Rubriigi ‘Geoloogia arhiiv

Ajalugu | Geoloogia | News | Ökoloogia | to.imetaja

Geotehnoloogia kordab geenitehnoloogia käekäiku

14.04.2010

Selle kõrval on inimese tahtmatult tekitatud kliimamuutused naljaasi. Nüüd on hakatud arutlema, kas ei võiks muuta kliimat teadlikult.

Saksamaal paarkümmend kilomeetrit Potsdamist Ketzinis asuva tagasihoidliku teadusmajakese suurel hoovil kõrgub kaks mahutit, millest suundub toru pumbajaama ja sealt otse maa alla (fotol kõrval). Siin, Euroopa esimeses süsihappegaasi maapealse geoloogilise kogumise välilaboris, uuritakse, kuidas seda kasvuhoonegaasi maa alla pumbata ja seal hoida saaks. Siin tegeleb rühm Saksa Geoteaduste Keskuse teadlasi aladega, mida nimetatakse geofüüsikaliseks tehnoloogiaks, bio-geotehnoloogiaks ehk siis kokku võtvalt geotehnoloogiaks.

Praegu pumbatakse Ketzinis maa-alusesse poorse kivimi poolt looduslikult moodustatud reservuaari küll mitte atmosfäärist või mõne tehase korstna otsast võetud süsihappegaasi, vaid tööstuslikult toodetud vedelgaasist saadavat gaasi. Asi tundub põhimõtteliselt lihtne, kuid tehniliselt väga keeruline. Gaasi ei saa maa all hoida igasuguses maa-aluses kivimis, see peab olema piisavalt poorne. Et gaas maa all süsihappelumeks ei tahkestuks, tuleb sellele lisada lämmastikku. Lisaks tuleb arvestada tegevuse mõju elustikule ning tagada, et gaas maa alt välja tungima ei hakkaks. Ja arvestada ka maapinna üles-alla liikumisega.

Et tegemist on tõepoolest maailma tipptehnoloogiaga, näitab seegi, et laborit septembris külastanud teadusajakirjanikke pumbajaama sisu pildistama ei lubatud – mis on Euroopa kontekstis üsna erandlik. Ning ettekanded tegevuse füüsikalise, keemilise ja bioloogilise sisu kohta kippusid olema üsna pealiskaudsed.

Kuid jätke meelde termin geotehnoloogia – küllalt tõenäoliselt on see muutumas samasuguse krampliku võitluse tallermaaks, nagu oli biotehnoloogia või geenitehnoloogia paar-kolmkümmend aastat tagasi. Ega geotehnoloogid ise seda ei eitagi. Mida näitab märtsi viimasel nädalal Californias Asilomari konverentsikeskuses toimunud kohtumine, kus 75 eksperti geotehnoloogia probleeme arutasid. Samas paigas toimus 35 aasta eest laineid tekitanud geenitehnoloogia alane kohtumine.

Inimene on planeedi geoloogiat muutnud sajandeid, ja üha tulemuslikumalt – mida muud kui geotehnoloogia ei ole näiteks Narva tuhaväljad või Kiviõli poolkoksimäed. Kuid ka enne geenitehnoloogia termini käikuminekut oli inimene tuhandeid aastaid muundanud oma koduloomi ja kasvatatavaid taimi – ent tõelise jõu ja kiiruse sai see tegevus siiski alles siis, kui teadus pakkus välja meetodid, kuidas teadlikult kindlate geenide kallale minna.

Nii on ka geotehnoloogiaga – selle all mõistetakse tegevust, mille eesmärgiks on minna kogu planeedi palge või kliima kallale – muidugi õilsa eesmärgiga see paremaks ja sobilikumaks muuta. Meetodeid on välja pakutud mitmeid ja mõnda neist ka katsetatud. Nagu näiteks Hiina katse muuta olümpiamängude ajaks Pekingi ilmastikku. Ka Ketzini välilaboris tehtavate katsetuste eesmärk on muuta kliimat, pumbates maa alla hoiule inimese poolt atmosfääri paisatud süsihappegaasi, et seeläbi kliima soojenemist ära hoida või vähemasti vähendada. Selliste kunstlike puude hellitava nime saanud seadeldiste vastu ollakse siiski kõige vähem, kuna neis nähakse vähimat ohtu, ja nende tegevuse saab ka hetkeliselt peatada.

Kuid eksperdid üldiselt ei kahtle, et geotehnoloogia tulemid võivad tulla inimesele üllatuseks. Kõnelemata sellest, et kes siis otsustab, milline kliima meile sobiks või et millistele loomadele-taimedele me kliima peaksime häälestama. Sest inimese käsutuses on peale kunstlike puude ehitamise veel ulatuslikumaid vahendeid. Nii näiteks on välja pakutud puistata lõunaookeanidesse rauaosakesi, et hoogustada fütoplanktoni kasvu ja seeläbi vallandada atmosfääri dimetüülsulfiidi nimelist kemikaali, mis soodustab pilvedes piisakeste teket ja seega aitab Maalt päikesekiirgust eemale peegeldada. Ja tulemusena nihutada veidi tagasi põhja poole lõunaookeani läänetuuli ning alandada keskmist temperatuuri poole kraadi võrra.

Siis on pakutud veel sulfaatosakeste paiskamist stratosfääripilvedesse, mis planeedi kähku jahutaks. Või siis paisata laevastikult atmosfääri meresoola osakesi, mis seal pilvi tekitaks ja seeläbi Maad jahutaks.

Nii et Maa palavik on geotehnoloogid palavikulisse mõttetegevusse paisanud. Keegi aga ei oska vastata, kes peaks otsustama, mida planeedi kui tervikuga või selle osadega peale hakata. On koguni pakutud, et seda ei peaks otsustatama ÜRO tasemel, vaid 14 suurema riigi üldkogul. Pole raske arvata, mida sellest arvab enamik maa riike.

Asilomari nõupidamise puhul protesteeris geotehnoloogiliste plaanide vastu 70 keskkonna- tervise- ja sotsiaalset rühma ühiskirjaga. Kuid vaevalt et see tegevus pääseb häälekamalt tegutsevatest protestijatest, kellele genitehnoloogia tundub ehk olevat naljamäng võrreldes geotehnoloogiaga.

Praegu on käsil vaid pilootprojektid, mis kõigi ekspertide arvates on hädavajalikud, et üldse saaks ratsionaalselt otsustada, mida siis teha. Vähesed peavad reaalseks, et võiks ju nn majanduse arengutempos lihtsalt kokku hoida.

Potsdamis on siiani 800 meetri sügavusse maa alla kahe aastaga pumbatud umbes 33 000 tonni süsihappegaasi. See ei kujuta endast muidugi veel mingit ohtu. Kuid projekti juht Hilke Würdemann peab siiski paremaks hoiatada: „Hullem, kui süsihappegaasi on atmosfääris liiga palju, oleks kui see gaas sealt hoopis kaoks.” Küllap on temaga nõus vähemasti taimed.

Tiit Kändler

Geoloogia | nädal.arvus | News

Maavärin nihutas linna

18.03.2010

Tšiili 8,8-magnituudine maavärin liigutas linna paigast. GPS mõõtmised näitavad, et Concepciόni linn nihkus 3 meetrit läände.

Allikas: New Scientist

Geoloogia | mis.uudist | News

Maa magnetvälja käitumine pole ennustatav

18.03.2010

Kuigi me teame üsna palju Maa tuuma kohta, ei suudaks me ennustada selle magnetvälja polaarsuse muutumist enam kui kümmekond aastat ette. See on nagu ilma ennustamisega – täpselt ei suuda me seda kunagi.

Oma ajaloo jooksul on Maa magnetväli polaarsust korduvalt vahetanud. Mõne mudeli kohaselt toimub see paari aasta jooksul, kui see aga toimub kümmekonna aasta vältel, nagu teised mudelid arvavad, siis satume kosmiliste kiirte pommirahe alla. See võib teha teovõimetuks satelliidid, ohustada lennukireisijaid ja tekitada segadusi ka maapealsetele elektriseadmetele.

Gauthier Hulot Pariisi Dennis Didier ülikoolist ja tema kolleegid simuleerisid arvutil Maa magnetvälja muutumist, arvestades välise tuuma elektri- ja soojusjuhtivust ning temperatuuride erinevust selles. Nad jõudsid järeldusele, et me suudame ennustada magnethüpet vaid mõni aastakümme ette, ja ka siis vajaksime täpsemaid algandmeid.

Maa magnetväli vahetas polaarsust viimati 800 000 aasta eest. Viimase mõnekümne aastaga on see pidevalt nõrgenenud, nõnda et mõne tuhande aasta sees võib see jälle end ümber pöörata.

Allikas: New Scientist

Geoloogia | nädal.pildis | News

05.12.2008

Emake ruutmeeter. Tõravere mäel meteoroloogiajaama mõõtmisplatsil lebab Eesti üks hoolitsetumaid ruutmeetreid, mida pildil näitab juhataja Helen Kaskmaa. Siin mõõdetakse põllumeestele nii vajalikku mulla temperatuuri.
Foto: Tiit Kändler

Füüsika | Geoloogia | nädal.pildis | News | Ökoloogia

Muinastuled sügisööl

07.11.2008

Kui teadus.ee pidas augusti viimasel nädalavahetusel oma suvekooli, siis läideti vastu kuu viimast pühapäeva Käsmu lahe äärde ka tuleleegid. Praegu on sobilik neid tulesid meenutada – mälestus neist valgustab veidi ka nüüdset pimedust. Suvekool tegeles Maaga, ja Maa ei tunne kunagi mingit majanduslikku surutist.
Foto: Tiit Hunt

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

27.06.2008

“Otsige hoolega, kui leiate oma esimese seene või teete esimese avastuse: need kasvavad kobarates.”
George Pólya (1887 – 1985), Ungari matemaatik

Geoloogia | lugemis.vara | News | Ökoloogia

Põletavatest hädadest tasakaalukalt

13.06.2008

Energia, kliima, jäätmed
Koostanud ja toimetanud Jaan-Mati Punning
Tallinna ülikooli kirjastus
58 lk, tasuta

MTÜ Euroscience Eesti on välja andnud kogumiku, mis hõlmab peaaegu kõike, mida võib välja mõelda. Energiat, jäätmeid, kliimat. Anto Raukas kirjutab uraanist ja põlevkivist, tehes järelduse, et eesmärgid on meil olemas, kuid neid ei täideta eriti. Ain Kallis kirjutab kliimast, tuues välja erinevad arvamused selle muutumise kohta. Arvo Käärd kirjutab jäätmete põletamisest, soovitades lõpuks seda teha. Üsna tasakaalukas trükis.
teadus.ee

Geoloogia | News | Ökoloogia | to.imetaja

Suvekool keskendub maale

13.06.2008

“Kõik keeruline on tegelikult lihtne…..aga tahaks midagi keerulist…” Nii pidavat kõlama üks internetikommentaar laiast maailmast.
Kes tahab näha, kuidas lihtne ja keeruline omavahel suhtestuvad, sel avaneb selleks suurepärane võimalus teadus.ee suvekoolis. Meie suvekool keskendub sedapuhku Maale. Ja siin oleme leidnud tera enesegi teadmata, kui 4 aasta eest suvekoolide teemad paika panime. Ega me ei teadnud küll, et aastal 2008 tuleb rahvusvaheline Maa aasta. Ehkki oleks ju võinud teada.
Nii või naa, keskendume Maale, aga üsna üldiselt. Loodame selgi korral saavutada sünergia kõigi osalejate ühisel nõul ja jõul.
Mis siin ikka pikalt pajatada. Maa annab jõudu, nagu ka muistsed kreeklased teadsid. Vesi võib olla, tuli võib olla, õhk võib kah ju olla, kuid Maa peab olema. Seda tabab ka keel, mis nimetab planeedi jalgealuse maa järgi. Ja mitte ainult eesti keeles.
Nii et kohtume augusti viimasel nädalavahetusel Käsmus.
Tiit Kändler

Bioloogia | Geoloogia | nädal.pildis | News

Teadus pole naljaasi

28.03.2008

Sel Teadusfoto 2007 võistlusele saadetud pildil loevad teadlased üle samblaliike. Kits ja põder pole ka nii hoolikad. Autor selgub reedel.
Võidutööde näitus on avatud akadeemilise raamatukogu fuajees 28. märts–14. aprill. Külastage!
teadus.ee

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

28.03.2008

“On sajandeid, mis lisaks muule väidavad end kunstides ja teaduses kõike ümber tegevat, sest nad ei oska midagi teha.”
Giacomo Leopardi (1798–1837), itaalia kirjanik

Telli Teadus.ee uudiskiri