Kosmoloogid pajatavad meile, et kui ka kõik, mida me näeme, on tõsi, siis näeme me vaid 20 protsenti tõest. Ülejäänud 80 protsenti jääb meie eest varjatuks, on tumetõsi, mis kehastub tumeaines. Kus see tumeaine pesitseb, seda pole veel teada saadud. Kuid nüüd selgub, et väga hästi võib see pesitseda ka Päikese sees. Londoni Ülikooli teadlane Royal Holloway igatahes arvab, et tumeaine konutab Päikese südames ja jahutab meie valgustajat. Tumeaine moodustab meie galaktika ümber halo, nii nagu õpetas teadusmaailmale Jaan Einasto juba … aasta eest. Päike aga liigub läbi tumeaine tuule, spekuleerib Holloway. Mõned tumeaine osakesed võivad kokku põrgata Päikese aatomitega ja sattuda gravitatsiooni lõksu. Nõnda moodustub tumeaine kogukond. Arvutimudel näitas, et selle tulemusena alaneb Päikese tuuma temperatuur. Tumeaine osakesed võivad neelata tuuma soojust ja edastada seda pinnale. See temperatuuri muutus mõjutab tuumareaktsioonide käigus tekkivate neutriinode arvu. Nõnda siis saab neutriinosid registreerides ehk teada ka tumeaine kohta.

Tore on, kuid neutriinosid on üliraske kinni püüda. Neid lendab küll läbi inimese keha igas sekundis 6000 miljardit tükki, kuid meie õnneks neutriinod mateeriaga peaaegu et üldse ei suhtle.

Tumeaine alased katsed plaanitakse korraldada ka Suurel Hadronite Kollaideril.

Allikas: Londoni Ülikool

Meist vaid 60 valgusaasta kaugusel asub nooruke, 12 miljoni aasta vanune täht Beta Pictoris, mis on üks paremini tuntud näiteid kosmilisest tolmust ümbritsetud tähest (vt pilti). Päikesest kolmsada korda noorem, ent peaaegu kaks korda massiivsem täht on pakkunud astronoomidele võimaluse avastada, et planeetide moodustumine toimub seniarvatust kiiremini. Aastatel 2003–2009 tehtud ülitäpsed mõõtmised näitasid, et kõnealuse tähe ümber tiirleb eksoplaneet – kord oli selle tuhm kuju näha, siis mitte, siis aga ilmus välja teisel pool tähte.

Planeet tiirleb oma tähest umbes kümme korda kaugemal kui Maa Päikesest, umbes sama kaugel kui Saturn. Ta on üheksa korda massiivsem Jupiterist. Tema liikumine tabati Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) 8,2-meetrise Väga Suure Teleskoobi külge seatud instrumentide abil.

Allikas: ESO

Kõlab nagu tasuta lõuna. Võibolla saab edaspidi autokütust valmistada maanteemüra või lainekohina energiast. Iga veetilk on pungil kõige rohelisemast kütusest vesinikust, ent seda kätte saada on raske. Wisconsin-Madisoni Ülikooli teadlane Huifang Xu ja ta kolleegid valmistasid tsinkoksiidist kristallid, mis vette panduna neelavad vibratsioone ja tekitavad tugevaid negatiivse ja positiivse laenguga piirkondi. Need laengud rebivad lähematelt vee molekulidelt laengud, vabastades vesiniku ja hapniku. Kasutegur on 20 protsenti neeldunud helienergiast.

Allikas: Journal of Physical Chemistry Letters

Maa võib aeglustada Veenuse pöörlemist. Kui need kaks planeeti jõuavad teineteisele kõige lähemale, on Veenuse pale pööratud maa poole alati sama poolega. See võib tähendada, et Maa gravitatsioon mõjutab Veenuse pöörlemist. Selle ideega tuldi lagedale paarikümne aasta eest, ent siis arvati, et Veenus pöörleb liiga kiirest, et Maa seda mõjutada saaks. Kuid nüüd on Versailles-Saint Quentini ülikooli teadlane Gérard Gaudal pakkunud välja, et Maa siiski kontrollib Veenuse tuuma, millest pole teadlastel suurt aimu. Gaudal pakub välja, et nagu Maal on Veenuselgi tahke tuum, mis ümbritsetud vedela kihiga. Nõnda saab tuum pöörelda aeglasemalt ülejäänud planeedist. See võib olla ka ebaühtlase ehitusega, nõnda et Maa külgetõmbejõud seda mõjutada saab.

Allikas: New Scientist

Kuigi me teame üsna palju Maa tuuma kohta, ei suudaks me ennustada selle magnetvälja polaarsuse muutumist enam kui kümmekond aastat ette. See on nagu ilma ennustamisega – täpselt ei suuda me seda kunagi.

Oma ajaloo jooksul on Maa magnetväli polaarsust korduvalt vahetanud. Mõne mudeli kohaselt toimub see paari aasta jooksul, kui see aga toimub kümmekonna aasta vältel, nagu teised mudelid arvavad, siis satume kosmiliste kiirte pommirahe alla. See võib teha teovõimetuks satelliidid, ohustada lennukireisijaid ja tekitada segadusi ka maapealsetele elektriseadmetele.

Gauthier Hulot Pariisi Dennis Didier ülikoolist ja tema kolleegid simuleerisid arvutil Maa magnetvälja muutumist, arvestades välise tuuma elektri- ja soojusjuhtivust ning temperatuuride erinevust selles. Nad jõudsid järeldusele, et me suudame ennustada magnethüpet vaid mõni aastakümme ette, ja ka siis vajaksime täpsemaid algandmeid.

Maa magnetväli vahetas polaarsust viimati 800 000 aasta eest. Viimase mõnekümne aastaga on see pidevalt nõrgenenud, nõnda et mõne tuhande aasta sees võib see jälle end ümber pöörata.

Allikas: New Scientist

Taimed on tundlikud keskkonna temperatuuri suhtes ja reageerivad selle muutustele, kohandades õitsemise aega. Ühendkuningriigis Norwichis asuva John Innesi keskuse teadlased Vinod Kumar ja Philip Wigge avastasid molekulaarse mehhanismi, mis mudeltaimes müürloogas Arabidopsis thaliana seda kohandumist reguleerib. Kõrgemad temperatuurid kerivad lahti teatud DNA tihedalt pakitud struktuurid nukleosoomid, mis omakorda reguleerivad teatud geenide tegevust. Tehti kindlaks mutant, kes õitseb tavalisest kiiremini. Sama nähtust on täheldatud soojema temperatuuri käes olevates taimedes. Mutanttaimes ei saanud üks valk H2A.Z histoon seonduda nukleosoomidega, mistõttu nood end lahti kerisidki.

Allikas: Nature

Võitlus embrüonaalsete ehk looteliste tüvirakkude ümber kestab endise hooga. USA toidu ja ravimite administratsioon FDA lükkas edasi võimaluse, et neid tüvirakke saaks katsetada selgroovigastusega patsientide raviks.

California firma Geron kavatseb siirdada tüvirakke, mida kutsutakse oligodentrotsüüdi eelkäijaks ja mida kasvatatakse inimese loote tüvirakkudest, liikumisvõimetuks jäänud patsientide selgroogudesse. Idee on, et need rakud eristavad müeliini, mis moodustab närvirakke vigastuste eest kaitsvaid ümbriseid.

Rottidel on sellised siirdamised aidanud pärast selgroovigastust taastada liikumisvõime.

Geron saavutas loa alustada katseid jaanuaris, aastaid soovitust hiljem. FDA aga kardab, et tüvirakud võivad sisaldada haruldasi praakrakke, mis võivad tekitada vähki. Hiljutised kahtlused tekkisid uute loomkatsete tulemuste põhjal, ent ei Geron ega FDA ei kommenteeri edasilükkamise täpseid põhjusi.
Allikas: Nature

Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks? Vastuse annab ajakirja American Journal of Preventive Medicine mainumbris avaldatav artikkel.
Teadlased tegid kindlaks, et mõõdukas kehaline aktiivsus on see, kui kõnnitakse viiel päeval nädalas, pool tundi iga kord. Ja kui tehakse 100 sammu minutis. Mis teeb iga päev 3000 sammu poole tunniga. Sellele tulemusele jõuti, uurides jooksulindil sõtkuvate vabatahtlike hapnikutarbimist.

San Diego osariigi ülikooli teadlane Simon J. Marshall arvab, et alla kümne minuti pole mõtet kehalisest pingutusest rääkida. Alustada võiks siis tuhandest sammust kümne minuti jooksul. Ta soovitab kõndijatel kasutada lihtsat sammulugejat ja käekella.
Kummalisel kombel ei kõnele teadlased tee pikkusest, mis selle ajaga läbida tuleks. St sammu pikkusest. Vanasti lauldi, et „viis versta veerand tunniga”. Ühe tavalise kiirkõnni sammu puhul tuleb nüüd välja, et mõõdukas on verst veerand tunniga.
Allikas: AlphaGalileo

Tööstusrevolutsiooni käigus pärast metsade hävitamist kasutusele võetud kivisüsi pole veel ajaloo prügikasti kantud. Vähe sellest – mida kallimaks muutuvad energiaandjad, seda enam püütakse leida võimalusi hiiglaslike kivisöevarude kasutusele võtuks.

Newcastle´i ülikooli professor, hüdrogeokeemia insener Paul L. Younger arvab, et kivisüsi kannatab välja võrdlust teiste energiaallikatega ka keskkonnahoiu vaatevinklist. Maa-alune kivisöe gasifitseerimine ühes süsiniku kinnipüüdmise ja kogumisega võimaldaks Ühendkuningriigil jõuda maailma säästva kivisöe kasutamise etteotsa, ütles ta oma kõnes, mille pidas veebruari alul.
Allikas: AlphaGalileo

Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.

Ühendkuningriikides müüakse Valentinipäeval maha kümme tuhat tonni odavaid roose. Kõnealuse järve ümber elab praegu pool miljonit inimest, kes elatuvad lillekasvatusest. Nende elupaigad on armetud ja eluviis loodust hävitav. Nõnda järv muudkui kahaneb. Harper soovitab osta kalleid roose, mis tulevad „ausa kaubanduse” kaudu. Kuid nagu selgub, tegutsevad ka „ausa kaubanduse firmad” sama järve ääres.
Allikas: AlphaGalileo