Rubriigi ‘Keemia arhiiv

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

07.03.2008

“Kas objekti võib nimetada kunstiteoseks, kui seda saab ka pliidi puhastamiseks kasutada?”
Woody Allen, USA filmimees ja kirjanik

Keemia | nädal.mõttes | News

15.02.2008

“Ameeriklased on kasutanud suhkrut kui maitseainet, mis kõik uued asjad vastuvõetavaks muudab. Suhkur, mis ei lõhna ja millel on nõiduslik võime peaaegu kõike esmapilgul suupäraseks teha, on tõepoolest maailma maitset enam kui miski muu ühtlustanud.”
Theodore Zeldin, inglise ajaloolane

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | lugemis.vara | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

Kuidas teadust kinni püüda

20.12.2007

Teaduslugu ja nüüdisaeg XI
Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid
Koostanud Rein Vihalemm
Tartu ülikooli kirjastus
206 lk
(loe edasi…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

20.12.2007

“Paradoks on tõde, mis seisab pea peal, et endale tähelepanu tõmmata.”
Itaalia kirjanik Nicholas Falletta

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Keemia | News | Ökoloogia

Euroopa piirab pestitsiide

02.11.2007

Euroopa Parlament kiitis läinud nädalal Strasbourgis heaks uued piirangud pestitsiidide ehk mürgiste taimekaitsevahendite kasutusel. Kui seni on Euroopa Liit reguleerinud ühelt poolt taimekaitsevahendite turule toomist ja teisalt jääkide käitlemist, siis vahepealne osa, pestitsiidide kasutamine ise, nende ainete tegelik põllule, metsa, parki või spordiväljakule laotamine, oli justkui kahe silma vahele jäänud.
Ka hiiglaslikust kemikaalide arvelevõtuprogrammist REACH on pestitsiidid (nagu ka ravimid) teadlikult välja jäetud. Siit siis Euroopa Komisjoni seekordne algatus, mis parlamendiarutelud ajendas.
Põllumajanduskemikaalide ohtlikkust on Läänes teadvustatud alates Rachel Carsoni teedmurdvast ökoraamatust “Hääletu kevad”. Pestitsiidid on mõeldud mitmesuguste põllumehele tülikate putukate, näriliste, taimehaigusi kandvate algloomade ja muude kahjurite hävitamiseks. Ja sellega nad üldjoontes hakkama saavadki, kuid uuringud on näidanud, et mitmedki pestitsiidid võivad toidulauale sattudes inimese tervist kahjustada: tekitada muu hulgas närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, väärarenguid või vähki.
Teisest küljest, päris ilma taimekaitsevahenditeta ei saa tänapäeva põllumajandustööstus enam kuidagi läbi. Ilma pestitsiidideta langeks saagikus, ja kui see me ülerahvastatud maailmas lausa nälga ei too, siis toiduainete hinnad võivad küll ülespoole hüpata, nii nagu nad teevad seda juba tänu biokütusetaimede laiemale levikule toiduviljade arvel.

Põllupidajate positsioon on Euroopa Liidus traditsiooniliselt tugev, lõviosa Brüsseli eelarvekuludest lähebki ju hiiglaslike põllumajandustoetuste maksmiseks. Ka keemiatööstus, millele pestitsiidipiirangud muidugi ei meeldi, teeb eurostruktuurides tugevat lobi. Aga viimastel aastatel on keskkonnakaitsjadki üsna võimsalt “lobistamise” ette võtnud. Nende kolme jõu mõjuväljas tuligi Europarlamendi liikmetel kolme pestitsiiditeemalist raportit arutada, parandada, täiendada ja vastu võtta.
Üks põhilisi vaidlusi käis Euroopa Komisjoni ettepaneku üle jaotada Euroopa Liit pestitsiidide kasutamise alal kolmeks vööndiks (põhi, keskpaik, lõuna), et paremini loodustingimusi arvestada. Parlament sellega lõpuks nõus ei olnud, väites, et tähtis on ikka kõigile liikmetele ühesugused üldnõuded kehtestada. Tihtipeale läksid arutelud üsna tehniliseks.
Vaieldi näiteks selle üle, kas kehtestada veekogude äärde 10-meetrine vöönd, kus pestitsiidid oleks absoluutselt keelatud. Teisalt küsiti, miks just 10 meetrit ja mida teha nende pestitsiididega, mis on täiesti lubatud ja mis ongi mõeldud just kaldaäärtes kasutamiseks. Euroopa Komisjoni esindaja avaldas oma lõppsõnas kaldavööndi ideega nõusolekut, aga jättis vööndi laiuse lahtiseks.
Lahtiseks jääb kogu teema tegelikult veel mõneks ajaks, sest enne kui pestitsiidide alane direktiiv valmis vormub, arutab asja veel Euroopa Liidu Nõukogu liikmesmaade asjassepuutuvate ministrite kogu) ning tuleb ka teine lugemine Euroopa Parlamendis.
Ja kaugemas tulevikus võidakse teema juurde ehk veelgi naasta. Sest nagu mainis Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni asendusliige Andres Tarand, kui kliima soojeneb, rändab kindlasti hulk kahjureid tüki maad põhja poole, järelikult põhjapoolsed liikmesriigid, sealhulgas Eesti, tahaksid varsti võib-olla senisest rohkem pestitsiide kasutama hakata.
Priit Ennet/Vikerraadio

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Sündis Akadeemia väike sugulane

02.11.2007

SÜNDIS AKADEEMIA VÄIKE SUGULANE

Akadeemiake
Õpilaste teadusajakiri
I aastakäik, number 1
152 lk, hind 40 kr

Meie uudisajakirjade tulvas hakkab igasugu klantsmooride ja -vaaride seas silma ajakiri Akadeemiake, mille esimene number äsja välja tuli. Sestap tasub seda kommenteerida. Ja äsja välja antud Nobeli preemiad jätta edaspidiseks.
Ajakiri hakkab ilmuma kolm korda aastas, ja ei levita end putkamüügi kaudu, vaid ainult tellimuste läbi. Ning määratleb end kui õpilaste teadusajakirja.
Mis siin siis ühele teadustoimetajale silma hakkab? Kõigepealt see, et kolleegiumis on üliõpilased – küllap vist Tartu ülikoolist. Autoriteks aga kooliõpilased.
Tööd on üsna ühtlase tasemega, ja üllatavalt põhjalikud. Mulle pakkusid need kõik huvi enamal või vähemal määral. Väljaandes on Kohtla-Järve õpilase Maili Lehtpuu uurimus Ida-Viru tehiskeskkonna taimestiku kujunemisest – järelduseks see, et istutad puid või ei, lõpuks kasvab taimestik ikka omasoodu, küsimus on vaid ajas. Saarlase Janno Tilga töö on temperatuuride erinevusest Eesti piires – maksimaalseks erinevuseks samal, 2006. aasta 25. jaanuaril –, Ristna ja Tarvastu vahel oli 26,4 kraadi.
Pärnakas Gerda Kuum on teinud toreda töö, millele saab põhineda Pärnu Aleviu kalmistul ekskursioon kultuurilukku. Huvitavad on Kunda koliõpilase Liina Vanatoa kirjutis laste hirmudest ja saarlase Mari Pajussaare küsitlus, kust selgub kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus. Need kaks just seepärast, et noored uurijad küsitlesid peaaegu et oma eakaaslasi. Ei puudu ka kodulooline kirjutis ühe mehe eluloost, autoriks Merilyn Viin Võrumaalt Parksepast, laenatud uudissõnade käsitlus Greete Tomingalt Haljalast ning – üllatus, üllatus – kirjutis nõiaprotsessidest Eestis tartlaselt Pille Pullonenilt.
Nõnda siis on sisu rõhuvalt humanitaarne, nagu võib arvata ka toimetuse kolleegiumi koosseisu põhjal.


(loe edasi…)

Keemia | Meditsiin | mis.uudist | News

Tervislikud kotikesed osutusid mürgiseks

28.09.2007

Californias on eri üritustel alates 2004. aastast tasuta välja jagatud lõunakotikesi, kuhu on kirjutatud: “Sööge puu- ja köögivilju ja olge aktiivsed”. Nüüd aga selgus, et nood Hiinas valmistatud kotikesed sisaldavad liiga palju pliid.
Eriti palju on pliid värvainetes, millega on trükitud tervislikule toitumisele kutsuv kiri ja logo. Nüüd kutsutakse paarsada tuhat kasutamata lõunakotikest tagasi.
Allikas: Los Angeles Times

Keemia | lugemis.vara | News

Tarbekeemia olmeraamat

17.08.2007

Keskkond ja keemia
Ohud ja hüved
Hergi Karik, Karl Kristjan Kuiv
Koolibri, 104 lk, hind poes ca 130 kr

Keemia visa populariseerija Hergi Karik on kirjutanud rõõmudest ja muredest seoses meid ümbritseva keemiaga, mis on tunginud olmesse, õhku, toiduainetesse. Midagi üllatavat siit ei leia, kuid kena, et on raamat, kus kokku kogutud meie tervisele mõjuvad jõud, mis pole kuigivõrd paranormaalsed.
Kui ikka kütate saunas elektriga või istute arvuti ja teleri taga, neid ruume õhutamata, siis ärge otsiga abi nõiavitsutajatelt – õhus on lihtsalt liiga palju positiivseid ioone. On juttu ka E-arvudest, radioaktiivsusest, hügieenist. Ühesõnaga, infot leiab siit paksult. Kipub kuivaks jääma, aga kasulik teada.
teadus.ee

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | veebi.paik

Teadusleheküljed koos

17.08.2007

Avati üleilmne internetiportaal WorldWideScience, mis pakub teadlastele ja kõigile huvilistele tasuta juurdepääsu enam kui 200 miljonile teadusteemalisele leheküljele.
Portaal WorldWideScience.org töötati välja koostöös British Library, USA Energeetikaministeeriumi ning erinevate teadus- ja tehnoloogiaasutuste vahel Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Austraalias, Brasiilias, Kanadas ja Jaapanis. Portaal pakub otsimisvõimalusi paralleelselt erinevate teadusportaalide seas, mis on raskesti ligipääsetavad kommertsotsingumootorite poolt. Vt: worlwidescience
CORDIS/Eesti Geenikeskus

Ajalugu | Bioloogia | Füüsika | Humanitaarteadus | Keemia | lugemis.vara | Matemaatika | News | Psühholoogia | Sotsiaalteadus

Geniaalsed idioodid ja muidutargad

08.06.2007

Robert Clarke
Superajud

Üliandekatest geeniusteni
Tõlkinud Kai Lepp
Kirjastus Valgus, 165 lk, hind poes ca 65 kr
(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri