Rubriigi ‘Meteoroloogia arhiiv

aasta.pildis | Meteoroloogia | News

Esineb ainult Eestis

24.02.2016

Eesti VikerkaarRõõmsat uut iseseisva Eesti aastat! Seni, kuni saame omavahel avalikult vaielda ja vahel kikelda-kakelda, pole meie riigil häda midagi!
Pilt, mille maalisin mõne aja eest, on “Eesti Vikerkaar”.

Meteoroloogia | nädal.mõttes | News

Temperatuuri täpne definitsioon

13.05.2010

Inimese ja kliima suhted sõnastas juba 1929. aastal täpselt tšehhi kirjanik Karel Čapek oma raamatus „Aedniku aasta”: „Temperatuur ei vasta iialgi saja aasta keskmisele: ikka on ta kas viis pügalat madalam või siis viis pügalat kõrgem.”

Meteoroloogia | News | Ökoloogia | to.imetaja

Vulkaanilise tuha pilved võivad muuta kliimat

05.05.2010

Üks tont käib mööda Euroopat. Sedapuhku ei ole see kommunismitont, nagu nimetas Karl Marx, vaid tuhatont. Vulkaanid ei hooli ei inimeludest ei lennuilmast. Ometi on elu tekkinud ja elurikkus püsinud vulkaanide toel. Nood vahel tulivihased trollid suudavad muuta ka Maa kliimat.

Vulkaanide olemasolu ja teadmised nende võimaliku käitumise kohta ei ole inimkonnale mingi uudis. Uudis pole seegi, et vahel paiskub vulkaanist atmosfääri imepeenike, enamjaolt millimeetri tuhandikosa suurustest klaasjatest osakestest koosnev aerosoolipilv ehk kõnekeeli tuhk.

Pole kahtlust, et vulkaan võib atmosfääri paisata nõnda suure koguse gaase ja tolmu, et Maa globaalne temperatuur mõneks ajaks alaneb. On näiteks teada, et seda temperatuuri langetasid 1991. aastal pursanud Pinatubo, 1883. aastal tegutsenud Krakatau ja 1815. aastal tegutsenud Tambora. Näiteks Krakatau purskele järgnenud aastal oli globaalne temperatuur 1,2 Celsiuse kraadi võrra madalam. Tambora purse alandas järgmise aasta temperatuuri ühe kraadi võrra. Tuhaosakeste pilved ei lase osal päikesekiirgusest maapinnani jõuda. Atmosfääri ülakihid muutuvad soojemaks, ent maapinnale lähemad kihid külmemaks.

Ida-Aafrika riftioru vulkaaniline teke põhjustas kuue miljoni aasta eest selliseid kliimamuutusi, mis võisid sundida inimese eellasi puu otsast alla ronima ja kahel koival kõndima õppima. Nemad elasid orust ida pool, kus vulkaanipursetest vallandatud kliimamuutuste tagajärjel tekkisid rohtlad ja savannid, samal ajal riftist läänes, kus säilisid vihmametsad, jäid ahvid puude otsa.

Hiidvulkaanide pursked on tunda üle kogu maakera, need võivad muuta Maa kliimat pikemaks ajaks. Arvatakse, et hiidvulkaanid on põhjustanud massilisi elustiku väljasuremisi nagu näiteks 248 miljoni aasta eest Permi ajastu lõpul. Siiski pole selliseid ülivõimsaid purskeid olnud Maa ajaloos palju. Nüüdisinimese ajaloo ajal on selliseid pursanud kaks. Arvatakse, et 74 000 aasta tagune Toba superpurse kiirendas jääaja tulekut ning võis põhjustada varase inimkonna märkimisväärse vähenemise.

Vulkaanipursked muudavad tundmatuseni ka ümbritsevat maastikku ning hävitavad sealset elu. Miks siis inimesed kipuvad elama vulkaanide läheduses või isegi nõlvadel nagu näiteks Etna ja Fuji puhul või Indoneesias, kus põllumehed harivad maad tegevvulkaanide kraatrite sisemuses lebavate järvede ümber? Aga seepärast, et vulkaaniline tuhk ja muu välja paisatu sisaldavad väga palju taimedele ülivajalikke ühendeid. Vulkaan hävitab elu, selleks et võimaldada uuel elul tegusalt kasvama hakata.

Kui ka on nõnda nagu arvavad mõned, et vulkaanide aktiivsus seoses kliima soojenemisega tõuseb, siis võib ju vastu öelda, et Maa reguleerib nende läbi oma temperatuuri, sest vulkaanidest välja paisatud gaasid ja tuhk varjutavad osa päikesekiirgusest ja jahendavad kliimat. Et lennukitele see ei meeldi, ei kuulu looduse plaanidesse.

Tiit Kändler

looma.riik | Loomad | Meteoroloogia | News | Ökoloogia

Noor madu kohaneb temperatuuriga

28.01.2010

Kuidas suudavad loomad, eriti kõigusoojased loomad hakkama saada muutuva globaalse temperatuuriga? Sydney ülikooli teadlane Richard Shine ja ta kolleegid uurisid Austraalias elavaid tiigermadusid Notechis scutatus keskkonna erinevatel temperatuuridel. Selgus, et madudel, kes esimesed 14 elukuud elasid soojas, 19–37 ̊C temperatuuriga keskkonnas, oli sama kehatemperatuur, kiirus ja tegutsemismall nagu nooruses külmas või keskmise temperatuuriga keskkonnas elanutel. Kuid millisel temperatuuril maod oma nooruses ka ei elanud, edasistele temperatuuri kiiretele muutustele nad edukalt ei reageerinud.

Maismaamadude seas on kuni kahemeetrisel tiigermaol kõige tugevam mürk. Tallel on tal mürgikogus, millest piisaks 400 inimese tapmiseks.

Allikas: Nature

Majandus | Meteoroloogia | mis.toimus | News | Ökoloogia

Suts kliima-saginasse ja energiasaarele

23.12.2009

ÜRO kliimakonverentsi ajaks Kopenhaagenis on niigi hiiglasliku Bella keskuse külge rajatud ajutisi paviljone, et mahutada tuhandeid delegaate, tehnilisi töötajaid ja ajakirjanikke. Aga ikkagi voogab ja sagib keskuse avarates hallides ja koridorides rahvast tihedalt nagu laulupeol.
Olin ligi kahenädalasel konverentsil ainult kaks päeva, üleeelmise nädala reedel-laupäeval, kogumaks taustainfot ja helisalvestisi rahvusringhäälingu teadussaadete tarvis. Kauem ei olnud, sest raha ja aega tuleb kokku hoida. Aga paistab, et umbes sama kokkuhoidlik on “endiste idamaade” meedia üldisemaltki, sest vähemalt ajakirjanikest kolleegide seas märkasin ainult niiöelda esimese ja kolmanda maailma esindajaid.
Plenaaristungite saalid (neid on kaks, Tycho Brahe ja Karen Blixeni nimeline) olid neil päevil veel enamasti ootusärevalt tühjad, delegatsioonide kohtumised ja kõnelused leidsid aset väiksemates rühmades. Mitte-delegaadina ma neile ei kippunud, aga aja sisustamisel oli valida arvukate üheagsete loengute, paneel-arutelude ja pressikonverentside vahel, mida umbes paarikümnes saalis pidevalt toimus.
Oma teise konverentsipäeva, laupäeva, veetsin aga Taani riigi korraldatud tutvumisreisil Lollandi saarele, mis paistab silma erakordselt hästi edendatud alternatiivenergeetika poolest. Tuuleturbiinidest saab kommuun energiat nii palju, et jätkub naabritelegi müüa. Peale selle põletatakse prügi ja biomassi, katsetatakse kodudesse vesinikkütuse-elementide installeerimist ja uuritakse merelaineist energia ammutamise võimalusi.
Majandusraskustes vaevelnud ääremaast on kümmekonna aastaga saanud alternatiivenergeetiline edumudel. Kohalikud omavalitsustegelased on uhked, et kunagi sai valitud just see tee ja hüljatud tollal väga populaarne olnud ja ahvatlev näinud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline arengusuund.
Vikerraadio Labori-saatesse (http://teadus.err.ee/salv?cat=1&saade=98&id=1319&pg=1) tegin aga loo hoopis vetikakasvatusest, mida lollandlased on mereäärseis tiigikestes samuti hoogsalt korraldama asunud. Projektijuht Leo Christensen rääkis, et vetikad seovad väga hästi süsihappegaasi ja aitavad seda atmosfäärist eemaldada tõhusamalt kui muud taimed. Ja biomassi kasvatavad nad nii et mühiseb. Vetikatest saab teha loomasööta, õlisid, kosmeetikat ja mida kõike veel. Peale selle aitavad vetikad kinni püüda põldudelt merre uhutavat fosforit ja seda väetise koostises ringlusse tagasi viia.
Väikeselt idülliliselt saarelt õhtu eel pealinna naastes sai mikrobuss ajakirjanikke viia ainult metroopeatuseni. Teed Bella keskusesse tuli jätkata ühistranspordiga, sest laupäevase suurmeeleavalduse ajaks oli politsei juurdepääsuteed muudele sõidukitele sulgenud.
Nagu päevauudistest kuulsime, olla demonstrante olnud veelgi rohkem kui delegaate.

Priit Ennet, Eesti Rahvusringhääling

Meteoroloogia | nädal.pildis | News | Tehnoloogia

Ilmavalvurid kõrgel meie kohal

09.12.2009

Saksamaal Darmstadtis asub EUMETSATi nimelise riikidevahelise ühenduse peamaja. Siit juhitakse Euroopa ilma ennustamist satelliitide toel. Ning kogutakse andmeid, et mõista kliimamuutusi. Eesti on selle ühenduse koopereerunud liige ning püüdleb täisliikmeks 2012. aastal.

EUMETSATi kontrollkeskuses on tapeetide asemel seinad täis arvutiekraane. Siin jälgitakse ja juhitakse satelliitide tegutsemist ning salvestatakse ja töödeldakse neilt saabuvaid andmeid. Inimesi on arvutite arvuga võrreldes üsna hõredalt (fotol ülal).

Satelliidid ripuvad meie kohal, pakituna kuldkilesse nagu jõulukingitused. Õhuke kullast foolium pole ometi mõeldud pilku püüdma, vaid kaitseb neid ülekuumenemise eest (fotol vasakul).

Kui sel nädalal ja järgmiselgi aurutlevad, vaidlevad ja riidlevad 192 riigi teadlased, ametnikud, riigitegelased ja ärimehed Kopenhaagenis selle üle, kas ja kui siis kuidas on vaja pidurdada kasvuhoonegaaside tööstuslikku õhkupaiskamist, hingavad nad välja tubli annuse süsihappegaasi, millest on saanud vaata et kurjuse ja elu võimaliku hävingu sünonüüm.

Sõltumata sellest, milliste otsusteni, olgu siis siduvate või mittesiduvateni, Taani prints Hamleti Helsingøri lossi lähikonnas jõutakse, ei päri ühed seadeldised, mis Maa ilmastikku pidevalt jälgivad ning seda iseloomustavaid parameetreid mõõdavad, endalt kas olla või mitte olla. Nad lihtsalt ripuvad ühes punktis või ringlevad ümber Maa kindlas taktis, kas siis elektrit on või pole või kas atmosfääris on süsihappegaasi enam või vähem.

Fotod: Tiit Kändler

Meteoroloogia | mis.uudist | News | Ökoloogia

Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale

16.01.2009

Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.


Keiser Tangi dünastia käekäik sõltus ilmastikust.

Viimase 50 aasta jooksul on vihma Hiinas tulnud vähem kui eelneval perioodil. Võibolla sellepärast on Hiina kommunistlik valitsus hakanud tõusvas joones kõnelema kliimamuutustele vastu seismisest. Nii et kui kaevud jäävad tühjaks, võib ka Eesti kroon kukkuda. Iseasi, kas esimene põhjustab teist või vastupidi.
Allikas: Science/Scientific American

euroopa.mõtleb | Meteoroloogia | News

Ilm tunneb ära puhkepäevad

07.11.2008

Tundub nõnda, et niipea kui saabub nädalalõpp, kaob päike ja hakkab vihma sadama. Või kas ainult tundub? Hispaania teadlased kinnitavad, et neil on tõendeid selle kohta, et mõnes Euroopa osas jälgib ilm tõepoolest nädala rütmi. Ja tegu ei ole mingi müstilise ilminguga, vaid inimese mõjuga. Barcelona ülikooli teadlane Arturo Sanchez-Lorenzo ja tema kolleegid uurisid Hispaania ilmajaamade viimase 45 aasta andmeid ja selgus, et see tendents on eriti ilmne suvel. Nad oletavad, et nädalalõppudel paisatakse õhku enam saasteosakesi, mis omakorda soodustavad pilvede teket ja muudavad õhu tsirkulatsiooni.

Nad leidsid ka, et Lääne-Euroopas on õhurõhk nädala keskel madalam kui nädalalõppudel. Sellist suundumust on leitud ka USAs. Nädalatsüklid Euroopas on nõrgemad kui USAs ja Aasias, mis sunnib ilmateadlasi arvama, et tegu võib olla lihtsalt statistilise enesepettusega.
Allikas: AlphaGalileo

euroopa.mõtleb | Meteoroloogia | News

Kuidas virmalised häälitsevad

18.07.2008

Esimene asi, mida Maale lähenevad tulnukad kuulevad, on vilinad ja sirinad nagu mingis ulmefilmis. Tegelikult aga kaasnevad need helid virmalistega. ESA satelliitide rühm Cluster aitas teadlastel selgusele jõuda, kuidas need tekivad.
Neid raadiosageduslikke helisid kutsutakse virmaliste kilomeeterkiirguseks. Selle tekitavad kõrgel Maa kohal samad päikeseosakesed, mis põhjustavad ka virmalisi. Siiani arvati, et need raadiolained reisivad kosmosesse laieneva koonusena nagu taskulambi valgus. Clusteri tulemusi analüüsides saadi aga teada, et raadiolained suunduvad kosmosesse kitsa tasapinnalise joana nagu oleks taskulambi valgusvihu ette asetatud väike pilu.
Kiirgus lähtub virmaliste asukohast mõni tuhat kilomeetrit kõrgemalt ja moodustab vaid mõnekümne kilomeetri laiuse vihu. See saadi teada, kuna Clusteri meeskonda kuulub neli koostegutsevat kosmoselaeva.

Virmaliste kilomeeterkiirgus avastati 1970. aastate alul. Maapinnale see ei jõua, kuna vahel on ionosfäär. Vastasel juhul ei saaks raadiojaamad töötada. See kiirgus on ka 10 000 korda intensiivsem kui kõige tugevam sõjaväe radarisignaal. Kosmosejaamad on näinud virmalisi ka Jupiteril ja Saturnil. Uus teadmine aitab astronoomidel otsida ka päikesesüsteemi väliseid planeete. See ülesanne vajab vaid suuremaid raadioteleskoope, mida parasjagu projekteeritaksegi.
Allikas: AlphaGalileo

Meteoroloogia | nädal.mõttes | News

18.07.2008

“Hiinlased lubavad midagi sellist, mida nad ei suuda pakkuda.”
Bruce Boe, North Dakota ilmamuutuste firma meteoroloogiadirektor hiinlaste lubaduse kohta tagada OM avatseremooniaks kuiv ilm.

Telli Teadus.ee uudiskiri