Rubriigi ‘Matemaatika arhiiv

Astronoomia | Matemaatika | mis.toimub | News

Ernst Öpik 120: teadlaste öö Kundas

23.09.2013

ToF_2013_LOGO

Reedel, 27. septembril Kunda Tsemendimuuseumis toimuv teadlaste öö „Meie kosmiline saatus“ pühendatakse Ee3sti kuulsa astronoomi astronoom Ernst Öpiku tegevusele.

Teadlaste öösel seotakse omavahel astronoomia kirjandusega, et seeläbi ja Öpiku abil uurida universumi ja päikesesüsteemi saladusi, seejuures inimest ja inimlikkust ning inimühiskonda hetkekski unustamata.

Üritus algab kell 18 Tsemendimuuseumi taga Öpiku auks pingi avamisega ja jätkub Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi direktori, professor Jaak Kikase põnevate eksperimentidega.

Viru Rannateatri näitlejad loevad vahelduseks ette katkendeid Ernst Öpiku raamatust „Meie kosmiline saatus“, esitatakse tema klaveripala.

Kohtumistest Öpikuga Eestis ning mujal ja tema töödest kõneleb akadeemik Jaan Einasto.

Öpiku töö seostest Eesti ja Põhja-Iirimaa kultuuriajalooga ning tema Armagh’ kolleegidest kõneleb teaduskirjanik Tiit Kändler ettekandes: „Meie ainulaadne kõigearvuline.“

22. oktoobril möödub 120 aastat Ernst Öpiku sünnist Port Kundas ehk Lontovos.

Allikas: Kunda Tsemendimuuseum

Ernst Öpik püsib Armagh’ Observatooriumis aukohal

Armagh.ÖpikA

 

 

 

 

 

Eesti astronoom Ernst Öpik püsib Põhja-Iirimaa Armagh’ Observatooriumi nõupidamiste saalis aukohal tänaseni. Aastatel 1948–1981 Armagh’s töötanud ja ka maalähedaste objektide uurimisel maailmakuulsa Öpiku foto seisab observatooriumi endiste direktorite näopiltide vahel ja selle teadusasutuse 1789. aastal asutanud Iiri Kiriku peapiiskopi Richard Robinsoni büsti kõrval. Seinal ripuvad Robinsoni kujutav maal ja praeguse peapiiskopi, observatooriumi nõukogu esimehe Richard Clarke’i foto.

Öpik tõestas 1950. aastatel, et Maa ajaloo jooksul oli üsna tõenäoline kokkupõrge vähemalt 34-kilomeetrilise läbimõõduga meteoriidiga, millele järgnes globaalne häving. Alles 1990. aastal tõestati nüüdse Mehhiko alal 65 miljoni eest toiminud hiiglasliku 10-kilomeetrise meteoriidi kraater ning püsib hüpotees, et selle plahvatuse läbi hukkusid dinosaurused.

Foto: Tiit Kändler

Matemaatika | News | suve.kool

Suvekooli kava on selge

13.06.2013

teadus.ee suvekooli kava 2013. Lummavad arvud. Käsmu, 23.–25. august 2013

¤

¤

¤

Reede, 23. august

17:00 Väljub buss Käsmu suunas Tallinnast Rahvusraamatukogu eest.

18:00 Kohale tulemine ja kirja panemine. Telgid üles.

Paik: Rahvamaja.

19:00 Tiit Kändler: „Meie viimane kõigearvuline. Ernst Öpik.“

19:30 Urmas Tartes: „Pikslimatemaatika ehk arvud lumma vahendajana.”

Piltide keel.”

20:45 Õhtusöök

Paik: Rahvamaja.

21:30 Andrus Salupere: “Arvudest saavad pildid ja piltidest arvud.”

22:45 Urmas Sisask: „Lummavad numbrid taevamuusikas.”

Laupäev, 24. august

08:30 Hommikusöök

Paik: Rahvamaja.

09:30 Jüri Engelbrecht: „Dünaamilised arvud.”

10:45 Andrus Saar: „Mis on polliarvude taga?”

12:00 Jaak Kikas: „Ar/(v)ukas füüsika.“

Paik: Rahvamaja ja/või selle esine.

13:15 Mart Noorma: „ESTCube-1 kogemused.”

Lisandub: laste kosmose-töötuba .

14:30 Lõunasöök

15:30 Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese pildistusretk putukate maailma.

Paik: Rahvamaja.

17:00 Anu Reinart: „Mis arve annavad satelliidid Eesti kohta?“

18:15 Rein Rõõm: „Atmosfäärist kliimani läbi arvude.“

19:30 Eerik Puura: „”Geoloogia, inimelu ja loteriid.“

20:45 Õhtusöök.

21:45 Jaak Johanson: „Arvukad mõtted ja viisid.“

Läänemere muinastulede öö: Aarne Vaik, Urmas Sisask ja kõik teised.

Pühapäev, 25. august

08:30 Hommikusöök

Paik: Rahvamaja.

09:30 Juhan Javoiš: „Mida arvutab loom?”

10:45 Margus Vetemaa: „Eesti kala arukus ja arvukus.“

12:00 (Suur)paneeldiskussioon.

Osalevad ettekandjad. Teema: suvekooli teemad.

Seejärel: viktoriin, auhindade jagamine.

14:00 Lummav suupiste ja arutlused õhku jäänud arvudest.

16:00 Buss lahkub Tallinna poole.

Arvutiteadus | Matemaatika | News

Ka taimed vajavad krüptograafiat

18.03.2012

Päev pärast Teise Maailmasõja algust, 4. septembril 1939, asus briti matemaatik Alan Turing tööle Valitsuse Kodeerimis- ja krüptograafiakoolis Kirde-Inglismaal Bletchey Park’is. Juba mõne nädala pärast pakkus ta koos kolleegidega esimesi lahendusi, et lahti muukida sakslaste sidesõnumeid.

Ainuraksed bakterid suhtlevad üksteisega nagu saksa sõjaväestrateegid, kasutades kodeeritud teateid, et koordineerida rünnakuid oma ründeobjektidele. Bakterite jaoks on need objektid taimed ja loomad, kellelt saada kasvuks vajalikke toitaineid. Siiani arvati, et ründavate bakterite kasutatav koodide arv on piiratud. Ometi avastati hiljuti, et bakterid suhtlevad siiani tundmatu signaali vahendusel. Kuid taimed tegutsevad nagu Turing sõjas ning on arendanud endale dekodeeriva süsteemi, mida kutsutakse XA21 retseptoriks. Sellest kirjutasid möödunud aasta detsembris veebiajakirjas PLoS ONE California Ülikooli geneetik Pamela Ronald ja tema Lõuna-Korea ning Tai kolleegid.

Kui bakterirakud kasvavad, eraldavad nad oma keskkonda signaalmolekule. Nende hulga kasvades ületab signaal läve ja bakterid alustavad rühmatööd. Siiani arvati, et kahel bakterite põhirühmal, gram-positiivsetel ja gram-nagatiivsetel bakteritel on erinevad suhtlemiskoodid, kuna nad kasutavad erinevaid signaalmolekule. Kuid hiljuti avastatud signaal ei kuulu kummassegi klassi. See on väike valk, mida valmistatakse bakterirakus ja eristatakse sealt keskkonda. Teiste sama klassi bakterite poolt registreeritud signaal võimaldab bakteritel koguneda kaitsekogumiteks, mida kutsutakse biokiledeks. Biokiled kaitsevad baktereid näiteks ka antibiootikumide eest. See muudab bakterid pelgast sisseimbujast jõhkraks sissetungijaks. Nad paljunevad näiteks riisitaime veeringluse süsteemis ja põhjustavad taimede kängumist ning surma. Enamik riisitaimi on sellise rünnaku vastu kaitsetud.

Erandiks on taimed, mis kannavad vastavat, XA21 immuunretseptorit. Need retseptorid suudavad bakterite signaalmolekule ära tunda. See annab taimele võimaluse bakterite rünnakule vastu astuda.

Samalaadsed signaalmolekulid on ka bakteritel, mis ohustavad inimesi, eriti patsiente haiglates. Riis pole ainus rünnakuobjekt, kes on õppinud ründavate bakterite signaalsüsteemi lahti muukima ja seeläbi end kaitsma. Ennustatakse, et erinevatel teraviljadel on sellelaadseid retseptoreid 300, kuid see on veel tundmatu maa. Teadlased loodavad leida ravimeid, mis takistaksid bakteritel moodustada biokilesid.

Allikas: Scientific American

Matemaatika | mis.toimub | News

teadus.kabaree jätkab matemaatikaga

21.02.2012


Vabariigi aastapäeva eel on sobilik kõnelda matemaatikast. Täpsemalt selle osalemisest andmete salastamises ja andmete avalikustamises. Nii nagu näiteks rahvaloenduses või terviseregistris. Nõnda siis on teema: „Avalik ja salajane matemaatika.”

Mõtteid arendavad informaatik, professor Leo Võhandu, krüptograaf, doktor Margus Niitsoo. Luule: Mihkel Kaevats, muusika „Sädelev Kass”: Elerin Velling, Eerik Kändler.

Mõtteseadja, teadusajakirjanik Priit Ennet. Mõttemäng, teaduskirjanik Tiit Kändler.

Üllatuseks: kui söödav on null? Hulk, seltsing, kogukond H.W. Audeni mõttes.

Neljapäeval, 23. veebruaril 2012 kell 19.00

Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3

Matemaatika | News | Teoloogia | to.imetaja

Ehtne jõuluvana on enesesarnane

21.12.2010


„Maailma finantsistid ja investorid on praegu nagu meresõitjad, kes ei hooli ilmaennustustest.” Nõnda kirjutas Prantsuse-Ameerika matemaatik Benoit Mandelbrot neli aastat enne nüüdse majanduskriisi algust. Mandelbrot on teadlane, kes avastas meid ümbritseva konarliku maailma ehitust ning selles peituvat korrapära.

Mandelbrot kirjutas sellest, et pilved ei ole sfäärid, mäed ei ole koonused, rannajooned ei ole ringjooned ja puukoor pole sile, nii nagu välk ei reisi mööda sirgjoont.

Ta tõi kasutusele fraktali mõiste, et konarlikke vorme kirjeldada ja uurida – selliseid nagu rannajoon, riigipiir, puuvõra, taimeleht, veresoonkond, jõgede võrgustik.

Oktoobris 85-aastaselt fraktaalsesse teispoolsusesse lahkunud Mandelbrotil on meile paljutki öelda ka jõulumõtiskluste ajal. Vaadelgem vaid kuusepuud, selle oksastikku ja okastikku, ja me näeme, et see imeilus taim on üles ehitatud üsna enesesarnaselt.

Või siis jälgigem jõuluvana habet. Mida enesesarnasem on selle karvastik, seda tõenäolisem on, et meil on tegu ehtsa jõuluvanaga. Võltsjõuluvana reedab tema vatjas, üksluine habe, kui toredat juttu ta ka ei pajataks.

Matemaatika | News | to.imetaja

Valitsuse väärt matemaatika

15.01.2010

Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.

Tõepoolest, kui tehtaks avalikult teatavaks, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, siis leiduks Eestis kindlasti mõni kodanikuühendus, mis selle vastu protesti tõstaks.

Aga ajad muutuvad, ja muutugu siis koolikavad ka – ehkki need ei jõua kunagi ajale järele.

Kõige parem on, et hakatakse enam väärtustama matemaatikat. Pajatagu nn sotsiaalteadlased mis tahavad, et neid teadusi tuleks koolis enam õpetada, siis kindel on see, et matemaatikat mingilgi kombel oskav inimene on palju vähem manipuleeritav. Kui ikka oskad peast saja piires rehkendada, võtta protsent, tead statistika elementaarseid tõdesid nagu erinevad keskväärtused, mõõtevead või andmete hajuvus, siis oskad ka ühiskonna kohta pakutavaid andmeid hinnata.

Matemaatika õpetab lõppkokkuvõttes loogikat ja inimese olemust. Sest matemaatikat puu alt ei leia, selle on inimene ise välja mõtelnud. Ja ime küll – see isegi toimib.

Loogikavigadest pole pääsenud isegi Eesti põhiseadus, mis siis veel muudest rohkem või vähem ametlikest tekstidest kõnelda. On siis ehk lootust, et tulevikus näeme loogilisemaid tekste.

Mis aga puutub sellese, et kas õpetada poistele nõelumist ja tüdrukutele puidu voolimist, siis juhin tähelepanu, et poole sajandi eest oli see suisa loomulik. Nõelusime ja pesime põrandat ja tegime süüa ja treisime ning hööveldasime kõik koos. Kuid jah, see oli tollal, mil matemaatika oli veel tõeliselt au sees. Ja võibolla päästis just matemaatiline loogika meid sellest, et venelaste kommunismi käes päris hulluks ei läinud.

Tiit Kändler

Matemaatika | News | to.imetaja

Milleks neile matemaatika?

30.07.2009

Milleks meile matemaatika? Sellise küsimusega on tuldud lagedale ikka ja jälle. Selle on esitanud isegi andekad muusikud, kunstnikud, ajakirjanikud. Kuid miks nad pole küsinud nõnda: milleks neile matemaatika?

Nõnda küsijad kinnitavad, et matemaatika on nii elukauge, et selle õppimine on suisa mõttetu. Noh, kui nõnda, siis pole mingi ime, et Eesti tavainimese arusaam protsentarvutusest mitte ainult ei ole puudulik, vaid lausa olematu. Mida tõestab ilmekalt meie laenuvõtjate kurb, ent väljateenitud saatus.

Kahjuks on meie kodumaa sattunud nüüd sellise valitsuse lõksu, kel pole matemaatikast vähimatki aimu. Mis sest, et selle koosseisus on ka üks akadeemik. Minevikukogemus näitab, et võimu- ja rahaahnus, mida piiramatult ja kontrollimatult rahuldada lastakse, ajavad igal enne justkui targana tundunud inimesel mistahes hariduse raasu peast välja. Kui on käsutada terve armee, siis on ju ometi selge, et pole kahtlust – osatakse ka projekteerida ausambaid, väljakuid ja paleesid. Selge see, et poliitilistel pättidel matemaatikat vaja ei ole.

Inimestel aga küll. Sest inimene nimelt erineb poliitilisest pätist selle poolest, et ta aeg-ajalt pärib eneselt: miks ma olen olemas, miks inimene üldse on olemas – siin ja praegu?

Matemaatika ja kunst on teineteisest nõnda kaugel, et nad on praktiliselt naabrid. Seda mõtet on väljendanud kaks kuulsat kunstnikku. Leonardo da Vinci (1452–1519) ja Maurits Cornelius Escher (1898–1972). Kui Da Vinci otsis võimalikku, konstrueerides näiteks oma lennumasinaid, siis Escher otsis võimatut, luues oma pilte, millel moonutas looduse reegleid. Kuid jõudis ometi välja selleni, et kujutas kõik sümmeetriarühmad, mis looduses leida ja mida alles hiljem matemaatikud ja füüsikud oma töödes piiritlesid. Siin on toodud tema pilt “Taevas ja põrgu”.

Maailm loob fraktaalseid struktuure. Need kordavad end ikka ja jälle, millises mastaabis me neid ka ei vaataks, kuidas me neid ka ei suurendaks või ei vähendaks. „Sügav, sügav lõpmatus,” nagu iseloomustas Escher ammu enne fraktalite leiutamist Benoît Mandelbroti poolt.

Nii et vastus küsimusele: milleks meile matemaatika? On lihtne. Sest neile on matemaatika vajalik. Neile – see tähendab maailmale miinus inimene.
Tiit Kändler

Matemaatika | News | to.imetaja

Laulupeo rongkäiku venitas matemaatika eiramine

05.07.2009

Küllap saame veel kaua kuulda arvamusi eilse laulu- ja tantsupeo rongkäigu kohta. Õieti selle hilinemise kohta, mis lõpuks sai võrdseks pooleteist tunniga. Kuid küsigem – poolteist tundi, on seda vähe või palju? See moodustab plaanitud viietunnisest koguajast 30 protsenti.

Mis vastab umbes kõige vägevamate liiklusummikute sellekohasele arvule. Liiklusummikutest on teada, et need tekivad mitte niivõrd seetõttu, et tee läbilaskvus oleks väike, kui seetõttu, et liiklus muutub ühe läve ületamisel mittesujuvaks, täpsemalt öeldes mittelineaarseks. Nii palju kui mina olen lugenud, on selle leitud kaks põhjendiust. Esiteks liiklusnahaalid, kes end autokabiini anonüümsuses kenasti kehtestada püüavad. Ja teiseks liikluse ülekorraldamine.

Ülekorraldamine tekitab juhtides tunde, et nende eest hoolitsetakse, ja siis saab kenasti kulgeda, kuis soovi on. Kui aga korraldamist vähem, muutuvad ka juhid üksteisi suhtes tähelepanelikumaks.

Ma ei tea, kas eilse rongkäigu kulgu mõjutas üks või teine faktor. Või oli see miski muu. Küll aga on selge see, et suurte rahvavoogude suunamisel olgu siis Admiraliteedi basseinist Lauluväljaku mandrile või alt murult laulukaare alla on vältimatu võtta abiks matemaatika. Pole kahtlust, et selliste olukordade käsitlemiseks on piisavalt arvutimudeleid, mille pealt saaks siis juba ette ära öelda, kui suur võib tulla ühe või teise rahvavoo liikumisel tekkiv viga. Ja see siis juba sündmuse plaanimisel arvesse võtta.
Tiit Kändler

Matemaatika | News | to.imetaja

Mis on matemaatika emakeel?

27.03.2009

Luuleline kolumn

Riigiringhäälingus
Hääldatakse sõnu, nagu oleksid need
Riigi omad
Sõnad käivad hääldajatel suus ringi
Ja vahel muutuvad nii armsaks
Et ei pääsegi enam välja
Väljapääsmatus olukorras
Jagavad sõnad suud keelega

KUI TEADLASTEL KA pole aega muuks, kui otsida uusi rahastajaid ja kirjutada vanadele rahastajatele uusi aruandeid, siis keele jaoks leiavad nad aega ikka. Nii puhkes näiteks hiljuti Loodusaja listis paar nädalakest kestev tuline vaidlus, kas tuleb nimetada loomaks loomi, linde ja putukaid kokku nagu nõuab praegu kehtiv teadustava või siis ainult imetajaid, nagu rahval tavaks. Keel on kõigil suus, ja kui seda ka kasutada ei saa, saab kasutada sõrmi, millega keelt arvutisse sisse toksida.
Kavandatav kooliuuendus on vähemasti toonud sellise tulemuse, et on hakatud mõtlema emakeele tähenduse ja koha üle koolihariduses. Ja sealtkaudu siis ka igapäevaelus. Lõppude lõpuks on ju igaüks kokku puutunud olukorraga – või kogunisti sellisesse olukorda uppunud – , kus sõnavara ja vaata et lauseehituski oleks justkui eestikeelne, kuid millest aru saada ainult eesti keelt vallates pole suurt lootust. Ja see ei puuduta mitte ainult seaduskeelt ning teaduskeelt. Nii näiteks andis ajakiri Eesti Loodus oma Darwinile pühendatud erinumbris kaks pikka tsitaati Darwinilt endalt, jättes tema viktoriaanlikult lopsaka ja nüüdseks vananenud inglise keele suisa tõlkimata. Ja üha sageneb see komme meie ajakirjanduses, kus kolumnistid, esseistid ja muud istid jätavad üht või teist keelt esindavad tsitaadid, viited või kalambuurid tõlkimata. Sama lugu on raamatutõlgetega, siinkohal näiteks kasvõi Sigmund Freudi „Nali ja selle seos teadvustamatusega”.
On see paratamatus või emakeele matus?

KEELTE JAGAMINE EMAKEELEKS ja teisteks keelteks ei tulene mitte sisulisest, vaid praktilisest vajadusest. Kassil on kassi keel ja kõik teised loomade keeled ei ole kassi jaoks üldse keeled. Või on need siiski? Küllap on, aga rohkem pausi mõttes. Nagu pole muusikas oluline ainult see, millist kahtteist nooti järjest ette mängitakse, vaid milliseid nende seast ei mängita, on ka keeles, olgu siis kasvõi kassi keeles, oluline see, mida ei sõnastata.

Nõnda on selge, et emakeelt ei vaja mitte üksnes kirjandus ja kirjanduse õpetaja. Paradoksaalselt vajab emakeelt kõige enam matemaatika, see ala, mida seostame emakeelega vähimal määral. Ja selle järel siis füüsika ja teised loodusseadused. Vähemal määral vajavad emakeelt humanitaarteadused.
Matemaatikat on peetud keeleks, milles kõnelevad teised teadused. See määrang on muutunud juba nii banaalseks, et keegi sellele isegi mõtelda ei viitsi. On siis võetud tõeks, mida ei vaidlustata. Kuid kui tõde ei vaidlustata, siis kipub olema nõnda, et selle üle ka mõtteid ei mõlgutata.
Kas eesti keeles esitatav matemaatika on kuigivõrd erinev vene, inglise, soome, saksa keeles esitatavast matemaatikast? Nende keelte grammatiline ehitus on ju ometi erinev. Ja kui püüame tõlkida luulet ühest keelest teise, ei saa see kuidagi üks üheselt õnnestuda – nii erinevad on kasvõi juba sõnade tähendused, kõlad, mis olenevad ju muuhulgas ka läbitud ajaloost.
Tuleb küll tõdeda, et mida täpsemini vallatakse oma põhikeelt, milleks enamjaolt ju emakeel, seda täpsemalt osatakse esitada ka matemaatikat. Ja teistpidi – mida paremini vallatakse matemaatilist loogikat ja muud atribuutikat, seda täpsemalt osatakse väljenduda emakeeles, laskmata vohavatel mõtetel mitte tungida väljendatud keele valda.
Toomas Paul juhtis mu tähelepanu, et Uno Mereste kirjutas 1973. aastal Keeles ja Kirjanduses artikli „Rahvuskeelte tähtsus teaduses.”
Seal seisis ka järgmine mõttekäik: „Üks humanistlikke hispaania filosoofe ja pedagooge Juan Luis Vives väitis oma 1531. a ilmunud suurteoses De disciplinis, et “kui sureb ladina keel, siis saabub kõikides teadustes suur segadus”. Tal oli selles mõttes õigus, et tõepoolest eri keeltes mõtlema hakkamine oli skolastilise teaduse surm. Rahvuskeeled annavad maailmast lisainformatsiooni nende komponentide varal, mille poolest nad erinevad teistest keeltest. Elavat keelt mingis teaduses rakendades on uurijal tema inspiratsiooni toitvate puhtkeeleliste momentide mõjul seda rohkem eeldusi leida objekti uusi külgi, mida erinevam on tema keel nendest keeltest, milles sama objekti on varem uuritud.”
Nii et eestikeelne matemaatika on midagi erilist.

Täna oli etteütlus
Võtsin sellest osa
Kuid ei saanud mingit au
Ja hinda ka ei pandud
Öeldi vaid, et mulle oli
Vastus ette öeldud

KEELEMAAILM POLE MÕÕDETAV nagu on seda püramiidi ruumala – ja seegi pole täpselt määratletav näiteks kvantmaailmas. Keel on ka pidevalt muutuv suurus, millistega matemaatika on hädas, kui neid juhtub olema kahest rohkem ja need omavahel vastastikmõjustuvad. Kolme keha probleem matemaatikas pole sugugi lihtsam kui kolme keele probleem Eestis. Ja see pole ka muutunud lihtsamaks, kui saksa keele asemele on nüüd asunud inglise keel.
Muutumise eest tuleb aga maksta. Pidin uue arvuti omandamisega omandama ka Windows XP asemel Windows Vista ja selle hinnaks oli, et suur osa olemasolevatest programmidest enam sujuvalt tööle ei hakanud. Sealjuures ID-kaardi lugemise programm, millest on nüüd suure häda peale aru saadud ka selle koostajate ja muutjate seas, kuid lahendust pole loota niipea. Kui lähen oma panga koduküljele, siis võin olla kindel, et vähemalt paar korda aastas on see pea peale pööratud, nii et läheb jälle aega ja vaeva, et see uus keel ära õppida. Milleks sellised muutused? Kindlasti mitte selleks, et muutuva maailmaga toime tulla. Vaid ikka selleks, et võimaldada eneseteostust uuele põlvkonnale.
Uue põlvkonna huvides on uued keelereeglid salastada, tehes nõnda vanal põlvkonnal võimalikult raskeks pinnal püsida. Mis on üldine loodusseadus. Keel kogu täiega võttes on üks meem, mis teiste keelte meemidega omavahel võistlevad. Milline hüüdlause, kalambuur, mõttemall, paradigma kohastub paremini, see peale jääb. Ja siin ei aita kirjandustundide suurendamine või vähendamine teps mitte.
Ehk aitab see, kui kooliuuendamine saab sisuliseks ja jõuab sinnamaale, mil emakeelt ei eristata matemaatikast ja loodusteadustest raudse eesriide taha. Kas pole siis nende õppeainete tunnid, niivõrd kui need peetakse emakeeles, ka omamoodi emakeele tunnid? Või vähemasti võiks olla – kvantmaailmas vähemasti ja enamgi veel siis elades ühel võimalikest braanidest.

Seal, kus on sõna väljapääs
Elab keel
Ja suleb ukse

Tiit Kändler

Matemaatika | nädal.pildis | News

Matemaatika Obama

19.12.2008

Teadushuvilised võiksid selle näo meelde jätta. Marcus du Satoy, kellele see kuulub, mängib trompetit, armastab jalgpalli ja kannab lillakaid kuhvte. Kuid eelkõige on ta matemaatik, kes detsembri esimesel nädalal saab Oxfordi Charles Simonyi professoriks teaduse avaliku mõistmise alal. Nõnda nimetatakse õppetooli, kus siiani istus maailmakuulus teadus populariseerija, bioloog Richard Dawkins – iseka geeni ja võitleva meemi ristiisa.
Satoy lubab saavutada, et ükski ajakirjanik, olgu ta nii kuulus kui tahes, ei küsiks talt enam intervjuus: “Aga mis ikkagi on teaduse mõte?” Matemaatikuna uurib du Satoy sümmeetriat. Ja pakub välja – kui maksate kindla summa, siis nimetab ta teie järgi ühe uue enda avastatud sümmeetriarühma. Ja selle raha eest püüab harida Guatemala tänavalapsi. Juba üle 2500 dollari on koos. Selline matemaatik siis. Minge ja makske: www.firstgiving.com
“Matemaatika on fantastiline keel – sel pole ebareeglipäraseid verbe,” selgitab Marcus du Sautoy, miks ta hakkas matemaatikuks.
teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri