Rubriigi ‘Uncategorized arhiiv

News | suve.kool | Uncategorized

teadus.ee suvekooli toimub

07.07.2017

Print

teadus.ee 11. suvekool „Tõde ja õigus“. Käsmu Meremuuseum. 26.–27. august 2017

 

Esinejate nimekiri ja seisund 12. juulil 2017

 

NB veel on mõningaid vabu kohti. Osalemine 75 eurot. Majutus omaalgatuslik.

Laupäev, 26. august

Tiit Kändler „Kas tõel on õigusjärgne omanik?“

Tarmo Soomere  „Kas meri oskab valetada?“

Indrek Rohtmets „Kellel on õigus elule?“

Andi Hektor “Tõde ja õigus, mõned elulised näited fundamentaalfüüsikast”.

Urmas Tartes “Kas on võimalik ausalt valetada?”

Erkki Truve „Kas geenil on tõde või valgul õigus?“ ???

David Vseviov „Mineviku tõe võimalikkusest“

EKSTRA: PARALEELUNIVERSUMIST: Ernst Julius Öpiku paar kalevipala ning katkendid intervjuust Käbi Lareteiga.

Muinastuled.

 

Pühapäev, 27. august

Jaak Kikas “Tõde tõenäolises maailmas”.

Jüri Allik “Tõde ja õigus psühholoogi pilguga”

Maria Mägi-Rohtmets „Kas tõde on õigus?“

Jüri Engelbrecht “Termodünaamika ja väärtused”

Heiko Kruusi “Foto kui tõe kriteerium”

Kulle Raig „Soome sild ja Eesti tunnel“

Priit Ennet Viktoriin „Vale ja ebaõiglus“

 

Seletuskiri:

Loengud on pikkusega 30 min + 15 min küsimused.

Pildinäitamise võimalus, tahvel.

Täpne esinejate järjekord on veidi lahtine.

 

Fotomatkad huvilistele: putukad-mutukad; suuremad élud-olud.  Üks nt pühapäeva lõuna paiku, teine hommikul. Aga mõtleme.

 

Püüame seada nii, et oleks aega hingata.

 

Söömaajad: laupäeval lõuna kl 13. Siis algab istungjärk kl 14. Õhtusöök kah millalgi. Siis Läänemere tulede öö.

Pühapäeval: hommikusöök kl 10 (kui tuleb enne fotomatk). Lõuna ca kl 15-16

Info: tiit.kandler@teadus.ee; 56 483 481

 

Uncategorized

Kliimamuutliku inimese tugipost

12.06.2017

See teaduskirjanik Tiit Kändleri esse ilmus Poatmehes 07. juunil 2017

 

Kas te suudate ette kujutada, et kui süütate sõpradega jaanitule, siis paiskate atmosfääri  väikese koguse süsihappegaasi, mis ei lase Maal piisavalt jahtuda ning nihutab kliimat soojemaks? Inimene tajub maailma enesele kohastes mõõtmetes. Jalg, seljatäis ja päevatee on pikkuse, massi ja aja loomulikud ühikud. Nanomeeter, miljard ja veel vähem valgusaasta pole meile tajutavad. Sellest suur osa hädasid pihta hakkab. Mida ütleb teile ppm ehk miljondik osake atmosfäärist, veel vähem näiteks tonn kasvuhoonegaasi.

Kui ka inimene on kliimamuutuse vallandanud, siis tegi ta seda kahtlem atmosfääri ata omaenese jõust teadmatuses olles. Minu mälu järgi oli rootsi füüsik ja keemik keemik Svante Arrhenius, esimesi Nobeli preemia laureaate aastal 1903. Arrhenius seletas jääaegade toimumist ning oli , esimene, kes juhtis juba 1896. aastal tähelepanu kasvuhoonegaaside võimalikule mõjule Maa soojenemises. Tema lihtne reegel ütleb: „Kui süsihappegaasi sisaldus atmosfääris suureneb geomeetrilises progressioonis, siis keskmine temperatuur suureneb matemaatilises progressioonis „

Seejärel tuli Charles David Keelingi avastus 1960. aastal, et Maa hingab igal poolaastal välja, siis jälle sisse, kuid süsihappegaasi sisaldus atmosfääris suureneb. hokikepp, Maa hingamine läbi aasta:. sisse ja välja.

Kyoto, Kopenhaagen, nüüd siis Pariis. Vahepeal veel Rio de Janeiro. See on kui variolümpiamängude graafik, mängude, mida vahitakse hoolsasti, see vabastab prügiämbri väljaviimisest, ent mis unustatakse enne, kui köögivalamualune prügist täis saab.

Mida sinna koguneb? Kyoto puhul oli uba ette teada, et seal midagi otsustada ei saa, sest Venemaa, Hiina ja Usa, vist ka Jaapan panevad eto. Sellest hoolimata saabus Eesti delegatsioon võidukalt. Mis on juhtunud praegu?

Teaduslik konsuśensus on et kliima muutub ja muutused on suuresti tingitud inimtegevusest ja et see on suuresti pöördumatu.

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC järeldas 2014. aastal, et kliima soojenemine on 95% tõenäosusega inimese põhjustatud. 2007. asta detsembris sai Nobeli rahupreemia.

MIlankovici tsüklitest ja ookeanivete tsirkulatsioonist võime jäädagi rääkima.

Ilmataatinimene

 

Väikeste sammudega suuri asju ei tee. See võib rõõmustada meelt, aga asja ennast ei paranda. Mida on hakatud rääkima nüüd? Et nn taastuvenergiaga inimkond hakkama ei saa, ki tahame süsihappegaasi pidurdada, tuleb käiku lasta tuumajaamad. Mis kahjuks on ikka põhimõtteliselt samad, milline oli esimene jänkide Manhattani jaam. ITER eht fusiooni eht termotuumajaam, kus kergeid tuumasid õhendatakse, on seisus, et selleprototüübi kallal näritakse hambaid: suurenenud kulud, tulutud sehkendamised, ja lõppude lõpuks võib see osutuda liiga väikeseks.

Jah, kui ka inimene kliimamuutuse vallandas, siis ei teinud ta seda kindlasti mitte tööstusliku revolutsiooniga, vaid palju ennem, ja nimelt koriluselt ning küttimiselt põllumeheks hakates. Oli vaja saada haritavat maad, oli vaja niisutada, leida kasutusviis Niiluse üleujutustele.

Inimesele on meeldinud ilu, ta on leidnud ilu eri mastike vaheldumises, meie mail leidis ta ilu pankrannikul ja Pärnu jõe ääres Pullis. Või kuhu tal kaugemale minna oligi?

Mets tuli maha põletada, maid hakata kas vahetama või hülgama ja edasi nihkuma, nii nagu Põhja- ja Lääne-Eesti loopealsetega sündis.

Homo sapiens jäi ainsa inimese perekonna liikmena ellu.

Elektriauto saastab enam kui sisepõlemismootoriga auto. LED-lamp saastab enam kui Edisoni hõõgniidiga lamp. Elektriga või gaasiga kütmine saastab enam kui puudega kütmine. Rääkigu meile Brüsseli ülemakstud ametnikud mida tahes.

Kuidas säilitada (või lisada optimismi), kuis minna uuele aastale vastu rõõmsameelselt?

Minu meelest on maaharijal ja metsamehel küll põhjust rõõmustada, kuna mis rohetab, see süsinikoksiidi kogub ja sellest suhkrut ning hapnikku teeb.

 

Püramiidiehitajad vallandasid majandusliku revolutsiooni

Aastakümnetejooksul on Giza püramiidide uurijad keskendunud nende hiiglaslike monumentide ehitamise tehnilistele detailidele. Kuid hiljutistest väljakaevamistest on võimalik järeldada, et püramiidide tõeline tähtsus seisneb nende tekitatud sotsiaalses organisatsioonis. Giza läheduses asuvas iidses linnas Heit el-Gurabis ja samaaegses Punase mere sadamas Wadi  el-Jarfis on välja kaevatud uued leiud, mis tõendavad, et vaaraode loodud valitsemise, töö ja kaubanduse infrastruktuurid abistasid püramiide ehitada. Needsamad infrastruktuurid tõid Egiptusesse hiiglaslikult kaua kestva jõukuse ja elavdasid ka nende kaubanduspartnerite majandust.

Esimese, kuueastmelise astmik püramiidi ehitas vaarao Netjerikhet Saqqarasse, mis asub Gizast 25 kilomeetrit lõunas. See 60-meetrine püramiid kerkis tema valitsemise ajal, mil lõppes aastal 2620 eKr. Püramiidide ehitamine hoogustus vaarao Sneferu valitsemise ajal aastatel 2575 kuni 2545 eKr juba Giza platool, kuhu kerkis kolm püramiidi. Tema poeg Khufu, kes on tuntud ka kui Cheops, ehitas suurima püramiidi, 160 meetri kõrguse ja 250 meetri laiuse alusega Giza suure püramiidi. Lisaks ehitas ta veel templi, milles said preestrid surnud vaaraoga suhelda. Sinna kõrvale maeti ka suuri laevu. Ehituse kõrgajal vajati 26 00 inimest, mida kõrgemaks sai püramiid, seda vähem läks rahvast vaja. Kõige tõenäolisemalt ehitati kivide kõrgele lohistamiseks sisemise kaldtee.

Chicago Ülikooli egüptoloog Mark Lehner ja tema meeskond lootsid enne väljakaevamistele asumist eest leida tagasihoidliku laagripaiga. Selle asemel leidsid nad Khufu aegadel hoolikalt planeeritud linna. Pikkades majades elasid 20-liikmelised meeskonnad. Mudatellistest seinad on praegu vaid poole meetri kõrgused. Seal seisid küpsetus- ja õllepruulikojad, mille ahjude ja anumate järgi need tuvastati.  Oli ka viljahoidla ning karjaaed. Lähedusse maetud jäätmed osutavad, et asukad sõid rikkalikult väga kallist vasikaliha. Administratsioonile olid oma hooned, millest annavad tunnistust templid savitahvlitel.

Kaugel orjandusest – selle linnakese 6000 asukat elasid päris mugavalt. Nad sõid leiba ja liha ning jõid õlut peale. Miks vaarao sellesse paika nõnda palju investeeris? Lehner arvab 2015. aastal kogumikus „Labor in the Ancient World“ („Töö antiikmaailmas“) avaldatud artiklis, et seal asus tähtis sadam. Khufu püramiidiprojekt lihvis olemasoleva haldussüsteemi täiuslikuks. Inimestel oli  ehitamiseks motiiv – see oli nende jumala haud. Pärast Khufu valitsusaja lõppu aastal 2525 eKr hiiglaslikke hauakambreid enam ei ehitatud.  See tundub allakäiguna, kuid polnud seda, sest loodud infrastruktuur säilis. See suunati provintside edendamisesse ning selle mõju ulatus sadu ja sadu kilomeetrid väljapoole Egiptust.

Kuid toimunud organisatsiooniline ja majanduslik revolutsioon kindla keskvõimuga eesotsas oli võrreldes Euroopa palju hilisemate ühiskondadega staatiline ses mõttes, et ei toimunud mõttesüsteemide muutusi. Üks ja ainus paradigma kehtis läbi kolme tuhande aasta. See ei olnud tehnoloogiline ime, see oli sotsioloogiline ime. Kuid mõtteviisi staatilisus selle ühiskonna jõu lõppude lõpuks ka ammendas.

 

 

 

 

News | Uncategorized

Õueonu päevaraamat. Detsember

11.12.2012

11. detsember. Hommik

Rahal pole rahvust, oleme pidanud kuulma kahekümne aasta eest. Nüüd on selgunud, mida selle all mõteldakse. Et raha võib vabalt varastada, see ei ole rahvusriigi vastane.

Kas õuel on rahvust? Kas Treppoja õu ja Istanbuli Uue mošee õu on pigem üks ja sama õu või pigem eesti ja pigem türgi õu? Kui potsatad kusagile õuele, kas siis taipad hoobilt, mis rahva õuele oled sattunud? Kas Eesti Rahva Muuseumi õu on pärit ajaloo kullakambrist või kuulub ajaloo prügikasti?

11. detsember. Lõuna

Saksa lõpmatuse matemaatik Cantor on minule kättesaamatu, ehkki olen püüdnud ta tõestustel järge pidada, ja vahel tundunud, et kohe-kohe saan sabast kinni. See on nagu Jumalaga. Mis ei tähenda, et Cantor on Jumal. Jumal hoidku selle eest!

Toimetajad aina korrutavad, et tuleb lühendada, kui nad midagi ei jaga. Kui liita siia veel aja ja ruumi puudus, siis lihtsa algebralise loogika kohaselt tuleb veel lahutada, ja mida siis muud kui meelt.

Seepärast poelgi meil Cantorit, on vaid meelelahutus.

11. detsember. Õhtu

Põnev on põletada ajalehte. Keerad rulli, pistad ahju alla (aga ahjul on klaasist uks nagu tulekindlal küpsetuspotil) ja – põleva tikuga külge. Tuli kõhkleb, kahtleb, siis otsustab, hakkab laisalt ronima. Millise sõna ta esmalt ette võtab, tühjusesse põletab – sellest sõltub kogu maailma tulevik, olevik ja kindlasti ka minevik. Jah, minevik ennekõike. Tuli loeb, see on kindel, tuli loeb kiiresti, üha kiiremini, pöörases tempos, nii kiiresti ei jõua kirjutada Marx ega Engels, Lenin ega Stalin, Laar ega Vahtre, isegi mitte Mutt, Kivirähk ja Remsu kokku. Tuli loeb, loeb, aga ei ütle, mida ta teada sai. Ikka seesama – anna ainult ette. Ja kui enam trükitut pole, kui otsas on viimane kui raamat, viimne kui reklaambuklett („halleluujat laulvad hordid, allahinnatud on Fordid…“), siis nõuab ta metsa, jah, metsa, mis pole veel paberiks tehtud, täis tehtud, täis trükitud, lugemiseks tulele, talle kõlbab ka eeltrükis, paberipuit, aga ka liimpuit ja mööblipuit, ehituspuit ja isegi puitpuit – see on selline puit, mis on puidust tehtud, et ollagi puit, jäädagi puiduks. Tulel üks puit kõik.

Jah, tuli on kõige targem, kõige lugenum, tuli on lugenud üle kõik, mis inimene eales on kirjutanud. Tuli loeb üle kõik inimesed, sest mis on mädanemine kui mitte aeglaselt põlev tuli looduse krematooriumi katla all, tulest oled sa võetud ja tuleks pead sa saama, see on ainuõige, mitte mullamulin.

Tulelt pead sa tõtt teada saama, temaga tõtt vaatama, temast jõudu ammutama. Tuli meelde – tuli jääb meelde.

11. detsember. Ikka veel õhtu

See kuupäev tähendab, et homme on üks jagu suurem kuupäev. 12.12.12. Hea lihtne meeles pidada. Miks aga meeles pidada, see on läinud meelest. Mis meelest, see keelest. Mis keelest, see on läinud meelest – türgi keelest või eesti keelest. Õu seda teab. Istanbuli Uue mošee küljes on väike õu umbes nagu õuna küljes on väike naba. Pole seda justkui vaja, aga näe, õun ilma hakkama ka ei saa. Sama selle mošee õuega.

1663. aastal ehitas Osmanite sultani Mehmet IV ema ehk Valide Sultan valmis Istanbuli Uue mošee ehk Yeni Cami. Selle ülalpidamiseks rajas ta enne turu, nüüdse Istanbuli vürtsituru. Käibemaksust jätkus kooli, sauna ja astronoomi ülalpidamiseks. Kool haris vaimu, saun keha, mošee õuekese nurgamajakeses elava astronoomi ülesanne oli määrata kindlaks viie palveaja täpsed ajad – mis sõltuvad Päikese rännust taevalaotusel, seega siis aastaajast, teha kindlas paastu algus ja lõpp püha ramazaani ajal. Võibolla avastas astronoom ka mõne tundmatu tähe. Kuid kindlasti pidi ta ennustama tulevikku sultanile, kes lõbutses haaremis, sel ajal mil ta ema riiki juhtis. Lõpuks läks astronoomil elu ikkagi täbaraks ja ta hakkas ümbruskonna rahva ajanäitajaid parandama.

Parandas mis parandas, kuid kristlastele tuleb ikka 12.12.12 kätte. Osmanitega sihukest asja juba ei juhtu. Nende õuele sellist päeva ei tule. Neil on aastaks 1434. Hamam seda teab, mis päev või öö parasjagu valitseb. Nõnda saabki öelda, kas on tegu osmani või eesti õuega. Atatürk muidugi ajas asja sassi ja nüüd ei te keegi, mis päev Uue mošee õuel valitseb. Mehmet IV astronoomi kah enam pole.

¤

¤

Ainus, kellelt küsida, on kärumees, tema teab. Kuid milline neist, kui kolmandik istanbuli meestest lükkab käru, et teine kolmandik saaks klaastopsist kanget tshaid juua ja kolmas kolmandik sulle kasvõi aja hammast maha müüa?

¤

Raske, nii raske on küsida – vastata oskab igaüks.

Telli Teadus.ee uudiskiri