Karmiinleevike pole päris leevike, nad on suisa erinevatest perekondadest. Seega oli leevikese (Pyrrhula) pilt viimases teadus.ee-s väheke eksitav, kui jutt käis karmiinleevikesest (Carpodacus), konkreetselt siis liigist Carpodacus mexicanus, kes näeb välja nii:

Karmiinleevikesi pole ma talvel meie mail kohanud, küll kostab nende häälitsusi rohkesti suvel, eriti näiteks Lääne-Eesti kadastikes.
Ega vist parem oleks, kui me neid mõlemaid inglaste kombel vintideks (Finch) kutsuksime (sest süstemaatika järgi nad vintlased ju on). Meie nimed on sarnased sakslaste omadele, kus vint on “fink”, leevike “gimpel” ja karmiinleevike “karmingimpel”.
Heiko Kruusi

Eelmises teadus.ee numbris lugemis.vara rubriigis leidus Candace Perti raamatu tutvustus, mis tõi mõned vastukajad. Alljärgnevalt need lühendatult.

Enamasti redutseeruvad “kreeka i-d” ehk üpsilonid meil vahenduskeelte kaudu tulles i-deks, kuid vahel esineb ka mõningast “kompensatsiooni”…
Nimelt “küropraktikud” on tegelikult kiropraktikud (sub kr cheir ‘käsi’ — samast sõnast johtub ka “kirurg”), mis on, muide, seesama mis “kätega ravitseja”.
Heido Ots

Kirjutama ajendas ümmargune ilmumiskord ja lugemis.vara artiklis toodud loetelu erinevatest ravitsejatest. Ootamatu oli selles leida ka kiropraktikuid (mitte „küro” ütleb „Võõrsõnade leksikon”), kuigi tõenäoliselt leidub neidki ettevõtjaid, kes endale ise on selle nimetuse omistanud ja nõnda sellesse nimistusse paigutamist põhjustavad.
Ma olen senini väga tänulik ühele kiropraktikule ja ei väsi teda kiitmast ning soovitamast nendel, kellel luud mingil põhjusel paigast on nihkunud, tema poole pöördumast enne, kui kirurg noa appi võtab või tablettidega sisikond tasakaalust välja viiakse.
On tarvis vaid piisavalt tunda anatoomiat, osata leida haige koht ja õigesti tunnetada-rakendada jõudu, millega luud üksteise suhtes õigesse asendisse saab.
Paljud inimesed võiksid nii mõnigi kord pääseda suurematest kannatustest juhul, kui inimesed (nende hulgas eriti arstid) teaksid rohkem kiropraktikutest ning perearstid ja kirurgid teeksid nendega rohkem koostööd.
Hilja Iher

Juhtusin www.teadus.ee lehelt lugema Tiit Kändleri artiklit säästulampidest “Säästmine ei saa toimuda mitte millegi arvelt”.
Artikkel on asjalik ja välja toodud probleemid õiged, kuid kuidagi ei saa nõus olla toodud elektrihinna arvutustega. Tsiteerin artiklit: “…Kui teha lihtne rehkendus, siis saame, et praeguste elektrihindadega võtab keskeltläbi 2 tundi päevas põlev 60-vatine hõõglamp aastas elektrit ja amortisatsioonikulu kokku umbes 3,5 kr, säästulamp aga 3,1 kr. Säästulambi reklaamitava eluea 20 aasta jooksul niisiis säästate tervelt 10 krooni…”
60W ehk 0.060kW x 2 tundi päevas x 365 päeva = 43.8kWh Praegu kehtiva põhitariifi 1.30 kr/kWh juures teeb see ligi 57 krooni aastas kasutatud energia eest, millele lisandub ca 5…10 krooni amortisatsiooni hõõglambi 730 töötunni kohta. Ligikaudu ekivalentse valgustugevusega 11W säästulambi energiakulu oleks samadel tingimustel ca 10 krooni aastas.
Säästuka amortisatsiooni on pisut raskem välja tuua, sest hinnaklass kõigub paarikümnest kuni sajakonna kroonini ning kordades erineb ka töökindlus ja eluiga – kusjuures kahjuks mitte alati hinnale vastavalt.
Sellegipoolest on kulutatud elektrienergia osatähtsus rohkem kui suurusjärgu võrra suurem, võrreldes artiklis väidetuga.
Vootele Voit

Mitmed lugejad juhtisid tähelepanu, et eelmise teadus.ee numbri uudises, mis kõneles inimajastusse jõudmisest, oli inimkonna suuruseks üllatuslikult pakutud 6,5 miljonit. Mis siis viga oleks! Tegelikult muidugi on see arv tuhat korda suurem, ehk 6,5 miljardit.
teadus.ee

Kaido Reivelt Eesti Füüsika Seltsist saatis meile märkuse kahe vea kohta, mis teadus.ee eelmises numbris esinesid. to.imetaja rubriigis väideti, et kümneaastaseks sai ettevõtmine Suur Vanker. See on ekslik, sest tegelikult sai kümneseks hoopis AHAA keskuse teadusteater. Sellele juhtis tähelepanu ka keskuse juhataja Tiiu Sild. Teadusbuss Suur Vanker pärineb aastast 2005.
Rubriigis kaksik.lause juhtus nii: väites “Trikk on selles, et eriline arvutisüsteem korrigeerib läätsi, mille abil laserikiir aatomi suuruseks koondatakse ja nii saadakse palju teravam kujutis kui siiani.” oli viga – ei korrigeerita laseri kiirt, vaid elektronkiirt.
Vt näiteks:
www.scienceblog
Palume vabandust.
teadus.ee

