Rubriigi ‘Arheoloogia arhiiv

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

27.06.2008

“Otsige hoolega, kui leiate oma esimese seene või teete esimese avastuse: need kasvavad kobarates.”
George Pólya (1887 – 1985), Ungari matemaatik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

28.03.2008

“On sajandeid, mis lisaks muule väidavad end kunstides ja teaduses kõike ümber tegevat, sest nad ei oska midagi teha.”
Giacomo Leopardi (1798–1837), itaalia kirjanik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | vänge.lugu

Õllega segatud teadus

21.03.2008

Kuidas saada targaks? Seda ei tea keegi. Kuid kuidas oma tarkusest kõige edukamalt teada anda? Nüüd on see selge. Vastus peitub õlles.
Kõrgelt hinnatud teadusajakiri Oikos avaldas veebruaris artikli, millest selgub, et mida enam teadlane joob õlut, seda vähem edukas ta on. Vähe sellest – ka teadusartikli väärtus – kui palju seda tsiteeritakse, sõltub sellest, kui palju artikli autor õlut joob. Mida enam õlut, seda vähem artiklit tsiteeritakse.
Pole ime, et artikli autor on tšehh – Palacky ülikooli ornitoloog Tomaš Grim, kes tavaliselt uurib lindude, mitte teadlaste käitumist. Sedapuhku uuris siis ta oma rahvuskaaslastest ornitoloogide õllekombeid ja teadussaavutusi.

Tema artikkel on üllatanud ja ka ärritanud biolooge, kes on juhtinud tähelepanu paljudele baarides välja käidud ideedele ning kokteilipidudel tehtud avastustele. Siiski pole põhjuse ja tagajärje vahekord selge. “Võibolla uputavad väheviljakad teadlased oma kurbuse õllesse,” pakub välja Washingtoni riigiülikooli ornitoloog ja õllesõber Mike Webster.
Õllelaineid löönud artikli autor väidab, et ta ise joob mõnel ööl ka enam kui 12 õlut. Ja sellest hoolimata on ta artikkel leidnud laia vastukaja.
Allikas: Oikos, 117: 2008

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

07.03.2008

“Kas objekti võib nimetada kunstiteoseks, kui seda saab ka pliidi puhastamiseks kasutada?”
Woody Allen, USA filmimees ja kirjanik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | lugemis.vara | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

Kuidas teadust kinni püüda

20.12.2007

Teaduslugu ja nüüdisaeg XI
Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid
Koostanud Rein Vihalemm
Tartu ülikooli kirjastus
206 lk
(loe edasi…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

20.12.2007

“Paradoks on tõde, mis seisab pea peal, et endale tähelepanu tõmmata.”
Itaalia kirjanik Nicholas Falletta

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Sündis Akadeemia väike sugulane

02.11.2007

SÜNDIS AKADEEMIA VÄIKE SUGULANE

Akadeemiake
Õpilaste teadusajakiri
I aastakäik, number 1
152 lk, hind 40 kr

Meie uudisajakirjade tulvas hakkab igasugu klantsmooride ja -vaaride seas silma ajakiri Akadeemiake, mille esimene number äsja välja tuli. Sestap tasub seda kommenteerida. Ja äsja välja antud Nobeli preemiad jätta edaspidiseks.
Ajakiri hakkab ilmuma kolm korda aastas, ja ei levita end putkamüügi kaudu, vaid ainult tellimuste läbi. Ning määratleb end kui õpilaste teadusajakirja.
Mis siin siis ühele teadustoimetajale silma hakkab? Kõigepealt see, et kolleegiumis on üliõpilased – küllap vist Tartu ülikoolist. Autoriteks aga kooliõpilased.
Tööd on üsna ühtlase tasemega, ja üllatavalt põhjalikud. Mulle pakkusid need kõik huvi enamal või vähemal määral. Väljaandes on Kohtla-Järve õpilase Maili Lehtpuu uurimus Ida-Viru tehiskeskkonna taimestiku kujunemisest – järelduseks see, et istutad puid või ei, lõpuks kasvab taimestik ikka omasoodu, küsimus on vaid ajas. Saarlase Janno Tilga töö on temperatuuride erinevusest Eesti piires – maksimaalseks erinevuseks samal, 2006. aasta 25. jaanuaril –, Ristna ja Tarvastu vahel oli 26,4 kraadi.
Pärnakas Gerda Kuum on teinud toreda töö, millele saab põhineda Pärnu Aleviu kalmistul ekskursioon kultuurilukku. Huvitavad on Kunda koliõpilase Liina Vanatoa kirjutis laste hirmudest ja saarlase Mari Pajussaare küsitlus, kust selgub kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus. Need kaks just seepärast, et noored uurijad küsitlesid peaaegu et oma eakaaslasi. Ei puudu ka kodulooline kirjutis ühe mehe eluloost, autoriks Merilyn Viin Võrumaalt Parksepast, laenatud uudissõnade käsitlus Greete Tomingalt Haljalast ning – üllatus, üllatus – kirjutis nõiaprotsessidest Eestis tartlaselt Pille Pullonenilt.
Nõnda siis on sisu rõhuvalt humanitaarne, nagu võib arvata ka toimetuse kolleegiumi koosseisu põhjal.


(loe edasi…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | veebi.paik

Teadusleheküljed koos

17.08.2007

Avati üleilmne internetiportaal WorldWideScience, mis pakub teadlastele ja kõigile huvilistele tasuta juurdepääsu enam kui 200 miljonile teadusteemalisele leheküljele.
Portaal WorldWideScience.org töötati välja koostöös British Library, USA Energeetikaministeeriumi ning erinevate teadus- ja tehnoloogiaasutuste vahel Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Austraalias, Brasiilias, Kanadas ja Jaapanis. Portaal pakub otsimisvõimalusi paralleelselt erinevate teadusportaalide seas, mis on raskesti ligipääsetavad kommertsotsingumootorite poolt. Vt: worlwidescience
CORDIS/Eesti Geenikeskus

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | euroopa.mõtleb | News

Neandertallane kui innovaator

29.06.2007


Neandertallane polnud ehk sugugi nii loll, nagu teda siiani kujutleti. Nõnda kinnitab Leicesteri ülikooli arheoloog Terry Hopkinson oma äsjailmunud artiklis.
Vastupidi, neandertallased olid hoopis innovaatorid. Nad elasid Euroopas Paleoliitikumis, mis algas umbes 300 000 aasta eest. Seda aega pole peetud märkimisväärseks kultuurilise uutmise ajastuks. Hopkinson aga väidab, et neandertallased arendasid uue kiviriistade valmistamise meetodi ja suutsid üle elada ökoloogilised raskused, mis nende vahetu eellase heidelbergi inimese hävitas.

Siiani arvati, et tööriistauuendus tehti hiljem ja et sellega sai hakkama meie eellane nüüdisinimene, kes ilmus Euroopasse ja vahetas välja neandertallase 40 000 aasta eest.
Ka Aafrikas hakkasid toimuma muutused tööriistakasutuses, nagu jahvatuskivide ilmumine, 300 000 aasta eest. Niisama juhtus ka Euroopas neandertallase juures. Tehnoloogia uuendused akumuleerusid pidevalt, ega olnud mingi valgustusliku mõttesähvatuse tulemus.
Neandertallased levisid ka lõuna poolt Ida- ja Kesk-Euroopasse, kus nende eellased ei suutnud elada. Mis näitab, et nad suutsid kohaldada keskkonda oma vajadustele. “Neandertallasi ei saa inimsuse kontseptsioonist välja arvata,” järeldab Hopkinson.
Allikad: AlphaGalileo/New Scientist, 16. juuni 2007

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Astronoomia | euroopa.mõtleb | Kosmoloogia | News

15.06.2007

JÄÄMEES SURI NOOLEST
Itaalia ja Šveitsi teadlaste rühm tegi kindlaks, millesse suri kuulus jäämees Ötzi. 3300 aastat enne Kristust koolnud ja liustikku jäätunud mees leiti 16 aasta eest Lõuna-Tirooli mägedes üle kolme kilomeetri kõrguselt.
Arvutitomograafil tehtud uuringud näitasid, et nooletabamusest selga jäänud nooleteravik põhjustas mehel arteri seina vigastuse. Ja et surm saabus üsna kiiresti pärast haavatasaamist.
Allikas: AlphaGalileo

SUURE PAUGU AJALUGU LABORILAUAL
Varsti võib ehk universumi sündi jälgida laborilaual. Kui universum kiirelt paisus, tekkisid osakesed tühjast ruumist. Et seda protsessi uurida, ehitatakse ülikalleid kiirendeid nagu Suur Hadronite Põrgataja Euroopa tuumauuringute keskuses CERN-is. Kuid Dresdeni tehnoloogiaülikooli teadlane Ralf Schützhold ja ta kolleegid pakuvad lihtsamat eksperimenti.
Nimelt käituvad kvantmehaanika kohaselt osakestena ka tahkiseid läbivad helilained. Need nn foononid võivad käituda teatud tingimustel nii, nagu käitusid footonid pärast Suurt Pauku.
Meetod kasutab suhteliselt lihtsat ioonlõksu, kus ioonid elektroodide vahele kinni püütakse ja neid siis laseritega manipuleeritakse. Magneesiumioonid jahutatakse maha, nõnda et need ei võngu enam üldse ning on seega foononvabad. Ioonpilv esitab seega tühja vaakumit.
Siis lastakse elektroodidele järsk pingelang, simuleerides universumi järsku paisumist.
Ioonpilv hakkab paisuma ja foononid tekivad spontaanselt, nagu tekkisid vaakumist algosakesed. Katse raskus on selles, et ioonid lõksust pingehüppega kaduma ei läheks.
Allikas: AlphaGalileo

Telli Teadus.ee uudiskiri