Rubriigi ‘tead.lased arhiiv

Ajalugu | Bioloogia | Füüsika | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | News | tead.lased

Enim tsiteeritud akadeemikud

22.04.2005

Teadus.ee esimeses numbris avaldatud põgus katkend Eesti teadlaste tsiteeritavusest tekitas vastulauseid. Toome siinkohal väljavõtte Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikute teadustöödele antud tsiteeringute arvust, mis võetud Talis Bachmanni raamatust “Teaduspraktika tahud ja toed”. Tegelikud arvud võivad olla suuremad, kuna tsiteeringuid lisandub ju pidevalt. Eksiarvamuste vähendamiseks toome ära vaid enimtsiteeritud akadeemikud. Need on:
astronoomia ja füüsika osakonnast Endel Lippmaa (7000);
bioloogia, geoloogia ja keemia osakonnast Valdur Saks (4000);
informaatika- ja tehnikateaduste osakonnast Hillar Aben (330);
humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonnast Peeter Tulviste (130).
Kokkuvõte on tehtud ISI andmebaasi põhjal. Enimtsiteeritud eestlasest teadlane on akadeemia välisliige, mälu-uurija Endel Tulving umbes 20 000 tsiteeringuga.
Allikas: Talis Bachmann, Teaduspraktika tahud ja toed

News | tead.lased

Kuidas järjestada teadlasi?

15.04.2005

teadus.ee tõi oma esimeses numbris ühe edetabeli, mis oli koostatud ühe ja küllaltki suvalise allika põhjal, et reastada Eesti tsiteeritavamaid teadlasi. Teema on hell ja seda vajalikum. Mistap asja ette võtsimegi. Küsisime asja sees olejatelt, et milline reastamise süsteem oleks nende arvates õiglane. Vastused järgnevad edaspidigi.

Vastab Jaak Vilo, informaatik ja bioinformaatik:
1. Publikatsioonid ja nende impact (mõju – teadus.ee) on olulised, kuid mitte sajaprotsendiliselt absolutiseeritavad erialade, tavade (näiteks ajakiri või eelretsenseeritav kõrge mõjuga konverents või teadusmonograafia), jne tõttu.
2. Iga hindamiskriteerium peab olema avalik ja avaliku järjekorraga (muidu saame suvalisi subjektiivseid arvamusi, seda on juhtunud).
3. Arvestama peab paljusid indekseid, neid kombineerides. Näiteks ISI, selle eri alamkategooriad, PubMed, Citeseer, jne. Otsustama peab avalikult kättesaadavate ja veebipõhiste publikatsioonide staatuse.
4. Lisaks peab väärtustama tööriistade ja andmebaaside tekitamist ja haldust, patente, koostööd ettevõtlusega, võimalikku mõju Eesti majandusele, tudengite koolitust.
5. Reaalselt tuleb lõpuks midagi ette võtta prioriteetide ellukutsumiseks. Muidu taandub see kokteilikõnede fassaadiks.

Kosmoloogia | News | tead.lased

Kas 21. sajandi suursaavus on sündinud?

08.04.2005

Elame juba viiendat aastat 21. sajandis. On aeg hakata tegema kokkuvõtteid sajandi kulgemisest. Mis on teie arvates 21. sajandi olulisem teadussaavutus Eestis?

Martti Raidal, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlane:
Küsimus on intrigeeriv, aga sellele vastamine on tuleviku ennustamine. Erinevalt tehasest mõõdetakse teaduses aega inimpõlvedes (nagu Te ise väga hästi teate). Juhul, kui selle sajandi 4 aastaga ongi midagi tehtud, siis hetkel ei tea keegi, mis sõelale jääb. Iga mees, kes vastupidist väidab, valetab omakasupüüdlikel eesmärkidel (ka kõige prominentsemad).
Selge on, et see suur tulemus peab omama globaalset mastaapi ja järgima maailma trende. Suured asjad hakkavad sündima kosmoloogias (varjatud mass ja energia), füüsikas (osakeste massi teke?) jne. Kas need on 20. või 21. sajandi teadus, selgub siis, kui ajalooõpikuid kirjutatakse. Päris kindlasti ei ole suursaavutus väikefirmade tegemine. Lühiajaline valik on iga mehe maitse asi, täpselt nagu püksimood. Ise eelistan maailmavaatelisi saavutusi, mis tulevad füüsikast või laialdaselt kasutatavaid asju, mis tulevad põhiliselt infotehnoloogiast (näiteks Grid).

EESTI VIIDATUMAD TEADLASED
Veebiaadressil http:// http://scholar.google.com. on leida teadlaste siitamise edetabel. Eraldi Eesti teadlaste loetelu seal pole. Tuntumad füüsikud on huvi pärast üle vaadatud. Meie andmetel juhib tabelit Martti Raidal 1613 viitega. Siis tulevad Ülo Mets 496 viitega, kellele järgneb Endel Lippmaa 387 viitega ja Ago Samoson 360 ja Peet Kask 220 viitega. Tartu füüsikutest on vist Peeter Saaril 215 viidet. Siit nimekirjast võib mõni veel puudu olla.Teistes teadusharudes on suured tegijad Mart Saarma ja Rein Taagepera.
teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri