

Tänan Eesti Riigi Kottpimedate Abiühingut abi eest toimetamisel.

 

Selgitus: See kirjatöö on kirjutatud Eesti Kultuuri Koja, Eesti Koostöö Kogu ja kultuurilehe Sirp 2014. aasta novembris korraldatud esseekonkursile „Mis on Eesti riigi mõte?“

Tiit Kändler

 

1. artikkel

Arusaadavalt – et vastata küsimusele, mis on Eesti riigi mõte?, on mõttekas esmalt välja uurida, mis asi on Eesti Riik. Kas see on elus või eluta olend ning kui elus, siis kas on tal aju või pole tal aju. Kui selgub, et tal on aju, siis on mõtet vastata küsimusele, mis on Eesti riigi mõte – kui see sellepeale juba niigi selgeks ei osutu.

 

2. artikkel

Eesti Riik (edaspidi Riik) on Riik, kus kuused kasvavad seal, kus ootaks kasvama mände. Seevastu männid kasvavad paikades, kus teistes maades kasvavad kuused. Võib juhtuda, et sellepärast nimetavadki kohalikud kuuski mändideks ja mände kuuskedeks.

 

3. artikkel

Riik, kus looduse mitmekesisus ületab lõpmatuse piiri. Siin ei ole alpiaasasid, jääliustikke, kivikõrbeid, kaamleid, hobuelevante, kõrgmäestikke, hiigelkoski, jääliustikke, liivakõrbesid…

 

4. artikkel

Riik, kus loodus on nõnda puhas, et kodanikud ei pese kunagi käsi ega kaela. Just sellepärast ei kohta selles riigis hommikust kätepuhtuse kontrolli, mitte sellepärast, et see ahistaks kuidagi vähemuses olevate mustkäte õigusi.

 

5. artikkel

Riik, mille jalgratturid, pedaalijad ja tuurisportlased on kogunenud Kasahstani võistkonda. Seevastu Kasahhi sportlased ei esine Rocki särkides.

 

6. artikkel

Riik, kus kehtib vankumatult ja rahumeelselt Newtoni kolmas, mõju ja vastumõju seadus, Einsteini üldine relatiivsusteooria ja parema käe kruvi reegel. Seevastu hääletas selle riigi parlament hiljuti aine jäävuse seaduse vastu, mille peale valitsus kehtestas perpetuum mobile arenguprogrammi.

 

7. artikkel

Riik, kus kodanikke on rohkem kui elanikke. Elanikud omakorda jagunevad venelasteks ja eestlasteks. Eestlased omakorda jagunevad natsionalistideks.

 

8. artikkel

Riik, kus kehtib konstitutsioon. Sellepärast võib põhiseaduse vastu eksida.

Eimiski

9. artikkel

Riik, mille kirjanike liidus on 302 liiget. Neist kirjaoskajaid on 99,99 protsent, sealhulgas on sisse arvestatud naiskirjanikud. Kirjaoskamatuid on üks (minul on tema nimi teada), kes ei oska kirju õigelt poolt avada.

 

10. artikkel

Riik, mille parlamendi liikmete arv jagub ainult iseenesega. Sellepärast ongi Riigi parlamendi nimi Riigikogu. Matemaatikas tähendab see hulka, mis sisaldab iseennast ja ainult iseennast.

 

11. artikkel

Riik, millel pole ühtegi head naabrit. Sellepärast armastavadki naabrid seda riiki väga.

 

12. artikkel

Riik, mille ajaloost ei saa keegi aru. Sellepärast ei vajata selles riigis ajaloolasi. Ei saa keegi aru ka selle Riigi füüsikast, keemiast, bioloogiast, veel vähem kirjandusest, kunstist ja ilukirjandusest. Kuni maailmas leidub üks põlvepikkune poisike, kes saab aru selle Riigi poliitikast, vajatakse riigis poliitikuid.

 

13. artikkel

Riik, millel on pikk ajalugu. Sellepärast tehakse seal siiamaani vastlasõitu ning hääbunud on linakasvatus. Maainimesed käivad hommikust õhtuni kodu ja panga, postkontori ning apteegi vahet. Õhtust hommikuni käivad nad panga, postkontori, apteegi ja kodu vahet. Neil on tugevad jalad, käbedad kämblad, kaugele ette vaatav pilk ning türgi vammused.

 

14. artikkel

Riik, mis on maailmas eesrindlik kui e-riik ja kui suure väljalüpsiga riik (5. kohal Euroopas). Sellepärast ei ole selle riigi elanikud viimase 12 aasta jooksul üksteisega kohtunud.

 

15. artikkel

Riik, kus on kehtestatud arvutitega kooselu seadus, mille kohaselt arvutit ei tohi ahistada, teda vigastada või hävitada. Kodanikul ja arvutil on ühine tark- ja kinnisvara ning kui üks sureb, siis laseb teine edasi.

 

16. artikkel

Riik, kus elatakse elu lõpuni. See kehtib inimeste kohta, kes ei lõpeta oma elu teistes riikides või kolmandates.

 

17. artikkel

Riik, mille ääremaad on kokku suurema pindalaga kui riik ise. See on võimalik seetõttu, et riigi pindala mõõdetakse molekuli täpsusega digitaalselt ning see võrdub võimsama lõpmatusega kui lõpmatus ise.

 

18. artikkel

Riik, kus iga Venemaa liigutus kutsub esile sõjahüsteeria. Seepärast on see riik kõige rahumeelsem riik maailmas, kui Venemaa välja jätta.

 

19. artikkel

Riik, kus 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Saksa, Eesti ja Norra ning Lõuna-Prantsusmaa massiorganisatsioonide liikmeid austatakse kui vabadusvõitlejaid. Seepärast on riigi elanikel lõpmatult vabadusi valida hästi läinud ja veel paremini läinud elu vahel.

 

20. artikkel

Riik, kus viisastaku plaan on ümber nimetatud koalitsioonileppeks. See täidetakse järjekindalt kolme, vahel ka poole aastaga. Kui koalitsioonilepe on täis, saavad Riigi elanikud ülejäägi enesele.

 

21. artikkel

Riik, mis on ainus maailmas, kus ostukorvid muutuvad pikkamööda ja pidevalt üha odavamaks, samal ajal mil hinnad tõusevad. See tuleb sellest, et Riigi elanikel on suurepärane arstiabi, elukestev õuesõpe ning hoolikas sotsiaalhoolduse süsteem. Mis tähendab, et Riigi elanikud abistavad arste, õpetavad õpetajaid ja hooldavad sotsiaalhooldajaid. Seda kõike vaatamata sellele, et Riigi elanikud armastavad vahel üht-teist põske pista.

 

22. artikkel

Riik, kus sääsest ei tehta kunagi elevanti. Elevante valmistatakse selles Riigis hiiglaslikest tänavaaukudest. Saadud elevandid kasutatakse portselanipoodides klienditeenindajatena.

 

23. artikkel

Riik, kus Läänemere lained käivad vastu Saaremaa praami paremat parrast. Seevastu Saaremaa praamid sõidavad edukalt Malaisias, Filipiinide ja Kesk-Hiina meredel. Neid valmistatakse Sõrve sääre äärde toodud Kreeka laevadest.

 

24.artikkel

Riik, kus eales ei looju Päike. Mõned asjatundjad arvavad, et see on nõnda sellepärast, et Päike on juba loojunud.

 

25. artikkel

Riik, kus valmistati kunagi Avinurme riistu, nüüdisajal aga peamiselt nõunikke. Neid valmistavad nõutehased, mida Riigis nimetatakse ülikoolideks. Kõik Riigi 103 ülikooli mahuvad maailma ülikoolide esitosinasse. Sellega seoses on Riigis kehtestatud tosin, mille suuruseks on 103.

 

26. artikkel

Riik, kus kõneldakse maailma kaunimakõlalist keelt ja lehvitatakse ilusamavärvilist lippu. Selle Riigi keel tõusis kunagi taevani üles ja sealt langes kolinal alla lipp. Tõsi küll, see lipp ei langenud Riigi kodanike vaid Taanimaa sõjameeste sülle.

 

27. artikkel

Riik, kus uudised algavad alati sõnaga „rahvusringhääling“. See sõna tähendab seda, et Riigis elava rahvuse esindajad on ringis ja häälitsevad uudiseid üksteisele kõrva.

 

28. artikkel

Riik, kus rahvus tähistab üht teatud liiki inimrühma, kes nimetab end eestlasteks hoolimata sellest, kas lugeda eest- või tagantpoolt.

 

29. artikkel

Riik, kus korraldatakse elanike mälu värskendamiseks kirjandivõistlusi teemal „Mis on Riigi mõte?“ Sellel võistlusel on salajane žürii, kuid seevastu avalik auhinnafond, mille suurus on salajane. Võistluse eesmärgiks on leida üles Riigi elanike salajased arvamusavaldused Riigi olemise ja tuleviku teemal. Arvamusavalduste pikkus on koos tühikutega.

 

30. artikkel.

Riik, kus esmane on oleks minu olemine, teiseks minu tegemine. Kolmandaks tuleb selles Riigis alati neljas.

 

31. artikkel

Riik, mida kõik selle elanikud kiruvad. Sellepärast nad armastavadki seda.

 

32. artikkel

Maises elus sõltub kõik hea ja halb üksnes Eesti riigist.

 

33. artikkel

Viimaks, Riigil võib olla puhtalt oma lõbusid.

 

34. artikkel

Viimase järel saame järeldada, et kõiges selles ongi Eesti riigi mõte. Või kui ei ole selles, siis on põhjus milleski muus.

 

 

 

 

 

 

 

 

aasta.pildis | News

Vahvaid jõule! Head uut ja vana!

22. dets 2014

Jõulud.Uusvana.2014

lugemis.vara | News

Reisijuht põhjalikule uudishimutsejale

3. dets 2014

Kändler.Eestireis.Esikaas

 

Tiit Kändler, Tiina Kaljundi

 

Kõrvemaa, Pandivere, Alutaguse

Siin- ja sealpool maanteed

Kujundus:  Eerik Kändler

Skeemijoonistus: Tiit Kändler

Solnessi Arhitektuurikirjastuse OÜ, 2014 jõulukuu

 

Täpsed REGIO kaardid, paigad peal, käsitsi joonistatud skeemid, sadu originaalseid ja ajaloolisi fotosid, graafikud, koha- ja isikunimede register, kirjandus, 208 lk, taskuformaat,

¤¤¤

Loodus, keskkond, asulad, arhitektuur, inimesed, ajalugu, teadus, kombed.

¤¤¤

Autorid reisisid kahe aastaga tuhandeid kilomeetreid, et kohata ja mõtestada ajalugu ja inimesi, ehitisi ja tegevusi, teid ja soid. Nad kirjutasid elanike ja sündmustega seotud vahetuid ja värskeid kohalugusid.

Südamlik, usutav reisijuht juhatab läbi meie kodumaa oleviku, seostades seda minevikuga. Head ja vead, ohud ja rohud.

¤¤¤

Järeldus: täna on homme!

¤¤¤

Paras tugitoolilugemiseks, rännakuplaanimiseks ja seljakotiabiliseks.

Lugeda võib rändamata, kuid ärge rännake lugemata!

¤¤¤

Saadaval raamatupoodides, putkades, muuseumides.

¤¤¤

Autoritest:

Tiit Kändler on hariduselt füüsik. Euroopa ja Eesti kirjandusauhindu pälvinud autor kirjutab teadusest, loodusest, kirjandusest, kunstist, muusikast ja peab õue. On 16 raamatu autor. Talle meeldib õues olla ja vanu kohti ning vanu maju näha. Tuntud teaduskirjaniku ja satiiriku teine kodumaareisi raamat.

Tiina Kaljundi on hariduselt arhitekt. Ta projekteerib ja peab aeda. Talle meeldib õues olla ja uusi kohti ning vanu ja uusi maju näha.

¤¤¤

¤¤¤

Alutaguse.Kaart

Kutse reisijuhi esitlusele:

 

Tiit Kändler, Tiina Kaljundi

Kõrvemaa, Pandivere, Alutaguse

Siin- ja sealpool maanteed

Kujundus:  Eerik Kändler

Skeemijoonistus: Tiit Kändler

Solnessi Arhitektuurikirjastuse OÜ, 2014 jõulukuu

 

Reisijuhi esitlus esmaspäeval, 8. detsembril kell 18 Rahvusraamatukogus Loodusõhtu hakatuseks. Kiirviktoriin: kas tunned maad? Kolm fotot, kolm tekstikatket. Kes kähku ära arvab, raamat kingituseks. Müük, autogrammid loodusõhtu lõpul.

Info: Tiit Kändler 56 483 481

Astronoomia | News

Euroopa õnnestunud avastusretk

3. dets 2014

See Tiit Kändleri artikkel ilmus Postimehes 22. novembril

 

Väikese Saksa linna Darmstadti uhkuseks on juugendimuuseumi, õigeusu kiriku ja sõjapommitustest säilinud raudteejaamahoone kõrval või õigemini kohal Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskus, linna ja villade piirkonna vahele ehitatud neljakorruselised tavapärase Euroopa teaduskeskuse moega hooned. Viie aasta eest detsembris, mil ühte siinset arvutisaalidest täidetud maja külastasin, kõneldi meile eelkõige ilmaennustusest, millega Darmstadtis igapäevaselt tegeldakse. Ent ilmaennustus ei saa läbi tehiskaaslasteta, EUMETSATi süsteemita, mida siitsamast juhitakse. Juhitakse ka teisi Euroopa kosmosesõidukeid ja mõnda neist õige kaugele.

ESA kosmosesond Rosetta oli päikesest kolm korda kaugemal asuva komeedi juurde teel kümme aastat ja läbis 2004. aastast kolmekorda suurema vahemaa kui kaugus Maast Päikeseni, kuid see iseenesest ei ole katkestav saavutus. Katkestavaks leiutiseks võib pidada Rosetta sõidutatud maandurit Philae, mis 12. novembril laskus komeedile 67P/Huljumov-Gerassimenko. Philae ei lakanud 15. novembril töötamast. See lülitati varjusurma, hibernatsiooni. Midagi uut selles olekus Philae jaoks pole. Varjusurmas oli kolm tonni kaaluv Rosetta 957 päeva, kuni 20 jaanuarini 2014. Siis ärkas viksilt üles – erinevalt näiteks 1993. aastal raadioühenduses kaotsi läinud ESA Marsi sondiga Mars Observer.

Komeet on väike astronoomiline objekt, mis on sarnane kivist asteroidile, ent koosneb suuresti jäädest – külmunud veest, süsihappegaasist, metaanist, mis segatud meteoorse tolmu ja kividega. Sageli nimetatakse komeete poristeks lumepallideks. Kuid kui komeet koosneb suuresti jääst, millest see siis koosneb?

PTOLEMYPildil: Philae pardal on mass-spektromeeter Ptolemaios.

Philae erakordsus pole mitte selles, et see komeedile pihta sai ja sellele ka maandus. Vaid selles, et suutis saata andmeid komeedi kohta, mis pärineb Päikesüsteemi äärealadel laiuvast, Päikesüsteemi ümbritsevast vööst, kus ringleb hiiglaslik arv, kümme astmes kaksteist kuni kolmteist erineva suurusega komeedituuma. Ning mida meil on aukohus nimetada Öpik-Oorti pilveks, ehkki maailmas on see kitsalt erialasest kirjandusest väljaspool saanud tuntuks Oorti pilvena.

Eesti astronoom Ernst Öpik alustas koolipõlves meteoriidilugejana ning hakkas maailmas esimeste seas mõlgutama, kust Maa atmosfääri jõudvad meteoorid, aga ka taevaruumi hulkurid komeedid pärit on. Ta leiutas 1920. aastatel meteoriitide lugemise meetodid, mille põhjal – tänu põhjalikele vaatlustele omaleiutatud võnkuva peegliga seadme abil – muude paikade seas Arizona ülikoolis – ja uskumatult mahuka statistile analüüsi vaimukusele sai Öpik 1932. aastal välja arvutada, et osa meteoore pärineb Päikesesüsteemi äärealadel valgusaasta kaugusel laiuvast hiiglaslikust pilvest, mis ei olnud otseselt jälgitav, ega ole ka praegu. Nõnda nagu ka komeedid. “Planeetide piirkond komeedisfääri sees on otsekui pisike küla meie maakera pindalaga võrreldes,” kirjutas ta. Pärast Öpikut tuli sama hüpoteesiga 1950. aastal lagedale Hollandi astronoom Jan Oort.

Kiievi astronoomiaobservatooriumis 1969. aastal avastatud komeet 67P on pärit Öpik-Oorti pilvest, ent Päikesesüsteemi objektide gravitatsioonijõudude mõjul sellest välja rebitud ning leidnud stabiilsema asukoha Kuiperi vöös, Neptuuni taguses alas, kus kihutab ringi miljardeid mõne meetri kuni 2000 kilomeetrise läbimõõduga taevakivisid. Veel paarikümne aasta eest ei olnud astronoomidel Hollandi astronoom Gerard Kuiperi 1951. aastal ennustatud ja tema nime kandvast vööst praktilist aimu. Praegu arvatakse, et sealt pärinevad pika perioodiga komeedid, mille taasilmumiseks meie vaatevälja läheb vaja vähemalt 200 aastat.

Mitme kosmilise keha omavahelise mõju probleem pole matemaatiliselt siiani lahendatud Seda tunnistas oma vaimukal moel üks Euroopa tuntumaid matemaatikuid, Prantsuse matemaatik, Poincaré Instituudi direktor, matemaatikute Nobeli, Fieldsi auhinna 2010. aastal võitnud Cédrik Villani suvel Kopenhaagenis toimunud Euroopa teaduse avatud foorumil. Tõepoolest, matemaatikute jaoks vanim probleem – Päikesesüsteemi stabiilsus – ei ole tänapäevani täpselt tõestatud. „Matemaatikutel tuleb siiani tunnistada sama, mida oma elu lõpupoole tunnistas Newton: päikesesüsteemi püsivuseks vajatakse jumalikku sekkumist,“ ütles Villani.

Nüüdseks on leitud tõendeid Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni orbiitide ümbersättimisest Päikesesüsteemi ajaloos planeetide ja teiste taevakehade gravitatsiooni mõjul, võibolla isegi viienda hiigelplaneedi kunagisest olemasolust.

Praeguseks on mõõdetud 1500 Kuiperi vöö objekti suurused ja orbiidid. Kuid kas Kuiperi vööst pärit taevakehade paiskumine vastu Maad tõi meie noorele kuivale Maale ookeanide tarbeks vee? Oluline on teada, et 67P on nende meie Päikesesüsteem asukate seas, mis ei ole alates Päikesesüsteemi moodustumisest 4,6 miljardi aasta eest kuigivõrd muutunud. See on jäine keha, mille vee hapniku isotoopiline koostis annab aimu Maa vee päritolust. Me ei tea, kuidas tekkisid planeete moodustanud paletesimaalid ehk planeedi-eellased ise, enne kui kokku rühmitusid, ning kui suured need olid. Loodetakse, et Rosetta aitab meid.

Idee on äratada Rosetta ja isegi Philae ellu, kui 67P kihutab Päikesele lähemale ja sellelt lähtuv soojus külmutab lahti komeedi helenduva saba. Kindlasti aga jätkab end ümber komeedi hoidev Rosetta teed sellega üheskoos Päikese poole veel 15 kuud.

Rosetta pole üksi. NASA kosmosesond New Horizons on aastast 2006 teel Pluto poole, mis 2005. aastast, Pluuto-suuruse Kuiperi vöö objekti Erise avastamisest pole enam planeet, vaid väikeplaneet, mille elukohaks on Kuiperi vöö. Järgmise aasta juulis jõuab see eeldatavalt Pluto ja tema viie teada oleva kuu lähedusse, kuhu ei ole ükski inimese tehtud asi veel jõudnud.

Esimene kokkupude komeediga oli inimesel 4. juulil 2005, mil Ameerika automaatjaam Deep Impact komeedi Tempel 1 pihta pesumasina suuruse, 370 kilo kaaluva vasksondi saatis. Nüüd mõõtis Philae 56 tunni jooksul komeedi 67P omadusi, kuni aku tühjenes – päikesepatarei ei suuda Päikesest nõnda kaugel energiamahukat tööd tagada. Side 30-kilose maanduriga peeti Rosetta kaudu. Tonnine keha kaalub komeedi 67P peal 10 grammi, 30-kilone on vaid ebe oma 0,3 grammiga. Ime, et see komeedi pinnal püsis, kui ankruid selle sisse sättida ei suutnud. Nõnda pildistas Philae komeedi pinda, uuris selle sisemust raadiosignaalide abil, keeras päikesepaneeli 35 kraadi võrra, orienteerudes täpsemalt Päikesele. Nüüd varjusurmas loodetakse aku laadumist. Tähtsaim töö oli maandumisel vallandunud tolmu ja jää analüüs.

Kosmosesondide nimevalik pole juhuslik. ESA jätkab oma Egiptuse teemat. Rosetta sai nime kivi järgi, mille kakskeelse raidteksti abil Jean-François Champollion 1822. aastal dešifreeris egiptuse hieroglüüfid. Kivi leiti Memphisest Niiluse deltast. Philae maandumispaik sai nimeks Agilkia, mille nimelisele Niiluse saarele tõsteti ümber Assuani paisu üle ujutatud Philae saare ehitised. Nimi valiti esseedekonkursil. Rosett pardal on ka mikrograveeritud nikkelketas, millel on 1200 eri keeles kirjutatud 13 000 leheküljeline tekst.

Nõnda on Rosetta lähetus astronoomia edenemisest loogiliselt kasvanud reis. Rosetta aitab uurida, kuidas tekkis Maa, kust pärineb Maa vesi ja kui palju on meid kas siis rõõmustamas või ähvardamas hiidkehi, mis astronoomide jaoks siiani märkamatult kihtavad Kuiperi vöös või koguni tormavad Oorti pilvest lahtirebituna selle vöö poole. Need küsimused ei ole vaid uudishimu rahuldamiseks.

Rosettasse andsid panuse paljud Euroopa riigid ja USA. Soome teadlased rõõmustavad näiteks, et nende panus oli erakordselt suur. Eurooplastena on meilgi tore rõõmustada koos meie kosmoseagentuuriga, kuhu on täisliikmelisuse poole liikumas ka Eesti, et sõbralikus võistluses ameeriklastega on midagi selgelt vägevat vastu panna.

 

 

tunnustatud teaduse populariseerija teadus.ee suvekool Vikipeedia