Rubriigi ‘teadus.kabaree arhiiv

News | teadus.kabaree

Teaduskabaree: teaduse keel ja hääl

28.05.2012

NB! Teaduskabaree paik veidi muudetud!

Tavalises kohas tagasaalis Teaduskabaree 31. mail ei toimu, vaid Tartu Ülikooli ruumes 2. korrusel, sisseminek Teatri Puhveti uksest 30 m paremalt, juhatavad sildid on mõlemal uksel. Joogid-söögid saadaval nagu muiste.

Hooaja viimane Teaduskabaree uurib, kuidas teadust keelekaks ja häälekaks teha. Sellest kõnelevad oma kogemustele põhinedes teaduse populariseerijad. Priit Ennet teadusest läbi eetri, Arko Olesk ja Tiit Kändler teadusest paberil, Martin Vällik teadusest pseudokeeles. Luule ja muusika Sädelev Kass. Näitleja, lavastaja, muusik Tõnu Tepandi tutvustab oma inimhääle teooriat ja praktikat: „Alguses on hääl”.

Täna, 31. mail kell 19.00, Teatri Puhvet, 30 meetrit paremalt uksest, 2. korrusel TÜ ruumis, Tallinn, Teatri väljak 3

News | Psühholoogia | teadus.kabaree

Teadvusteadlik teaduskabaree

28.04.2012

26. aprillil toimus Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatava teaduskabaree 8. jagu. Vestlus keskendus teadvusele ja teadvusetusele. Selgus, et nende kohta on küll teada üha enam huvitavat, ent täie teadvuse juures veel teadvuseteadus ei ole.

Sädelev Kass laulab universumiteadvusest, teadusajakirjanik Priit Ennet püüab teadvust defineerida, psühholoog Talis Bachmann teadvustab, et me seda definitsiooni ei tea, füüsik Laur Järv otsib lahendust võrranditest, mis on olemas, kuid loodust ei kirjelda.

Talis Bachmanni raamat kõneleb tähelepanust ja teadvusest ning varjutab mõtteseadja Enneti pea. Autor vaatab pealt imestunult, füüsik muheleb.

Järgmine ja hooaja viimane teaduskabaree toimub neljapäeval, 31. mail. Teemaks teaduse keel ja hääl.

Fotod: Martin Vällik

Info: www.teadus.ee

Filosoofia | News | teadus.kabaree

Teaduskabaree muutub teadvuskabareeks

23.04.2012

Teadvuse teadmise õhtu

Kel kõrvad, see kuuleb, kel silmad, see näeb, kel teadvus – kas see teab?

Neljapäeval, 26. aprillil kell 19.00 Tallinnas Teatri Puhvetis toimuva teadus.ee ja keskkonnajakirjanike seltsi korraldatav teaduskabaree on omamoodi teadvuskabaree. Selle teemaks on „Kuidas valmib vaim?” Vestlevad psühholoog Talis Bachmann ja füüsik Laur Järv, vestlust seab teadusajakirjanik Priit Ennet. Kupleed ja muu muusika ansamblilt „Sädelev Kass”, mõttemängu juhib Tiit Kändler. Pääs vaba, info www.teadus.ee

Keeled hääles

Keelest kõneldi märtsi viimasel neljapäeval toimunud teaduskabarees.

Keelte paabel: Jaak Johanson tunnistas lapsena vaid ingliskeelseid laule, Tiit Kändler kuulis raadios venekeelset reibast koorimuusikat, Meelis Mihkla näitab arvutile eesti keelt ja Andres Langemets on vahel keeletu.

Keeled hääles: Jaak Johansoni kitarril on keeled hääles, tema hääles on keeled keelel.

Fotod: Martin Vällik

mis.toimub | News | teadus.kabaree

Teaduskabaree kõneleb keelest

26.03.2012

29. märtsil kell 19 Tallinnas Teatri Puhvetis.

Saja aasta eest sündinud geenius Alan Turing leiutas igakülgse arvuti, meie praeguste lahutamatute kaaslaste esiema ja tõestas, et on vähemalt üks ülesanne, mida see arvuti lahendada ei suuda.

Eesti keele teadlased ja Eesti keeleteadlased, -tehnikud ja –praktikud tõestavad, et arvutit saab panna eesti keeles kõnelema. Kas ka mõtlema?

Kui loogiline on keel? Kui kaugele me keele formaliseerimises saame minna, ilma et see kaotaks loomulikkuse ja et me sellest ikka aru saaksime?

Kõnelevad keeletehnoloog Meelis Mihkla;

Filoloog, toimetaja, kirjanik Andres Langemets;

Muusik, folklorist Jaak Johanson;

Teaduskirjanik Tiit Kändler;

Teadusajakirjanik Priit Ennet;

Sädelev Kass, laulab Elerin Velling, mängib Eerik Kändler;

Keelitatud ja keelitamata tulnud kohalolijad;

Aru saab aru.

Keel kannab keelt.

Teemavisandused (märtsiteesid):

Juri Lotman: keel on kirjanduse materiaalne substants. Märgid moodustavad süsteemi. Keel on loomuldasa süsteemne. Kõik keele seisukohalt ebaoluline on tekstis juhuslik ega toimi tähenduskandjana.

Saussure: Invariantsus on keele, variantsus kõne omadus.

Lotman: Tagasitõlke võimatus, pöörduvad teisendused keeles.

Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel kui hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Cantor, Turing, Gödel.

Kuidas saame aru, et meile tundmatut „keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt?

Steven Pinker: nii inimene kui sinivetikas kui vihmauss on muutnud planeedi palet. Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud.

Siit: kas keel on muutnud planeeti? Keel, lause muudab elu. „Sa oled liiga vana.” Kas on olemas filofoobia, keelekartus? Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud.

à la Wittgenstein: Me teame, et tool ei kõnni. Kas aga teeme lõputu arvu toole, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi?

Oli aeg, mil „elekter” või „arvuti” või „rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.

Osata lindude keelt. Inimesel nüüd: osata arvuti keelt. Arvutil: osata inimese keelt. Mida see tähendab?

Lewis Thomas: Lapsepõlv on keele jaoks. Matemaatika on keel, teadus on keel jne. Kas matemaatika on ka asi, mille jaoks on lapsepõlve?

Telli Teadus.ee uudiskiri