Rubriigi ‘Informaatika arhiiv

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

07.03.2008

“Kas objekti võib nimetada kunstiteoseks, kui seda saab ka pliidi puhastamiseks kasutada?”
Woody Allen, USA filmimees ja kirjanik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | lugemis.vara | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

Kuidas teadust kinni püüda

20.12.2007

Teaduslugu ja nüüdisaeg XI
Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid
Koostanud Rein Vihalemm
Tartu ülikooli kirjastus
206 lk
(loe edasi…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

20.12.2007

“Paradoks on tõde, mis seisab pea peal, et endale tähelepanu tõmmata.”
Itaalia kirjanik Nicholas Falletta

Bioloogia | Füüsika | Informaatika | News | vänge.lugu

Sõnum sõelutakse mürast

22.11.2007

Meie aju on väga osav tabama kõnet isegi mürases ruumis. See kohastumus tagab eduka vestluse kokteilipeol ja nüüd olema hakanud mõistma selle võime taga olevaid närvirakkude ühendusi. Rahvusvaheline teadlaste meeskond kasutas neurokuvamise meetodit ja leidis, et signaali mürast tabada aitab aju vasak poolkera.
Iga päev viibime eri allikatest lähtuvate erinevate helide keskkonnas, alates liiklusmürast kuni sosinani. Mürased signaalid vastastikmõjustuvad ja võistlevad omavahel, kui aju neid töötleb. Seda protsessi nimetatakse üheaegseks maskimiseks.

Hidehiko Okamoto Münsteris asuvast Biomagnetismi ja Biosignaalide Analüüsi instituudist ja tema kolleegid Jaapanist ning Kanadast kasutasid neurokuvamise tehnikat magnetoentsefalograafiat, et jälgida seda protsessi. Vabatahtlikud kuulasid testheli ja taustahelide erinevaid kombinatsioone. Testitavad helid mängiti kas vasakusse või paremasse kõrva, võistlev müra aga saadeti kas samasse või teise kõrva.
Registreerides aju reageeringu neile erinevatele helide kombinatsioonidele nägid teadlased, et aju vasaku poolkera närvirakud olid mürase keskkonna ja tabatavate helidega seoses kõige aktiivsemad.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | to.imetaja

Sündis Akadeemia väike sugulane

02.11.2007

SÜNDIS AKADEEMIA VÄIKE SUGULANE

Akadeemiake
Õpilaste teadusajakiri
I aastakäik, number 1
152 lk, hind 40 kr

Meie uudisajakirjade tulvas hakkab igasugu klantsmooride ja -vaaride seas silma ajakiri Akadeemiake, mille esimene number äsja välja tuli. Sestap tasub seda kommenteerida. Ja äsja välja antud Nobeli preemiad jätta edaspidiseks.
Ajakiri hakkab ilmuma kolm korda aastas, ja ei levita end putkamüügi kaudu, vaid ainult tellimuste läbi. Ning määratleb end kui õpilaste teadusajakirja.
Mis siin siis ühele teadustoimetajale silma hakkab? Kõigepealt see, et kolleegiumis on üliõpilased – küllap vist Tartu ülikoolist. Autoriteks aga kooliõpilased.
Tööd on üsna ühtlase tasemega, ja üllatavalt põhjalikud. Mulle pakkusid need kõik huvi enamal või vähemal määral. Väljaandes on Kohtla-Järve õpilase Maili Lehtpuu uurimus Ida-Viru tehiskeskkonna taimestiku kujunemisest – järelduseks see, et istutad puid või ei, lõpuks kasvab taimestik ikka omasoodu, küsimus on vaid ajas. Saarlase Janno Tilga töö on temperatuuride erinevusest Eesti piires – maksimaalseks erinevuseks samal, 2006. aasta 25. jaanuaril –, Ristna ja Tarvastu vahel oli 26,4 kraadi.
Pärnakas Gerda Kuum on teinud toreda töö, millele saab põhineda Pärnu Aleviu kalmistul ekskursioon kultuurilukku. Huvitavad on Kunda koliõpilase Liina Vanatoa kirjutis laste hirmudest ja saarlase Mari Pajussaare küsitlus, kust selgub kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus. Need kaks just seepärast, et noored uurijad küsitlesid peaaegu et oma eakaaslasi. Ei puudu ka kodulooline kirjutis ühe mehe eluloost, autoriks Merilyn Viin Võrumaalt Parksepast, laenatud uudissõnade käsitlus Greete Tomingalt Haljalast ning – üllatus, üllatus – kirjutis nõiaprotsessidest Eestis tartlaselt Pille Pullonenilt.
Nõnda siis on sisu rõhuvalt humanitaarne, nagu võib arvata ka toimetuse kolleegiumi koosseisu põhjal.


(loe edasi…)

Bioloogia | Informaatika | News | vänge.lugu

Taimed suhtlevad oma interneti kaudu

28.09.2007

Taimed pole vaid passiivsed organismid, kes seisavad ühel kohal ja ootavad, et nad ära süüakse. Taimedel on oma jututuba. Nõnda väidab Hollandi Nijmageni Radboudi ülikooli teadlane Josef Steufer. Seda jututuba kasutavad taimed, et üksteist ohu eest hoiatada.
Paljud taimed nagu näiteks maasikad ja ristikhein on omavahel seotud võsude võrgustikuga. Need ühendused võimaldavad taimedel informatsiooni jagada. Kui näiteks mõni röövik ründab üht ristikheina taime, hoiatab see teisi sisemise signaali läbi. Hoiatatud taimed suurendavad oma keemilist ja mehhaanilist vastupanuvõimet, et nad oleksid röövikule vähem ligitõmbavad. Steufer ja ta kolleegid tõestasid katseliselt, et see vähendab oluliselt taimede kahjustumist.

Kuid sel kaitsesüsteemil on ka oma nõrkus. Nimelt kasutavad taimeviirused ära olemasolevat infrastruktuuri, et taimestikul kiiremini levida. Ühe taime nakatumine kandub kogu võrgustiku taimedele. Nõnda kajastavad taimed olemasolevat reaalsust siiski üsna kehvalt.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | veebi.paik

Teadusleheküljed koos

17.08.2007

Avati üleilmne internetiportaal WorldWideScience, mis pakub teadlastele ja kõigile huvilistele tasuta juurdepääsu enam kui 200 miljonile teadusteemalisele leheküljele.
Portaal WorldWideScience.org töötati välja koostöös British Library, USA Energeetikaministeeriumi ning erinevate teadus- ja tehnoloogiaasutuste vahel Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Austraalias, Brasiilias, Kanadas ja Jaapanis. Portaal pakub otsimisvõimalusi paralleelselt erinevate teadusportaalide seas, mis on raskesti ligipääsetavad kommertsotsingumootorite poolt. Vt: worlwidescience
CORDIS/Eesti Geenikeskus

Informaatika | nädal.arvus | News | Tehnoloogia

Odav läpakas ja võidukas sõda

08.06.2007

India valitsuse eestvõttel töötatakse riigi jaoks välja sülearvutit, mis maksaks vähem kui 47 dollarit. Kallimat ei suuda inimesed osta.
Iga tund kulub USA-l Iraagi sõjas 12,5 miljonit dollarit.

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

08.06.2007

“Igaüks peab oma nägemispiire maailma piirideks.”
Saksa filosoof Arthur Schopenhauer (1788–1860)

Füüsika | Informaatika | nädal.mõttes | News | Tehnoloogia

13.04.2007

“Vaenlane teab süsteemi.”
USA elektriinseneri ja matemaatiku Claude Elwood Shannoni (1916–2001) eeldus salakodeerimise kohta

Telli Teadus.ee uudiskiri