teadus.ee suvekool 2012

„Mida keel meile näitab”.

Käsmu, 24–26. august 2012

Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium

Kodanikualgatus teadus.ee on korraldanud oma suvekoole seitse aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa, eeter, energia, elu.

Sel aastal toimub suvekool 8. korda, üldteema: keel.

Meie eesmärgiks on käsitleda keelt erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kool toimub kolm päeva, nõnda et osalejatel on võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavaid teemasid arutleda.

Koolis on osalenud kooliõpilasi, üliõpilasi, õpetajaid, teadlasi ja teiste erialade inimesi, kes teadusest huvituvad. Osavõtjate arv oli 2011. aastal 119 inimest. Neist esinejaid ja korraldajaid 20.

Meie loosungiks on: „Igaüks on teadlane.” Lahendab ju iga inimene enese jaoks ootamatuid ja originaalseid probleeme kui mitte just iga päev, siis iga nädal ikka. Ja eriti kehtib see laste kohta.

Keelega seonduvad teadused ja kunstid on olnud ikka ja alati inimese jaoks tähtsad. Vaatleme keelt eri teaduste ja kunstide mätta otsast, mõtleme Eesti teaduse osale muutuvas keelekeskkonnas nagu multikultuursus, terminoloogia, globaliseerumine, aga ka keele rikastumine või vaesumine.

On laste töötuba ja putukate fotomatk.

Lõpuks lõbusavõitu auhindadega viktoriin ja kokkuvõttev suurpaneel.

Suvekooli ajal toimub Läänemere muinastulede öö. Tuled – eks ole need muistsed keeled öös.

NB! Lisaväärtus:

Sel hooajal käivitus esmakordselt suvekooli põhimõtete tutvustamiseks igakuine üritus „Teaduskabaree”, mis on toimunud Tallinnas Teatri Puhvetis iga kuu viimasel neljapäeval, teemaks eri teadusvaldkonnad ja muusika ning kirjandus. Toimunud on 8 Teaduskabareed, plaanis veel üks – 31. mail. Teemaks teaduse keel ja meel.

Suvekooli kõnelejad on:

Laur Järv, füüsik: kvantmehaanika ja tavakeel

Margus Niitsoo, arvutusmatemaatik, krüptograaf: salakeel ja tavakeel

Urmas Sisask, helilooja, harrastusastronoom: atmosfääri muusika

Tarmo Soomere, akadeemik, matemaatik, mereteadlane: meie mere keel

Heidi Soosalu, vulkanoloog ja seismoloog: Maa värisev ja purskav keel

Urmas Tartes, putukateadlane, loodusfotograaf: pildid kõnelevad oma keeles

Arvi Tavast, keeletehnoloog: arvutikeel ja inimkeel

Erkki Truve, geenitehnoloog: geenide keel ja inimese keel

Aigar Vaigu, füüsik: katsete nähtav ja kuuldav keel, laste töötuba

David Vseviov, ajaloolane: ajaloolise kogemuse keel

Priit Ennet, teadusajakirjanik: mõttemäng-viktoriin, suurpaneeldiskussioon

Tiit Kändler, teaduskirjanik: programm, diskussioon

Eerik Kändler, graafika, muusika

Eleri Inno, registreerimine

Aarne Vaik, peremees

Programm on täienemas.

Registreerimine: aadressil toimetus@teadus.ee.

Soovijad viib Tallinnast kohale Looduse Omnibuss ja toob ka tagasi.

Info: registreerimine, transport Eleri Inno 51 549 66; programm Tiit Kändler 56 483 481.

NB! Hind nagu muiste!

Hind: koos söögiga (5 söögikorda) 66 eurot.

Üliõpilastele soodsam: koos söögiga 44 eurot.

Lastele: kuni ja kaasa arvatud kolmanda klassi lapsed saavad tasuta, maksta tuleb vaid söögi eest, info: Eleri Inno.

Neljanda klassi ja vanemad koolilapsed: hind 44 krooni.

Majutus: mererannal oma telkides, soovi korral ja oma kulu ning kirjadega ka Käsmu tubades.

Palume registreerimisega mitte viivitada.

teadus.ee

26. aprillil toimus Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatava teaduskabaree 8. jagu. Vestlus keskendus teadvusele ja teadvusetusele. Selgus, et nende kohta on küll teada üha enam huvitavat, ent täie teadvuse juures veel teadvuseteadus ei ole.

Sädelev Kass laulab universumiteadvusest, teadusajakirjanik Priit Ennet püüab teadvust defineerida, psühholoog Talis Bachmann teadvustab, et me seda definitsiooni ei tea, füüsik Laur Järv otsib lahendust võrranditest, mis on olemas, kuid loodust ei kirjelda.

Talis Bachmanni raamat kõneleb tähelepanust ja teadvusest ning varjutab mõtteseadja Enneti pea. Autor vaatab pealt imestunult, füüsik muheleb.

Järgmine ja hooaja viimane teaduskabaree toimub neljapäeval, 31. mail. Teemaks teaduse keel ja hääl.

Fotod: Martin Vällik

Info: www.teadus.ee

Teadvuse teadmise õhtu

Kel kõrvad, see kuuleb, kel silmad, see näeb, kel teadvus – kas see teab?

Neljapäeval, 26. aprillil kell 19.00 Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatav teaduskabaree on omamoodi teadvuskabaree. Selle teemaks on „Kuidas valmib vaim?” Vestlevad psühholoog Talis Bachmann ja füüsik Laur Järv, vestlust seab teadusajakirjanik Priit Ennet. Kupleed ja muu muusika ansamblilt „Sädelev Kass”, mõttemängu juhib Tiit Kändler. Pääs vaba, info www.teadus.ee

Keeled hääles

Keelest kõneldi märtsi viimasel neljapäeval toimunud teaduskabarees.

Keelte paabel: Jaak Johanson tunnistas lapsena vaid ingliskeelseid laule, Tiit Kändler kuulis raadios venekeelset reibast koorimuusikat, Meelis Mihkla näitab arvutile eesti keelt ja Andres Langemets on vahel keeletu.

Keeled hääles: Jaak Johansoni kitarril on keeled hääles, tema hääles on keeled keelel.

Fotod: Martin Vällik

Söestunud luude ja taimetuha analüüs Lõuna-Aafrika setetes viitab, et Homo erectus tegeles tuletegemisega miljoni aasta eest ja võibolla isegi küpsetas sellel oma einet. Aprilli alul USA teaduste akadeemia toimetistes PNAS avaldatud artiklis esitavad Bostoni Ülikooli arheoloog Francesco Berna ja tema kolleegid vanimaid tõendeid lõkketule kasutamisest.

Lõkketule valdamine vallandas evolutsioonilise pöörde. Selle abil võis vastu panna kliimamuutustele – soojendada end, kui külmemaks muutus –, aga ka saada toidus kätte enam toitaineid ja seega siis toita ära enam isendeid. Aega kulus vähem, energiat sai enam – oli võimalus saada rohkem järglasi ja tegelda mitmekesisemate asjadega, mis võis edendada aju suurenemist.

Tavaarusaama kohaselt läideti esimene tuli 400 000 aasta eest ja selle tegid nii neandertallased kui nüüdisinimesed. Lõuna-Aafrikast Põhja-Kapimaa koopast leitud fossiilsed luud kõnelevad, et neid on kuumutatud üle 400 Celsiuse kraadi. Luud leiti koopast 30 meetri sügavuselt, mis viitab, et need maeti maha. Leiti isegi 1,7 miljoni aasta vanuseid põlenud luutükikesi.

Nõnda võisid hominiinid tule enne nüüdisinimest leiutada. Kui nad poleks lõket leiutanud, ei peaks me nüüd tuld tegema ega oma maju kütma ega selle peale raha raiskama. Enamgi veel – meil ei oleks ei maju ega isegi mitte facebooki. Meil ei oleks meid.

Õueonu läheb lihavõttelaupäeval metsa. Mets on ilus lumine, lausa lihavõtteunistus. Õueonu leiab õuelt ilusa kähara lihavõttekuuse. Õueonu võtab ja riputab lihavõttekuuse oksale lihavõtteehte. Selle lihavõtteehte tegi jänes-päkapikkõrv. Õhtu tuleb ja Õueonu läheb tuppa lihavõttevana ootama. Tal on kõik kingid ilusti lihavõttekuuse alla pandud. Tuleb Lihavõttevana, loeb lihavõttesalmi, võtab lihavõttekuuse alt lihavõttekingid ja läheb ära. Oli ilus lihavõttelaupäeva õhtu.

29. märts

Sarapuupähklid on hakanud lindude söögimajast kaduma kogu täiega. Kui käis orav, siis tegi naks-naks pähklikoore pooleks ja poolikud jäid alles. Nüüd kaovad kogu täiega. Õueonu hakkab majakaest jälgima, ja avastab, et siin käib külas rähn. Vaatab kähku paremale-vasakule ja napsti! Haarab pähkli noka vahele ja siis lendu. Huvitav, kuidas ta pähklikoore purustada mõtleb, mis prakku selle küll pistab, et nokaga katki koksida. Või võtab lihtsalt suveniiriks. Rähni suveniirid – mis hea nimi külapoele, kus müüakse käbisid, pähkleid, trumme ja tõugupasteeti. Ning muidugi küttepuid, häid, metsakuivi, rähni pesapuust tehtuid.

31. märts

Talv pole kade, tuleb vahel tagasi ka. Nii nagu täna hommikul. Õu kõik ilusti kaetud lumega. Ei saagi aprillinalja teha, et näe, lumi on maas. Ongi maas, nali küll, lumikellukese nimel.

29. märtsil kell 19 Tallinnas Teatri Puhvetis.

Saja aasta eest sündinud geenius Alan Turing leiutas igakülgse arvuti, meie praeguste lahutamatute kaaslaste esiema ja tõestas, et on vähemalt üks ülesanne, mida see arvuti lahendada ei suuda.

Eesti keele teadlased ja Eesti keeleteadlased, -tehnikud ja –praktikud tõestavad, et arvutit saab panna eesti keeles kõnelema. Kas ka mõtlema?

Kui loogiline on keel? Kui kaugele me keele formaliseerimises saame minna, ilma et see kaotaks loomulikkuse ja et me sellest ikka aru saaksime?

Kõnelevad keeletehnoloog Meelis Mihkla;

Filoloog, toimetaja, kirjanik Andres Langemets;

Muusik, folklorist Jaak Johanson;

Teaduskirjanik Tiit Kändler;

Teadusajakirjanik Priit Ennet;

Sädelev Kass, laulab Elerin Velling, mängib Eerik Kändler;

Keelitatud ja keelitamata tulnud kohalolijad;

Aru saab aru.

Keel kannab keelt.

Teemavisandused (märtsiteesid):

Juri Lotman: keel on kirjanduse materiaalne substants. Märgid moodustavad süsteemi. Keel on loomuldasa süsteemne. Kõik keele seisukohalt ebaoluline on tekstis juhuslik ega toimi tähenduskandjana.

Saussure: Invariantsus on keele, variantsus kõne omadus.

Lotman: Tagasitõlke võimatus, pöörduvad teisendused keeles.

Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel kui hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Cantor, Turing, Gödel.

Kuidas saame aru, et meile tundmatut „keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt?

Steven Pinker: nii inimene kui sinivetikas kui vihmauss on muutnud planeedi palet. Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud.

Siit: kas keel on muutnud planeeti? Keel, lause muudab elu. „Sa oled liiga vana.” Kas on olemas filofoobia, keelekartus? Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud.

à la Wittgenstein: Me teame, et tool ei kõnni. Kas aga teeme lõputu arvu toole, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi?

Oli aeg, mil „elekter” või „arvuti” või „rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.

Osata lindude keelt. Inimesel nüüd: osata arvuti keelt. Arvutil: osata inimese keelt. Mida see tähendab?

Lewis Thomas: Lapsepõlv on keele jaoks. Matemaatika on keel, teadus on keel jne. Kas matemaatika on ka asi, mille jaoks on lapsepõlve?

26. märts

On teada, et inimene pole ainus, kes on muutnud õue palet. Sinivetikas ja vihmauss on muutnud planeedi palet. Seega siis ka õue palet. Kuid kas keel on muutnud õue palet? Kui ütleme „õu”, kas siis midagi õuel muutub? Kui aga vihmauss sõnatult tegutseb, siis ju muutub. Õueonule ainult tundub, et ta teeb midagi õuega, kui ta sellest oma kallimale pajatab. „Rookisin lund, lõhkusin puuhalge, tõstsin üles murdunud männioksa.” Tegelikult on ta teinud midagi oma meelega. Lumi, puuhalud, männioks, õu on Õueonul meeles, meelte sees, õuel aga ei ole Õueonust sooja ega külma. Veidi sooja ehk siiski. Täna pani Õueonu pliidile puid alla. Selle tagajärjel paiskus õuele rammusat kasvuhoonegaasjat süsihappegaasi. Õueonu loodab nüüd siiralt, et taimedel on sellevõrra lahedam hingata ja ehk veidi soojem ka. Millal ometi lõpeb ära see öine öökülmutamine?

Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel on hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Kuidas saame aru, et meile tundmatut „keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt? Et tema keel on samast hulgast meie omaga, et mee keeltel on vähemasti ühishulk.

Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud. Õueonud ei karda nii väga, sest nad on vahel madusid näinud ja teavad, et nood ei lenda ega tuiska kallale.

Me teame, et puu ei kõnni. Kas aga vajame lõputu arvu puid, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, on sõna, nagu näiteks „õu”, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi? Et „õu” tähendab, aga „õi” ei tähenda? Võibolla mõne rahva jaoks tähendab siiski? Oli aeg, mil „murutrimmer” või „rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.

Osata lindude keelt. Osata õue keelt. Õueonu unistus. Oh, oskaks vähemasti arvuti keelt.

Lewis Thomas (1913–1993), Ameerika arst ja esseist: „Keel on see, mille jaoks on lapsepõlv.” Matemaatika on keel, milles kõnelevad kõik teadused. Kas matemaatika on ka see, mille jaoks on lapsepõlv? Kas äkki on hoopis õu see, mille jaoks on lapsepõlv? Ja Õueonu jaoks on õu justkui lapsepõlve kestmine?

Tekst ja foto: Tiit Kändler

19. märts

Kvantmehaanika õpetab, et tillukeste asjade maailmas kehtib määramatuse suhe. See tähendab, et kui mõõdad osakese asukoha väga täpselt, siis kiirus jääb täpselt tabamata. Sama asi on energia ja ajaga. Kas määramatuse suhe kehtib ka õuel? Muidugimõista. Kui jääd ikka vahtima, kus see rähn istub, ega siis ei näe, kui kiiresti aeg lendab.

Taeva alt kostab hääli, aga kedagi pole näha, Pilved on tulnud alla, õue peale ja kajakad siia enam ei paista, nende kujudel pole siia asja.

Õueonu loeb, et ülikoolis on homme avatud uste päev. Kas tähendab siis see, et igal muul päeval on seal suletud uste päev? Kuhu lähevad siis neil 364 päeval üliõpilased? Õuega on tore lugu. Sellel ei ole kunagi avatud uste päeva. Seega siis ka suletud uste päeva. Mis on õue uks? Õue uks on meel. Silm ja kõrv, nina ja nahk, suu takkaotsa.

Kevadtalvine lumi teeb näo, justkui oleks ta ettevõtmine tõsine ja vaibumatu. Sajab laialt ja hooga. Jääd teda uskuma, ja kohe on vihm platsis.

Orav on tehtud selleks, et süüa pähklit. Pähkel on tehtud selleks, et toita oravat. See on paras pähkel, milleks on siis vaja tange.

Foto: Õueonu.

Päev pärast Teise Maailmasõja algust, 4. septembril 1939, asus briti matemaatik Alan Turing tööle Valitsuse Kodeerimis- ja krüptograafiakoolis Kirde-Inglismaal Bletchey Park’is. Juba mõne nädala pärast pakkus ta koos kolleegidega esimesi lahendusi, et lahti muukida sakslaste sidesõnumeid.

Ainuraksed bakterid suhtlevad üksteisega nagu saksa sõjaväestrateegid, kasutades kodeeritud teateid, et koordineerida rünnakuid oma ründeobjektidele. Bakterite jaoks on need objektid taimed ja loomad, kellelt saada kasvuks vajalikke toitaineid. Siiani arvati, et ründavate bakterite kasutatav koodide arv on piiratud. Ometi avastati hiljuti, et bakterid suhtlevad siiani tundmatu signaali vahendusel. Kuid taimed tegutsevad nagu Turing sõjas ning on arendanud endale dekodeeriva süsteemi, mida kutsutakse XA21 retseptoriks. Sellest kirjutasid möödunud aasta detsembris veebiajakirjas PLoS ONE California Ülikooli geneetik Pamela Ronald ja tema Lõuna-Korea ning Tai kolleegid.

Kui bakterirakud kasvavad, eraldavad nad oma keskkonda signaalmolekule. Nende hulga kasvades ületab signaal läve ja bakterid alustavad rühmatööd. Siiani arvati, et kahel bakterite põhirühmal, gram-positiivsetel ja gram-nagatiivsetel bakteritel on erinevad suhtlemiskoodid, kuna nad kasutavad erinevaid signaalmolekule. Kuid hiljuti avastatud signaal ei kuulu kummassegi klassi. See on väike valk, mida valmistatakse bakterirakus ja eristatakse sealt keskkonda. Teiste sama klassi bakterite poolt registreeritud signaal võimaldab bakteritel koguneda kaitsekogumiteks, mida kutsutakse biokiledeks. Biokiled kaitsevad baktereid näiteks ka antibiootikumide eest. See muudab bakterid pelgast sisseimbujast jõhkraks sissetungijaks. Nad paljunevad näiteks riisitaime veeringluse süsteemis ja põhjustavad taimede kängumist ning surma. Enamik riisitaimi on sellise rünnaku vastu kaitsetud.

Erandiks on taimed, mis kannavad vastavat, XA21 immuunretseptorit. Need retseptorid suudavad bakterite signaalmolekule ära tunda. See annab taimele võimaluse bakterite rünnakule vastu astuda.

Samalaadsed signaalmolekulid on ka bakteritel, mis ohustavad inimesi, eriti patsiente haiglates. Riis pole ainus rünnakuobjekt, kes on õppinud ründavate bakterite signaalsüsteemi lahti muukima ja seeläbi end kaitsma. Ennustatakse, et erinevatel teraviljadel on sellelaadseid retseptoreid 300, kuid see on veel tundmatu maa. Teadlased loodavad leida ravimeid, mis takistaksid bakteritel moodustada biokilesid.

Allikas: Scientific American