Eelmises teadus.ee numbris oli uudis madala rasvaprotsendise piima lehmast pealkirjastatud, et see on lehm, kes lüpsab petti. Tähelepanelikud lugejad tegid toimetajale selgeks, et pett on võipiim, aga lõss kooritud piim. Nii et lehm, kes lüpsab lõssi.
On see nüüd oluline või ei, eks toimetaja seda teadis kah, ja nägi ehmatusega, kui oli uudiskirja laiali saatnud, et lõssist oli kuidagiviisi saanud pett. Aga eks inimene eksib, ainult lehm ei eksi kunagi.
teadus.ee

Eelmise teadus.ee artiklis Unesco maailmapärandist on juhtunud viga, mis väärib parandamist, sest Eestile on tehtud liiga nö 100 %. Eestist on peale Tallinna vanalinna nimekirjas ka Struve geodeetiline kaar koos oma punktidega (sealhulgas Tartu Tähetorn). Nimekirja kandmine toimus 17. juulil 2005. Viited : ajakiri Geodeet 2005 ja 2006, Tähetorni Kalender 2006 (kus on esilehel vastav Unesco akt ja lisas artikkel ).
Erik Tago

P.S. Oleks Struve kaar Tallinna vanalinnast läbi käinud, poleks seda viga juhtunud, aga võib-olla oleks ka ainult üks pärand ;=) Vt ka whc.unesco.org

Eelmises teadus.ee numbris esines lind nimega tukaan. Selle kohta kirjutas lindude asjatundja Eerik Leibak, et linnunimed tuleks üle vaadata paigast www.eoy.ee -> Maailma lindude nimetused.
“Praegu kirja pandud ‘tukaan’ pärineb samast ajast kui ‘brigadiir’ või ‘pensionäär’”, kirjutas ta, “viimastel aastakümnetel on selle linnu maakeelne nimi pruugis kui ‘tuukan’.
Nojah, teadus.ee juhindus teosest “Loomade elu”. Aga olgu. Eks elu vaja elamist ja linnu nimi vedamist. Nii et palume vabandust.
teadus.ee

AUSTRAALIA OLEMATUD MAMMUTID
teadus.ee eelmine, 50. väljaanne avaldas uudise sellest, et oletatavasti põhjustas inimese tegevus mõnede suurte selgroogsete väljasuremise. Ühe näitena oli toodud mammuteid. Ja tõelise sensatsioonina mainiti, justkui oleksid need karvased elukad Austraalias elanud. Mis muidugi ei vasta tõele ning on vaid tõlgi kiirustamisi tehtud apsakas. Tartu ülikooli geoloog Ivar Puura oli nii lahke, ja täpsustas.
OWEN KIRJELDAS AUSTRAALIA KUKKURLOOMI, MITTE MAMMUTIT
Teadus.ee nr. 50 uudisesse oli sattunud eksitav avalause: “1877. aastal oletas inglane Richard Owen, et Austraalia mammutite kadumisele aitas kaasa inimene.”
Originaalis (A mammoth murder mystery Alan B. Shabel, Nature 441, 408-408 (25 May 2006)) kõlab lause järgmiselt: “In 1877, Richard Owen suggested that the great Pleistocene fossil mammals of Australia had been driven to extinction by the hostile agency of man.”
Austraalia Pleistotseeni fossiilsed imetajad, keda uuris Owen, olid eeldatavasti väljasurnud kukkurloomad Diprotodon ja Thylacoleo, kelle skelette 1877. a. raamatuna ilmunud varasemate artiklite kogumikus kirjeldatakse.
Välja nägid nad sellised:

Samuti kirjeldas Owen väljasurnud hiiglaslike kängurude ja vombatite luustikke. Owenile uurimiseks antud luustike avastajaks New South Walesis oli Sir Thomas Mitchell. Richard Owen on tuntud ka kui Charles Darwini Beagle’i ekspeditsoonil kogutud fossiilide uurija ning termini “dinosaurused” autor (1840. aastail). Oweni huvi Austraalia fossiilide vastu ärgitasid Darwini Beagle’i reisil kogutud Lõuna-Ameerika fossiilide kollektsioonid, kust Oweni poolt kirjeldatud Glyptodon, Mylodon ja Megatherium on saanud tuntuks paljude õpikute kaudu.
PS Vt ka retsenseeritud väljasuremist kirjeldava raamatu autori Paul. S. Martini artiklit:
artikkel1

Eelmises teadus.ee numbris kahe nädala eest tegi toimetaja oma juhtkirjas temale täiesti arusaamatul kombel ühe vea. Kirjutas von Glehni asemel von Klehn. Ei oska arvata muud, kui et tegelesin parasjagu ühe matemaatikaartikli mõistatamisega, kus kirjas ka Saksa matemaatikust Kleinist. Ja nii see matemaatiline viga tekkis. Loodan, et selle peale ei pahanda ei Nõmme kui aedlinna looja von Glehni õnnis vaim, ei meie lugejad. Ega ka mitte Felix Christian Klein, kes ju töötas muu hulgas ka mitteeukleidilise geomeetria kallal, mille sisse võib nii või naa ära eksida.
Tiit Kändler