Rubriigi ‘täht.päev arhiiv

Füüsika | News | täht.päev

Täpseima aja juubel

06.01.2010

6. jaanuaril 1949. aastal valmis Maa esimene aatomkell. Nüüdisaegsete aatomkellade täpsus on ligikaudu 0,04 miljondikku sekundit aastas ning see teeb võimalikuks kõik alates üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kontrollist kuni GPS-ini ja raadioastronoomiani. Aatomkell on kell, mis kasutab ajas püsimiseks aatomi resonantssagedust. Aatomkella idee pakkus välja lord Kelvin 1879. aastal. Nii et kulus 70 aastat aega, kuni aega hakati mõõtma mitmeid ja mitmeid suurusjärke täpsemalt kui enne.

Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.

Allikad: Ridamus, Wikipedia

Ajalugu | Füüsika | News | täht.päev

Tuumapommi juubel

15.07.2005

Homme, 16. juulil 60 aastat tagasi testiti Maal esimest tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem.
Praeguseks on kaheksa-üheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast. USA, UK, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina, Iisrael, Pakistan, India, Põhja-Korea (?). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit. 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970. aastal jõustus tuumarelvade leviku tõkestamise leping. Sellest hoolimata said pärast seda tuumarelvad Iisrael, India ja Pakistan.
teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri