Rubriigi ‘vaata.imet arhiiv

News | õue.onu | vaata.imet

Eestis kehtestatakse kirjaniku palk. Kriitikute klassifikatsioon

31.10.2015

Üks tondijutt käib mööda Euroopat: Eestis kehtestatakse kirjaniku palk.

Ülesanne on keerulisem, kui leida kolme keha vaba liikumise tasakaluline olek. Mida pole siiani leitud.

Esimene lemma: kirjanikud tuleb lahterdada.

Õueonule käib see hetkel üle jõu. Küll aga on ta loonud täpse kriitikute  klassifikatsiooni. Kui see aktsepteeritud, saab minna kirjanike kallale.

 Õueonu.Märts

Eesti kriitikute kriitikavaba klassifikatsioon

1.Tüvikriitik. Rein Veidemann

2.Juurkriitik. Mart Juur

3.Kultuskriitik. Marek Tamm.

4.Paradigmakriitik. Peeter Helme.

5. Sünergiakriitik. Eha Komissarov.

6. Diskursuskriitik. Hasso Krull.

7. Protagonist. Priimägi Vanem.

8. Dekonstruktivist. Priimägi Noorem.

9. Düsleksiakriitik. Remsu Vanem ja Noorem.

10. Fotograaf. Marju Lauristin.

11. Kroonik. Marju Kõivupuu.

12.Vabaliige. Jürgen Ligi.

 

Õueonu, Treppojal, 31. oktoobril 2015

Märkus: nimekiri on täielik ja lahendamisele ei kuulu.

 

 

 

 

Füüsika | News | vaata.imet

Karksi ordulinnuse kirik ja üldrelatiivsusteooria

10.09.2015

Karksi ordulinnus.Peetri KirikAKas Karksis on ruum kõverdunud?. Ordulinnuse varemetesse 18. sajandil ehitatud Peetri kirik on lõunakaarde, Pisa torni suunas kaldu. Detsembris saab sada aastat Einsteini üldrelatiivsusteooria avaldamisest.
Foto: Tiina Kaljundi

Ajalugu | News | vaata.imet

Ühendatud anumad: Hiina, ENSV ja Soome Vabariik

18.11.2014

 

Hiina.MuinasjuttMäletan lapsepõlvest Hiina muinasjuttude raamatuid. Neid ilmus 1950. aastatel suhteliselt palju. Tõlgiti vene keelest, pildid joonistas venelane, Hiina asjatundja N. Kotšergin. Mõtlesin vahepeal põhjuseks, et siis ju püüti arendada Hiina ja Nõukogude vankumatut sõprust. Mille lõppemisel lõppes ka lasteraamatute tõlkimine. Ajaloo tahavaatepeeglisse sattus hiljuti artikkel soomlaste populaarteaduslikus ajakirjas Tieetessa tapaahtuu (5/2014). Seal trükitud tabelist selgub, et kui 1940. aastatel ja sajandi eelnevatel aastakümnetel avaldati soome keeles keskmiselt kaks Hiina raamatut kümne aasta kohta, siis 1950. aastatel oli see arv 21, mis langes 1960. aastatel 9 peale, 1990. aastatel tõusis 17-ni.

Kommentaar? Õitsegu tuhat roosi (või kuidas Mao sõnastaski).

Tiit Kändler

 

mis.toimub | News | Ökoloogia | vaata.imet

Häid pühi: surreeded pole vennad = tormiline kliimamuutus

18.04.2014

Lihavõttekuusk1AMöödunud aastal Suurel Reedel. Treppojal askeldasid Lihavõttepäkapikud ja sõid ära tai liha. Külla tuli reil-saanil kihutav Lihavõttevana ning viis jõulukingid minema.

¤

¤

¤

¤

¤

¤

 

SuurReede.2014ASel aastal ootab konn kevadet ja vahib märtsikellukesi ning lumikellukesi ja tsillasid.

 

Antropoloogia | News | vaata.imet

Eesti teadlane tõestas: käes on Aprill!

01.04.2013

Teadusajakiri Journal of American Medical Assotsiacion (JAMA) avaldas täna Eesti teadlase artikli, milles kolmekümneaastase töö tulemusena tõestati, et kätte on jõudnud aprill. Enne tometuse töö lõppu ei olnud võimalik Eesti teadlasega ühendust võtta. Royal Society pessiesindaja James Aprili sõnul on Eesti teadlase töö küll märkimisväärne, kuid vajab veel kontrollimist teiste maailma uurimislaborite poolt. Näiteks Oxfordi Ülikooli psühholoogide töö kinnitas veel kuu aja eest, et kätte on jõudnud hoopis märts. “Tulemus on vastuoliline, kuid pakub suurt huvi Higgsi ja tema bosoni vanuse täpseks määramiseks,” ütles ta.

Allikas: JAMA

Bioloogia | Meditsiin | News | vaata.imet

Mehed ja naised näevad erinevalt

11.09.2012

Oma silm on kuningas. Ja kuninganna ka. Et kuningas erineb kuningannast, selle tõestasid new York City Ülikooli Brooklini ja Hunteri Kolledžite teadlased, kes võrdlesid mõlema kooli normaalse värvusnägemisega meeste ja naiste nägemist. Nad järeldasid, et meeste ja naiste aju nägemiskeskused töötavad erinevalt. Mehed on tundlikumad peente detailide ja kiire liikumise suhtes, naised eristavad paremini värvusi.

Ajukoores esineb suurem hulgal meesuguhormoonide retseptoreid ja eriti palju on neid kujutisi töötlevas nägemiskoores. Need hormoonid juhivad ka nägemiskoore neuronite arenemist embrüol, nõnda et meestel on neid neuroneid 25 protsenti enam kui naistel.

Kui vabatahtlikel paluti kirjeldada värvusi nägemisspektri ulatuses, siis selgus, et meeste värvusnägemine oli nihutatud – mehed näevad veidi pikemaid lainepikkusi samamoodi, kui naised veidi lühemaid. Spektri keskosas eristasid mehed värvusi naistest kehvemalt.

Valgete ja mustade sambakeste kujutisi kasutati, et mõõta nägemise kontrastsustundlikkust. Sambakesed olid horisontaalsed või vertikaalsed ja vabatahtlikud pidid ütlema, millist nad nägid. Kui valged ja mustad sambakesed vahetati omavahel, tundus kujutis plinkivat.

Sõltuvalt sellest, kui kiiresti sambakesed muutusid või kui ligidal need üksteisele asusid, leidis rühm, et keskmistel kiirustel kaotasid vaatlejad tundlikkuse üksteisele lähedaste sambakeste vastu. Kui pilt muutus kiiremini, siis vähenes nii naistel kui meestel võime erinevaid pilte eristada. Mehed eristasid siiski kiiremalt muutuvaid pilte naistest paremini.

Töö juht Israel Abramov kommenteeris, et nii nagu kuulmine ja haistmine, erineb naistel ja meestel ka nägemine. Ta oletab, et kuna embrüo arengus juhib nägemisneuronite arengut ajukoor, mängid selles olulist osa meessuguhormoon testosteroon. Pole teada, miks selline olukord evolutsiooniliselt välja kujunes.

Allikas: AlphaGalilei, BioMed Central

Bioloogia | Meditsiin | News | vaata.imet

Rosmariin on tõeline meelespea

27.02.2012


Kui tahate, et järgnev uudis teile paremini meelde jääks, nuusutage rosmariini. Või selle puudumisel eukalüpti, loorberit, salveid – kasvõi koirohtu.

Meelespea või ära-unusta-mind on taim, kelle nime on paljudes Euroopas keeltes hea meeles pidada ja mis tähendab täpselt ühte ja sama. Kuid tõeline meelespidamise lill on hoopis rosmariin. „Siin on rosmariin, see on mäletamiseks,” ütles Ophelia Shakaespeare´i „Hamletis”. Seda taime on peetud mäluparandajaks eri kultuurides läbi sajandite. Nüüd, väidetavalt esmakordselt, on teadlased näidanud, veres sisalduva rosmariiniõli kõrgem tase parandab tunnetussooritust (kognitiivset sooritust).

Ühendkuningriikide Northumbria Ülikooli teadlased Mark Moss ja Lorraine Oliver mõtlesid välja ja teostasid eksperimendi, milles uuriti üht rosmariini Rosmarinus officinalis õli osist, mille keemiline nimi on 1,8-kineool. Nad uurisid, kuidas sõltub 20 katsealuse tunnetussooritus ja meeleolu, kui hingatavas õhus on erinev tase rosmariini aroomi. Katsealuste veres määrati 1,8-kineooli kontsentratsioon ja siis mõõdeti neile antud testide lahendamise kiirus ja täpsus.

Selgus, et mida kõrgem oli 1,8-kineooli tase, seda parem oli tunnetussooritus. Paranes nii kiirus kui täpsus. Kuigi vähemal määral, mõjus kemikaal ka meeleolule. Üllataval kombel oli mõju rahuolule vastupidine – mida kõrgem 1,8-kineooli tase, seda pisem rahulolu. See näitab, et rosmariini õli koostisosad mõjuvad subjektiivsele enesetundele ja tunnetussooritusele erinevaid teid pidi. Õli ei paranda tähelepanuvõimet või erksust.

Terpeenid nagu 1,8-kineool võivad vereringesse siseneda nina- või kopsulima kaudu. Väikeste rasvas lahustuvate molekulidena suudavad terpeenid läbida vere ja aju vahelist tõket. Lenduvat 1,8-kineooli sisaldub lisaks rosmariinile paljudes aromaatsetes taimedes, sealhulgas eukalüptis, loorberis, salveis ja koirohus. See seob ensüüme, mis on tähtsad aju ja kesknärvisüsteemi neurokeemias. Rosmariini osised võivad ennetada neurotransmitter atsetüülkoliini riknemist.

„1,8-kineooli tasemega on seotud vaid rahulolu ja jõudsime intrigeeriva tulemuseni, et saavutust võib parandada hea tuju, mitte aga ärritatus,” ütles Moss.

Allikas: Therapeutic Advances in Psychopharmacology/EurekAlert!

Etnoloogia | Humanitaarteadus | News | vaata.imet

Halvad uudised pakatavad headusest

14.01.2012

Eduard Vilde aegadest on „verine vorst voorimehe võileiva vahel” ajakirjandust müünud. Hea uudis on halb uudis, teab väljaande omanik. Kuid USA Vermonti Ülikooli matemaatik Peter Dodds ja tema kolleegid jõudsid meediaväljaandeid uurides ootamatule järeldusele. „Inglise keel on tugevasti positiivse poole kallutatud,” ütleb Dodds, kelle artikli avaldas 11. jaanuaril ajakiri PLoS ONE.

Ühe varasema uuringu kohaselt langes üleüldine õnnelikkus Twitteri andmetel viimase kahe aastaga kaks korda. Nüüd väidavad teadlased, et langenud on lühiajaline õnnelikkus, kui pikaajaline fundamentaalne inglise keele positiivsus on säilinud. Nad kogusid miljardeid sõnu neljast allikast: ajalehest The New York Times, Google’i raamatuprojektist, Twitterist ja poole sajandi laulutekstidest.

Selgus, et kõige sagedamini kasutatava 5000 sõna seas olid eelistatult rõõmsamad sõnad.

Joonisel on graafiliselt kujutatud keskmine õnnelikkus Twitteris, Google’i raamatulisas, ajalehes The New York Times ja muusikatekstides. Graafik näitab õnnelikkuse astet 5000 enamkasutatava sõna seas. Kollasel alal on neutraalsest õnnelikumad, hallil õnnetumad sõnad.

„See ei tähenda, et iga asi oleks hea ja tore, keel on lihtsalt sotsiaalne,” kommenteerib Dodds. Uus sotsiaal- ja neuroteaduste suundumus on näidanud, et inimene on ühiskonnalembeline jutupajataja liik, mitte isekas tegelane, nagu siiani kujutleti. Keele arenedes on positiivsed sõnad graveerinud end suhtlusesse negatiivsetest enam.

Kui pidada sõnu aatomiteks ja lauseid molekulideks, siis võivad molekulid küll kanda halba sõnumit, kuid loo aatomid on üldkokkuvõttes positiivsel küljel.

Nii et nüüd on tõestatud ka matemaatiliselt: hea sõna võidab kurja väe.

Allikas: EukerAlert!

Bioloogia | Loomad | News | vaata.imet

Kalad: rutiinsed ja innovaatilised

25.10.2011


Kalade maailmaski ei ole rutiin ja innovatsioon mingi uudis.

Käitumiseksperimendid ja aju-uuringud on näidanud üllatavaid sarnasusi kalade ja inimeste käitumise vahel. Mõned indiviidid on rutiinse käitumisega, teised aga armastavad improviseerida.

Vikerforellidel lasti leida labürinti peidetud toitu ja jälgiti nende käitumist videokaameratega ning stopperiga. „Näib, et kalad ilmutavad erinevusi tunnetusvõimes – selles, kuidas nad stiimulile vastavad,” ütles Taani Tehnikaülikooli teadlane Erik Höglund. Nagu inimesed, jagunevad kaladki kahte isiksusetüüpi, mis on proaktiivne ja reaktiivne. Proaktiivsed kalad on agressiivsemad ja end maksma panevamad, kuid oma käitumiselt fikseeritud. Reaktiivsed kalad on vähem agressiivsed ja pelglikud, kuid samas avatumad, paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad.

Teadlased täheldasid, et eri tüüpi kalad reageerivad erinevalt, kui hapniku tase vees langeb. Nad püüavad mõistatada, milline hapniku tase kaladele meeldib, eesmärgiga kasutada uusi teadmisi kalakasvatuses.

Akvaariumisse lasti ühekaupa kahe kalaliini esindajad, kes olid aretatud proreaktiivseteks ja reaktiivseteks. Nad leidsid ühtviisi kiirelt T-kujulises labürindis toidu üles. Kuid kui toidu asukoht muudeti, siis kulus toidu leidmiseks reaktiivsetel kaladel 46 sekundit, proaktiivsetel aga koguni 976 sekundit. Proaktiivsed kalad möödusid toidust, siirdudes sinna, kus see oli enne olnud, samas kui reaktiivsed kalad leidsid toidu üle uuest asukohast, vanale tähelepanu pööramata.

Hiljutised uuringud on näidanud, et kala aju on inimese ajuga füsioloogiliselt sarnasem, kui arvati – näiteks ohule reageerides. Inimese ajus stressis ja hirmus olulist osa mängiv neurotransmitter CRFR1 on leitud ka kaladel. Kuid kas kala tunneb valu? „On laialdaselt tunnistatud, et kalal on teadvus. Füsioloogiliselt on tal ka samad retseptorid nagu inimesel. Kuid küsimus on selles, kuidas kala seda tunnetab,” ütleb Höglund.

Allikas: AlphaGalileo

Folkloristika | News | vaata.imet

Venemaa ootamatud hetked

29.07.2011


Fenno-Ugria seltsi korraldusel reisis rühm huvilisi Looduse omnibussil, otsides Soome-Ugri jälgi muistsel Venemaal. Petseri, Irboska, Velikii Novgorod ja Zalesje (brändinimega Zolotoje Koltso) iidsed linnad neid jälgi pakkusid.

Mina jõudsin tõdemusele, et Venemaa ei ole mitte müstiline, vaid ootamatu. Pole võimalik jutus jutustada ega kirjas kirjutada.

Siin kolmi hingeläinud hetke neist tuhandetest.

Vladimir. Dmitrievski kirik. 1194–1197. Vürst Andrei Bogoljubski kutsus Jumalaema ülestõusmise kiriku reljeefe meisterdama Saksa meistrid. Sündis maailmas ainulaadne nn valgekivi arhitektuur. Dmitrievski kiriku laskis ehitada vürst Vsevolod, selle reljeefe tegid ka vene meistrid.

Suzdal. Pokrovski nunnaklooster. 1510–1518. Suvine loojang.

Suzdal. Pokrovski nunnaklooster. Oodates kuud.

Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri