Rubriigi ‘mis.toimus arhiiv

mis.toimus | News

Eesti Looduse aasta autoriks valiti Tiit Kändler

07.12.2016

Teletorn.EL.Aasta autor30. novembril anti Tallinna Teletornis üle 2016. aasta Eesti Looduse fotovõistluse auhinnad.

Aasta autori auhinna määras toimetus Tiit Kändlerile tema läbi aasta avaldatud esseede eest.

170 meetri kõrgusel saavutatud dünaamiline udupilt iseloomustab autori esseid paremast või pahemast küljest.

Füüsika | mis.toimus | News

Tähtis päev Eesti füüsika ajaloos

07.12.2016

Tähtis päev

Saari Põldroosiga

1946 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega asutati Eesti NSV TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (FMMI), seega tänavu, näiteks täna tähistab TÜ FI 70. aastapäeva!
Minu fotod külastusest 24. novembril:

Akadeemik Peeter Saari näitab Enn Põldroosi maali aastast 1976, millel kujutatud Besseli valguskuul, mis äsja instituudis heleda keskmega kinni püütud;

TÜFI direktor Jaak Kikas külmetab iga päev katusel, et ennustada soodsat rahastamisilma.

¤

Kikas.Katusel

mis.toimus | News

Tiit Kändler sai teaduse populariseerimise elutööpreemia

27.11.2016

23. novembril jagas Eesti Teadusagentuur Tartus Eesti Rahva Muuseumis välja selle aasta riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija preemiad.

Tiiu Silla nimelise elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest sai teadusajakirjanik ja teaduskirjanik Tiit Kändler.

Preemia.Rühm.23.11.16Pildil vasakult: Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Haridus-ja Teadusministeriumi asekantsler Indrek Reimand, teaduskirjanik Tiit Kändler ja preemiate komisjoni  esimees, akadeemik Enn Tõugu.

Foto: Tiina Kaljundi

Füüsika | mis.toimus | News

Nordita Workshop for Science Writers: Restoring the Symmetry. Teaduskirjanike suvekool Stokholmis

03.09.2014

Stokholmis Põhjamaade teoreetilise füüsika keskuses Nordita toimus 27.–29. augustil teaduskirjanikeja teadlaste töötuba kvantmehaanika aktuaalsetel teemadel. Allpool on toodud fotosid sündmusest ja Stokholmist ühes kvantmehaaniliste interpretatsioonidega.

Tekst ja fotod: Tiit Kändler

35 registered and some unregistered participants of the 2014 Science Writers Workshop in Nordita West Seminar Room in Stockholm, Wasastaden, happened sometimes to be very near of the black hole horizon. But nobody lost, and psychiatric help was not needed. Here you can see some of the pictures, made using the quantum Zeno effect.Nordita.1.SkyA with interpretations a la quantum theory.

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

The Sky on the Earth

Nordita.2.BuildingA

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Left side of the Right Symmetry

Nordita.3.MusserA¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤
¤

¤

¤

George Musser: Ask the quantum questsions

Nordita.4.KaltenbaekA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Rainer Kaltenbaek: My suitcase is entangled

Nordita.6.AstroA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Symmetry breaking

Nordita.7.WindowA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Single slit experiment

Nordita.9.Weinfurtner.GravityA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Silke Weinfurtner: Analogue fish and kitchen sink for Gravity

Nordita.10.Building.2A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

In the shadow of the Black Hole

Nordita.11.Ericsson.QcomputingA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Marie Ericsson: Quantum computer as a stick

Nordita.12.AlbaNovaA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Classical mechanics for your dog

Nordita.12.Laflamme.QinfoA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Raymond Laflamme: No penalties for interference

Nordita.13.Einstein.CollectedA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Einstein Collected: words, words, words

Nordita.14.Qubit1A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Laflamme’s qubit: orthogonal

Nordita.14.Qubit2A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Laflamme’s qubit: circular

Nordita.15.Lab1A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Mohamed Bourennane: here comes the photon!

Nordita.15.Lab3A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Mohamed Bourennane: Zero-point experiment

Nordita.15.Lab8A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Heisenberg relationship

Nordita.15.Lab7A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Bob is not bigger than a cat

Nordita.17.GrillA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

The Barbeque principle

Nordita.18Stockholm2A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

The Stockholm interpretation

Nordita.19.Thorlacius.TabletopA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Maxwell’s door

Nordita.21.Auditorium1A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Nonlocality and decoherence

Nordita.23.Orzel1A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Chad Orzel: Who did not agree with me?

Nordita.23.Orzel2A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Chad Orzel: OK, I agree

Nordita.24.ArdonneA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Eddy Ardonne: I have got two of them. But you?

Nordita.26.KnittingA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Knitting the quantum web

Nordita.27.SabineA¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Sabine Hossenfelder: Nonvirtual thanks

 

Füüsika | mis.toimus | News | to.imetaja

Euroopa teadus pidas Kopenhaagenis oma festivalipidu ESOF 2014

02.07.2014

Teadusfestival: maailm pole see, millena meile näib

Tiit Kändler, tekst ja fotod

Kopenhaagen

 

Kui Jacob Christian Jacobsen rajas 1844. aastal oma õlleimpeeriumi ning alustas selle hoonete ehitamist Kopenhaageni raekojast kolme kilomeetri kaugusele, pannes firmale oma poja Carli järgi nimeks Carlsberg, ei aimanud ta kindlasti, et 170 aasta pärast kogunevad siia Euroopa teadlased, poliitikud ja ärimehed, et kõnelda teadusest ja selle ümber pulbitsevast elust.

ESOF.2014.1.Elevant

Ometi toimus nüüdseks Carlsberg City nime saanud ning restaureeritud ja uuendatud tööstusalal 21.–26. juunini Euroopa kõige esinduslikuma teadusfoorumite sarja, Euroopa Avatud Teadusfoorumi (ESOF, European Science Open Forum) festivalimõõtu üritus.

 

Neljal elevandil seisva väravatorniga (vt foto) Calsbergi õllevabrikute ja nende töötajate elamute ala uuendatud põhiplaan, väikese projekteerimisfirma Entasis saavutus, võitis 2009. aastal Maailma Arhitektuurifestivalil omal alal peaauhinna. Põhiplaanist hoonete sisse minekuni võttis aastaid ja nüüd sai siin nii teadlastele kui ka linnarahvale suure ürituse korraldada.

 

Kirju mosaiigi robootika

Teadusfestivalil kõnelesid 130 istungil sajad teadlased, ettevõtjad, poliitikud ja teadusajakirjanikud, üle 4000 kokkutulnu mõtles ja arutles asjade üle, mis ulatusid mikromaailmast universumi kõige kaugemate äärteni ruumi mõttes, kõige kaugemast minevikust kõige kaugema võimaliku tulevikuni aja mõttes ning kõige realistlikumatest teaduskatsetest ja -aparaatidest kuni kõige utoopilisemate unistusteni välja ideede mõttes. Kõned, arutlused ja diskussioonid heitlesid matemaatilisest mõttelennust robotiehitajate praktilisemate,  allveearheoloogidele sobilike seadmete mudelite ja prototüüpideni, sealt edasi kuuvarade kaevandamise luuludeni kuni kvantarvutite võimaluste rehkendamiseni välja.

Siiani kuuest toimunud ESOFi festivalist olen ise viibinud vaid kahel viimasel, 2012. aastal Dublinis ja nüüd Kopenhaagenis, nõnda et ajalise arengu kirjeldamiseks on võtta vaid kaks punkti. Ja teatavasti saab läbi kahe punkti tõmmata mistahes kõvera, nõnda et siin arendatud mõtterida ei maksa pidada millekski teaduslikult tõestatuks.

Ometi tekkis ohtralt plenaaristungite loenguid kuulates ja sektsioonide tööd külastades kiusatus nähtu ja kuuldu mingilgi kombel kui mitte just paika panna, siis mingile taustale sättida ometi.

Taustaks sobib imehästi loodusteaduslike avastuste ja ideede areng, põimituna nende rakendamisega igapäevaellu. Kui vaid kahe aasta eest sai lennureisija ennast registreerida (check-inn teha), suheldes lennujaama registreerimissaali leti taga istuva inimesega, siis nüüd ei jää üle muud, kui suhelda robotiga, inimese ligi lastakse vaid erakorralisel juhul. Kui kahe aasta eest sai ESOFi plenaaristungitel esitada küsimusi kohapealt sulle kättetoodud mikrofoni vahendusel, siis nüüd soovitati küsimused säutsuda twitterisse, kust siis juhataja neist mõned välja valib. Kahtlemata suund ebademokraatlikuma ühiskonnakorralduse poole.

Kas teadus ja selle tulemused vähendavad ühiskonna demokraatiat? See küsimus tikkus küll pähe, ent on liiga suur tükk, et siinses loos lahti hammustada.

 

Eesti teadusnurgakese praktiline ligitõmbavus

Eesti teadus esindas ennast ESOFi peasaali ette loodud näitusel. Meie väljapanek oli muu näidatu kõrval tõeline välja panek, kahe jalaga maal (mis sest, et vesisel) seismine. Oli pakkuda asjalik brošüür Eesti teadussaavutustest ja eksperdid, kes püüdsid ohtratele külastajatele selgeks teha, et Eesti taolises väikeriigis tõepoolest ikka teadust tehakse, aga oli ka selge ja arusaadav näide: laevavrakkidele sukelduma mõeldud robotkilpkonna paarikümnesentimeetrised mudelid, mis akvaariumi helesiniselt piimjas vees kõige oma nelja loivaga lõbusalt ulpisid, süttiva tulukese poole suundusid ja iga kaheksa tunni järel süüa ehk akude laadimist tahtsid (vt foto).

ESOF.2014.2.Eesti

Akvaariumi kõrval laual lebas ka robotkilpkonna elusuuruses poolemeetrine näidis, mis loodetavasti juba sel suvel Läänemerre ja kogunisti Vahemerre sukeldub. Tallinna Tehnikaülikooli professori Maarja Kruusmaa ja tema kolleegide väljapanek ning ka tööseminar oli nõnda siis selge ja loogiline.

Üllatavalt palju seminare käsitles laiemas mõttes arhitektuuri ehk täpsemalt linnaplaneerimist, seda, kuidas muuta linnad elatavaks. Sellega haakub ka Tartu Observatooriumi teadlase Kaupo Voormansiku ja tema kolleegide satelliitidelt linnade arengu analüüsi realiseerimine selle aasta kevadel Euroopa satelliidi Sentinel-1 abil. Muidugi ei unustanud Eesti väljapanek EstCube-1 fotogeenset pilti.

ESOF.2014.3.MargretII

Kui Taani kuninganna Margrethe II oma meestest kubiseva seltskonnaga puupüsti täis istungitesaali sisse marssis, oli 20 minuti eest ametlik avamine juba alanud. Mis seisnes kuninganna ootamises. Ootas ka José Manuel Barroso, kes pärast kuninganna vigadeta kulgenud kohustuslikku etteastet (vt foto) pidas veidi südamlikuma kõne teaduse osast Euroopa elus.

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

ESOF.2014.4.Heuer

 

 

Misjärel ei puudunud Taani muusikud (džässrokk tipus), kui lavale kutsuti kahe aasta tagused staarid, kes Dublinis teatasid Higgsi bosoni avastamisest – CERNi peadirektori Rolf-Dietrich Heueri (vt foto) ja Suure Hadronite Kollaideri LHC vanemfüüsiku Fabiola Gianotti kehastuses.

 

Neile pühendati ka üks pressikonverents, kus teadlased kinnitasid, et remondis ja ümberseadistuses olev LHC läheb jälle lahti 2015. aasta alul, ja et 23. juunil ajakirjas Nature Physics avaldatud artiklis leidis kinnitust, et avastatud Higgsi boson seisumassiga 125 GeV laguneb fermionideks standardmudeli poolt ennustatud kiirusega. Kuid lubati ka jätkata Higgsi bosoniga mitte seotud TOTEMi projektiga.

 

Matemaatiline ekvilibristika

ESOF.2014.5.Villani8460

Mõneti sümboolse ja efektse lõpuloenguga esines 25. juunil kuulus Prantsuse matemaatik, Poincaré Instituudi direktor, matemaatikute Nobeli, Fieldsi auhinna 2010. aastal võitnud Cédrik Villani (vt foto).

 

Elegantne ja ekstsentriline Villani oli kogunud auditooriumisse hulganisti noori matemaatikahuvilisi, kellele ta valemeid säästmata tegi selgeks, et matemaatikute jaoks vanim probleem – Päikesesüsteemi stabiilsus – ei ole siiani täpselt tõestatud. Olgu need kunagised üritajad Kepler või Newton, Boltzmannist kõnelemata, tuleb siiani tunnistada, et nagu lõpuks kinnitas Newton: süsteemi püsivuseks vajatakse jumalikku sekkumist.

Ometi püsib meie Päikesesüsteem siiski, nagu me iga päev näha võime.

¤

¤

¤

ESOF.2014.6.Schmidt

Kuid isegi universumi kiireneva paisumise tõestamise eest 2011. aastal Nobeli võitnud austraallane Brian B. Schmidt, kes lubas kõnelda revolutsioonist astronoomisas, jõudis vaid imetleda inimese suutlikkust avastada üha enam eksoplaneete ehk Päikesesüsteemi väliseid planeete. „Oleme piiriteadus ja palvetan, et see jääb alati selliseks,“ kuulutas Schmidt. Ning tunnistas teleskoobi Kuule saatmise üleloomulikult kalliks (vt foto).

 

See ei takista Google’il ülal hoidmast oma XPRIZE nimelist auhinda eraettevõttele, kes esmakordselt järgmise viie aastaga lendaks kuule ja hakkaks seda kaevandama.

Kõik, mida me aastani 2035 kasutame, on juba paigas – kogu see tehnoloogia, mida me võime, kui tahame, nimetada ESOFi eeskujul „avatud teaduseks“. Nimi meest ei riku, aga ega ka suurt jõudu anna. Loodetud läbimurded neuroteadustes, aju-uuringutes või perovskiitide kasutamisel päikesepatareides pole murdnud läbi. Oxfordi teadlane Chris Llevelyn Smith oli sunnitud tunnistama, et teadus- ja arendustegevuse kulutused maailma eri riikides üha vähenevad. Kas aitab siin „avatud teaduse“ paradigma? Julgen küsida, kas see on üleüldse uus paradigma – servateadustest, uute ja läbimurdeliste avastuste tekkest teaduste kokkupuutepindadel olen kuulnud alates sellest ajast, mil populaarteadust lugema asusin, seega siis 1960. aastatest alates.

 

Kõik pole nii, nagu teile näib

ESOF.2014.7.Haroche

Prantsuse füüsik, Collège de France’i professor Serge Haroche, 2012. aasta nobelist, oli küll kindel, et nüüd võib kvantmaailma näha laboris, kuid kvantarvutiteni on veel kui mitte lõputu, siis vähemalt mõõtmatu maa minna (vt foto).

 

Mis ei takistanud teadlastel nimetada üks istungitest kvantmehaanika uueks ajastuks ja arutleda selle üle, kuidas kvantarvuteid kenasti ja turvaliselt saab kasutada krüptograafias, sõnumite salastamisel. Kes tegi seda lihtsamalt, kes keerulisemalt, kuid kõik teadlased kõnelesid, justkui oleksid kvantarvutid olemas. Aga neid ei ole ju, kui paaril footonil või mõnel molekulil ekstralühiajaliselt töötavad välja arvata.

Väljasõidul biotehnoloogiafirmasse selgus, et end maailma bioinnovatsiooni liidrina reklaamiv firma Novozymes on käibele võtnud sõnaühendi „avatud innovatsioon“. Kui üks mu kolleeg palus seda defineerida, jäi sõnavõtja hätta. Koostöö: uue paradigma lävel. Nõnda kõlab nende uue reklaamfilmi pealkiri. Tore. Kuid teadus ei tööta reklaamfilmi stsenaariumi kohaselt.

ESOF.2014.8.Rosling

Rootsi Karolinska Instituudi rahvusvahelise tervise professor Hans Rosling tõi oma loengus „Faktidel põhinev maailmapilt“ välja suureneva lõhe selle vahel, kuidas suur osa inimestest maailma näeb ja selle vahel, milline maailm tegelikult on. „Keegi ei mõista tulevikku, kes ei mõista olevikku,“ kuulutas ta, tuues näiteid küsitlustest, mis käsitlesid maailma rahvastiku kasvu, selle vanuselist koostist ja jõukust ning mis paljastasid suure lõhe arvamuste ja tegeliku maailma vahel (vt foto).

 

Leiutised, ka teaduslikud avastused võib jagada arengut hüppeliselt muutvateks ehk arengut katkestavateks ja kohastuvateks, mõneti etteaimatavateks. Viimastel aegadel ei ole katkestavaid avastusi teaduses ette tulnud, üha enam käib töö kohastuvate avastuste kallal. Keegi ei tea, mis on tumeaine ja tumeenergia, keegi ei tea, kuidas saaks tööle panna tuumareaktori ITER. Maailmapilti katkestavad avastused nii kvantmehaanikas kui astronoomias on tehtud aastakümnete eest. Teadlaskonnal ei jää üle muud kui otsida arenguks väljapääsu eri valdkondade veel suuremas koostöös.

ESOF.2014.9.Kierkegaard.Laud

Kuid Kopenhaageni Linnamuuseumis seisab vapralt edasi esimese eksistentsialisti Søren Kierkegaardi Carlsbergi algaastate eelne kirjutuspult, mille ümbruskonda on küll aegade jooksul muudetud (vt foto).

Praegu enam kulunud rohelise kaleviga kaetud puldi taha seisma ei saa, nii nagu mõneteistkümne aasta eest, klaaskapp jääb vahele. Puldi kõrvale on pandud piibud ja ette puust sohva, mille otstarve on selgitamata. Uued ajad, uued kombed – kuid mitte alati pole need vanadest paremad.

lugemis.vara | mis.toimus | News

Kändleri “Köögifüüsika” sai esitletud

25.04.2014

raamat5Eilsel väga mõnusal minu “Köögifüüsika” esitlusel Apollos Tallinas rõhutasin mõtet: “Meil pole midagi süüa peale toidu!” Ja ka toidu asend meie kultuuris on muutumas. Näiteks Apollos seda enam ei pakuta. See-eest pole ka kapsaks loetud raamatuid.

Intervjueeris Priit Ennet, musitseeris raamatu illustreerija ja kujundaja Eerik Kändler.

¤

¤

KF-Book-Cover¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Raamat3Fotod: Piret Kändler

Astronoomia | mis.toimus | News

Tiit Kändleri loeng: Ernst Öpiku imearvud

17.10.2013

Loodusõhtu Rahvusraamatukogus

Esmaspäeval, 21.10.2013 kell 18

 

Tiit Kändler: Kuidas arvud päästsid Ernst Öpiku ja eesti kultuuri

Juttu tuleb meie kuulsaima teadlase loodusest: universumist, Lontovast Port Kundas, Tartust, Armagh’st, Arizonast ja Harvardist.

Valguse InternatsionaalÖpik sündis 120 aasta eest, 22.oktoobril 1893 ja töötas Moskva, Taškendi ja Armagh’ Observatooriumis. Teaduse populariseerimise projekti TeaMe toetusel töötas Tiit Kändler maikuus Armagh’s. Sada aastat enne Öpikut tegid samal tasemel tööd Struve, Lütke, Wrangell, Krusenstern, kes said kokku Simunas Avanduse mõisas ja lõid maailma esimese geograafiaseltsi.

Öpik.Armstrong.Võppuva peegli meteoorikaamera.1950.aastad.Church State and Asrinomy in Ireland 200 Years of Armagh ObservatoryParalleele ja pilte jätkub kauemaks, lisaks kuulame paari Öpiku komponeeritud klaveripala salvestust. Fotol: Öpik (vasakul) ja Arstrong uurivad 1950. aastatel Öpiku leiutatud võppuva peegli meteoorikaamerat. (The Irush Times)

Jutuks tuleb Põhja-Iirimaa ajalugu ja loodus, Eesti ajalugu ja loodus. Mida toetavad arvud.

Muusika: „Sädelev Kass“ – Elerin Velling ja Eerik Kändler, kelle plaat „Muusika“ oli suvel Eesti Ekspressi esiplaat. Nad esitavad ka Tiit Kändleri sõnadele kirjutatud pala „Universum“.

Justkui sellest oleks veel vähe, toimub kahe Tiit Kändleri uue raamatu esitlus ja müük.

„Loll on targaks saada“ ja „Õueonu aasta“, mõlemad autori illustratsioonidega.

Saada on ka „Sädeleva Kassi“ plaat „Muusika“.

Ütles Ernst Öpik oma oponentidele: „You should know better!“ Te peaks paremini teadma. Saagem siis.

 

Õhtu hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 1 EUR, täiskasvanutele 2 EUR.

Vaata otseülekannet: http://www.looduseomnibuss.ee/otse

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Info www.looduseomnibuss.ee

 

 

 

 

 

Astronoomia | mis.toimus | News

Öpiku pink sai avatud

04.10.2013

Kunda.Öpik.Pink1ATeadlaste öö hakul Kunda tsemendimuuseumis 27. septembril meenutasime Ernst Öpikut, kes 22. oktoobril 1993, seega 120 aasta eest Kunda klindi all Lontovas sündis. Otsisin maja üles, see on veel alles, kuid armetus seisus. Foto lisan. Ometi on siit pärit neli vägevat Eesti ajaloolist meest. Tsemendimuuseumi rahva eestvõttel on nüüd vähemasti olemas Öpiku pink, mille avasime, kohal oli Öpiku vennapoja poeg Andres Öpik, akadeemik Jaan Einasto, kes istuvad pildil Öpiku pingil. Teadustrikke näitas Jaak Kikas, mina pajatasin, kuidas arvud Öpikut kaitsesid. Lõpuks veel saime oma käed tsemendiseks.

Lontova.Öpik.Kodu1ATekst pingi seljatoel metall-lehel:

ERNST JULIUS ÖPIK

1893 – 1985

MAAILMAMAINEGA ASTRONOOM

SÄRAVAIM NING ORIGINAALSEIM MÕTLEJA

XX SAJANDI ASTRONOOMIDE SEAS

KOGU ILMA PEAL

Ja taga tähistaevas. Plaanis on pink panna Kunda parki klubimaja lähedusse, jõe ürgoru kõrgele kaldale. Fotol: Öpikute kodu Lontovas, Port-Kundas 27. septembril.

Astronoomia | mis.toimus | News

Lendtähed pärinevad Päikesesüsteemi koidikust

23.02.2013

Et taevast kive alla sajab, ei uskunud Euroopa teadlased veel 200 aastat tagasi. Prantsuse Akadeemia pidas selliseid jutte selgeks ebausuks. Kui aga aastal 1803 kukkus Normandiasse L’Aigle’isse paar tuhat meteoriiti, tuli teadlastelgi tunnistada, et taevast kive alla sajab. Sajab ka tolmu. On hinnatud, et iga päev jõuab maapinnani 20 tonni kosmosest pärit olevat ainet. Ainult et kui tuul liiva silma keerutab, ei ole just lihtne teada, kust see Maale sattus.

Kui Maale läheneb komeet või asteroid, muutub see Maa atmosfääris põlema lahvatav hiiglasliku kiirusega kihutav taevakivi lendtäheks, mis tervitab meid päikesesüsteemi 4,5 miljardi aasta tagustest algaegadest. Möödunud nädalal sattus teineteise lähedale kaks haruldast sündmust.

Siberi plahvatused

Maast 27 600 kilomeetri kauguselt möödus reedel, 15. veebruaril 50-meetrise läbimõõduga asteroid 2012 DA14 ning mõni tunnike varem sisenes atmosfääri, lagunes ja plahvatas Venemaal Tšeljabinski linna kohal komeet. Komeet, mille läbimõõduks enne atmosfääri sisenemist on hinnatud 17 meetrit ja massiks 10 000 tonni, kihutas taevas helenduva jutina laugjalt kiirusega 60 000 kilomeetrit tunnis ning tekitas 500 kilotonnise plahvatuse.

Komeedi plahvatus umbes 25 kilomeetri kõrgusel registreeriti viies eri paigas asuvas infraheli seirejaamas, esimesena andis sellest teada Alaskal asuv plahvatusest 6500 kilomeetri kaugusel asuv jaam. Infraheliandmetest nähtub, et komeedi laialipaiskumine atmosfääris toimus 32,5 sekundi jooksul. Komeet tuli arvatavasti Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst. „Me arvame, et sellise suurusega sündmus juhtub keskmiselt kord saja aasta jooksul,“ ütles NASA maalähedaste objektide programmi NEO teadlane Paul Chodas. Nii suure meteoori puhul võiks oletada suure arvu meteoriitide sadu maapinnale, nõnda on taevakivi plahvatus Tšeljabinski kandis vallandanud tõelise kullapalaviku. Oletatavaid meteoriidikilde on hulganisti leitud lumehangedest, katuseaukude alt ja koguni mantlitaskutest. Neid ostetakse ja müüakse, kuid teaduslikest analüüsidest pole veel teateid.

Ometi filmiti üliharuldane plahvatav lendtäht paljude Uuralis asuva Tšeljabinski linna elanike kaameratega, justkui oleksid inimesed komeeti oodanud. Iroonilisel moel aitas üliharuldast sündmust jäädvustada liiklejate ja liikluskorraldajate omavoli Venemaa teedel ja tänavatel, mis sunnib suurt osa autojuhtidest oma turvalisuse tarbeks läbi auto esiklaasi pidevalt olukorda kaameraga jäädvustama.

Need kaks lendtähesündmust on omavahel seotud vaid ajaliselt, mitte põhjuslikult – asjatundjad on korduvalt kinnitanud, et kahe lendtähe trajektoorid olid suisa erinevad. Nüüdne meteooriplahvatus meenutab 1908. aastal Siberis Tunguusis toimunud plahvatust, millega eelmise nädala sündmust lõhkejõult võrreldakse. Inimtühjal alal plahvatanud Tunguusi meteoor andis peaaegu sajandiks tööd ja leiba nii selle toimet uurinud teadlastele kui lugematu arvu müstilisi tagamaid välja mõtelnud kirja- ja filmimeestele. 1947. aasta veebruaris plahvatas Kaug-Ida taiga kohal Sihhote-Alini meteoor.

Maalähedaste jälgimisprogramm

NASA NEO programm on nimekirja kandnud ning jälgib 9714 maalähedast objekti, neist 1382 võimalikult ohtlikku asteroidi. Maalähedased on asteroidid ja komeedid, mille orbiit kulgeb Maale lähemal kui 1,3 astronoomilist ühikut ehk 1,3 Maa kaugust Päiksest. Programmi eesmärk on võimalikke Maaga kokku põrkavaid kosmilisi objekte avastada ning neil silm peal hoida.

¤

¤

¤

Joonistus: Mis on maalähedased objektid

Maalähedased objektid on asteroidid ja komeedid, mida lähedaste planeetide gravitatsiooniväljad või omavahelised põrkumised suunavad trajektoorile, mis lõikub Maa orbiidiga ning mis võivad seega Maaga kokku põrgata.

Komeet

Tekkinud külmas välises planetaarsüsteemis, koosneb tolmuosakestega tsementeeritud jäätunud veest. Päikesele lähenedes jää aurustub ja tolmupilve teeb nähtavaks hajunud päikesevalgus. Gravitatsiooni toimel satuvad mõned neist Maa lähedusse.

Asteroid

Rändrahnust suurem kivirahn, mis ringleb Marsi ja Jupiteri vahel Päikesesüsteemis. Jäänuk planeetide moodustumise ajast, mis ühegi planeediga ei ühinenud. Üksteisega põrkumisel mõned asteroidid eralduvad ja satuvad Maa orbiidiga lõikuvale trajektoorile.

Meteoroid

Rändrahnust pisem, kuid tolmuterast suurem kivitükk.

Meteoor

Kui asteroid või meteoroid siseneb Maa atmosfääri ja tekitab nähtava valgusjoone, siis kutsutakse seda meteooriks.

Iga päev siseneb Maa atmosfääri tuhandeid asteroide ja meteoroide, kuid põleb ära pinnani jõudmata. Aastas siseneb Maa gravitatsioonivälja kümneid tuhandeid tonne planeetidevahelist kraami komeetidelt, asteroididelt ja teistelt planeetidelt ning isegi Kuult, aga ka inimese poolt orbiidile saadetud seadmetest.

Boliid või tulekera

Ere meteoor.

Meteoriit

Pinnani jõudvad taevakivi tükikesed. Iga tükike, mille mass on suurem kui gramm, võib jõuda maapinnani ja muutuda meteoriidiks.

¤

¤

¤

Mis saab siis, kui maalähedane taevarahn ennustatakse Maaga kokku põrkama, pole otsustatud, selle üle veel vaieldakse. Kuid kindel on see, et kõiki võimalikke vastu maad kihutajaid on küll põhimõtteliselt võimalik avastada, kuid see on üle jõu käiv ponnistus. Seepärast tuleb avastada suuremaid ja tõeliselt ohtlikke kosmilisi maalähedasi objekte. Need, mille läbimõõt on pisem kui sada meetrit, ei peeta ohtlikeks seetõttu, et nood atmosfääri sisenedes lagunevad, suuresti üles sulavad ning maapinnmale jõuavad vaid pisemat sorti meteoriidid. Seepärast ei ole isegi USA valitsusel võimalik ka kõigi nende avastamise ja jälgimise peale hiiglaslikke rahasummasid kulutada.

Nõnda on loodud valitsusväline algatus B612 Fond, millel on 2018. aastal plaanis orbiidile lennutada Sentineli taevateleskoop, mis avastaks vähemalt 90 protsenti Maale ohtlikke asteroide. Sellele algatusele on lubanud teavet anda NASA, igaüks, kes soovib, saab oma panuse anda.

Hawaii Ülikoolis töötatavad astronoomid välja ohtlike asteroidide avastamissüsteemi ATLAS, mida toetab NSA viie miljoni dollariga ning mis eri Hawaii saartel paiknevast kaheksast teleskoobist. Selle eesmärgiks on avastada ka 50-meetriseid asteroide.

Maailmas on teada umbes 150 meteoriidikraatrit. Eestis on neist seitse. Igal aastal maandub Maale 26 000 enam kui sajagrammise massiga meteoriiti. Suurem osa neist sukeldub maailmamerre, polaaraladele, kõrbetesse ja teistele inimtühjadele aladele. Kaali peakraatri tekitanud meteoriidi mass oli 2700 tonni, läbimõõt 8 meetrit, väiksematel läbimõõdud 1-3 meetrit. Suurim Kaalist leitud kild on 38,5 grammi.

Eesti astronoom Ernst Öpik tõestas möödunud sajandi keskel esimesena, et suur osa meteooridest on pärit väljastpoolt Päikesesüsteemi. Tema arvutas välja ka päikesesüsteemi kehade kokkupõrgete sagedused ning tõestas Marsil meteoriidikraatrite olemasolu. Öpik oli ka esimene astronoom, kes juhtis tähelepanu ohtudele, mida kujutavad maapealsele elule komeedid ja asteroidid. Tema ennustas komeedipilve olemasolu Päikesesüsteemi välisosas, mida praegu Öpiku-Oorti pilveks nimetatakse ja kust paljudki Maale kukkunud meteoriidid pärinevad ning mis tekksiid Päikesesüsteemi koidikul.

Hawaii ülikooli astronoom David Jewitt, kes 2000. aastal avaldas ajakirjas Nature artikli meid taevast ähvardavatest ohtudest, “Silmad pärani kinni,” tuletab meelde, et Maa orbiidiga küllaltki suure tõenäosusega kohtuval trajektooril ringleb umbes 1000 üle kilomeetri suurust kaljukamakat. Jewitti kalkulatsioonide kohaselt on tõenäosus, et inimene oma elu jooksul taevakeha läbi surma saab, üks juhus 20 000 kohta. See on pisem, kui tõenäosus kukkuda elu jooksul kord alla lennukiga.

Kuid kas asteroid ka maksab midagi? Asteroididelt satelliitide tarbeks saagi koristamist plaaniv firma Deep Space Industries teatas 12. veebruaril, et maksab küll. Kui asteroid 2012 DA14 oleks sattunud õigel ajal õigesse Maa orbiidi paika, nõnda et seda oleks saanud kasutada mõne satelliidi ehitamiseks või täiustamiseks, siis oleks selle metallid, vesi ja muu kraam olnud väärt 195 miljardit dollarit.

Ajalugu | lugemis.vara | mis.toimus | News

Kändleri raamat Endel Lippmaast alustas oma elu

10.12.2012

6. detsembril esitleti Tallinnas Teatri Puhvetis raamatut akadeemik Endel Lippmaast. Dokumentaalse teadusromaani „Endel Lippmaa. Mees parima ninaga“ autor on Eesti Päevalehe teadustoimetaja, teadus.ee pidaja teaduskirjanik Tiit Kändler. Esitlus toimus ajaloolises paigas, kus 1960. – 1980. aastatel asus Lippmaa füüsikasektor, millest on lähtunud mitmed Eesti nüüdsed teadussuundumused. Tollestki ajast pajatab raamat, mille avaldas Ajakirjade Kirjastus, toimetas Anu Jõesaar ja kujundas Eerik Kändler.

¤

¤

¤

Esitlusel vestlesid akadeemik Endel Lippmaa ja raamatu autor Tiit Kändler tuliselt teaduse minevikust, olevikust ja tulevikust. Poolsada huvilist kuulas põnevusega, miks on Higgsi osake siiani hüpoteetiline ja mis oli mööduva aasta esmane teadusuudis ja mida võiks järgmisel aastal teadusest oodata.

¤

¤

¤

¤

Kõige põletavam oli siiski Kändleri küsimus, millise elektripaketi on Lippmaa valinud. „Kõige kindlama,“ vastas Lippmaa viivitamatult ning täpsustas hetke pärast: „Elektrit tuleb osta tootjalt.“

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Raamatu kujundaja Eerik Kändler, kelle duo Sädelev Kass valmistab parasjagu ette oma esimest plaati, mängis mänglevat muusikat.

„See raamat on Eesti teadust, ajalugu – nõnda siis meie kõigi saatust – oluliselt mõjutanud inimesest. Valmistasin seda peaaegu kolm aastat, mille vältel reisisin läbi 82 aastat Eesti ajaloost, sealhulgas 42 aastat oma elust teadlase ja teaduskirjanikuna. Ei hõlmanud ajalugu teaduslikult ega teadust ajalooliselt. Ositi ehk ometi. Sestap nimetasin selle raamatu dokumentaalseks teadusromaaniks,“ selgitab raamatu autor. Raamat kirjeldab elu sõjaeelses Tartus ja ülikooli botaanikaaias, sõja argipäeva ja traagikat, olusid Stalini-aegses TPIs ja Nikita-aegses Teaduste Akadeemias. Siit saab lugeda Teodor Lippmaa ja Jakob Mändmetsa perede saatusest ning jälgida viimase aastasaja teaduse arengu omapärast ülevaadet. On juttu fosforiidisõjast ja MRP pakti tühistamisest, Moskva-rahade saamisest ja haruldastest USA-reisidest. „Oluline on taust ja algtingimused, nagu ikka füüsikalises maailmas,“ rõhutab autor. Raamatul on selgitavad lisad ning põhjalik register.

Raamatut on praeguseks eeltellitud ja kirjastusest ostetud vähemalt 600 eksemplari. Raamat on müügil nupukates raamatupoodides.

teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri