Rubriigi ‘nädal.pildis arhiiv

nädal.pildis | News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: Elagu 1. mai!

01.05.2014

 

Elagu 1. mai 2014!

 

1. mai 2014Vihma Õueonu palus

Nagu taevast ilmutust.

Vesi kaua pilve talus,

Justkui kartes külmetust.

 

Külm vihm ja soe sadu –

Kes neid jõuaks lahuta!

Juhan Liiv ja tühi väli.

Ei neid enam rahasta.

nädal.mõttes | nädal.pildis | News | õue.onu

Õueonu päevaraamat. Märts

26.03.2012

26. märts

On teada, et inimene pole ainus, kes on muutnud õue palet. Sinivetikas ja vihmauss on muutnud planeedi palet. Seega siis ka õue palet. Kuid kas keel on muutnud õue palet? Kui ütleme „õu”, kas siis midagi õuel muutub? Kui aga vihmauss sõnatult tegutseb, siis ju muutub. Õueonule ainult tundub, et ta teeb midagi õuega, kui ta sellest oma kallimale pajatab. „Rookisin lund, lõhkusin puuhalge, tõstsin üles murdunud männioksa.” Tegelikult on ta teinud midagi oma meelega. Lumi, puuhalud, männioks, õu on Õueonul meeles, meelte sees, õuel aga ei ole Õueonust sooja ega külma. Veidi sooja ehk siiski. Täna pani Õueonu pliidile puid alla. Selle tagajärjel paiskus õuele rammusat kasvuhoonegaasjat süsihappegaasi. Õueonu loodab nüüd siiralt, et taimedel on sellevõrra lahedam hingata ja ehk veidi soojem ka. Millal ometi lõpeb ära see öine öökülmutamine?

Meil on sõnade hulk. Kas see on lõpmatu hulk? Mis on selle alamhulgad? Keel on hulk. Sõnad selle alamhulk. Keel on küllap lõpmatu hulk. Milline on selle võimsus – kas nagu naturaalarvude hulgal või reaalarvude hulgal? Kuidas saame aru, et meile tundmatut „keelt” kõneleja üldse kõneleb keelt? Et tema keel on samast hulgast meie omaga, et mee keeltel on vähemasti ühishulk.

Kõige enam kardavad madusid linnaelanikud. Õueonud ei karda nii väga, sest nad on vahel madusid näinud ja teavad, et nood ei lenda ega tuiska kallale.

Me teame, et puu ei kõnni. Kas aga vajame lõputu arvu puid, et seda tõestada? Me teame, et mõni häälikuühendus tähendab midagi, on sõna, nagu näiteks „õu”, kuid kas teeme lõputu arvu hääldamisi, et seda tõestada? Kust me teame, et mõni neist tähendab, mõni ei tähenda midagi? Et „õu” tähendab, aga „õi” ei tähenda? Võibolla mõne rahva jaoks tähendab siiski? Oli aeg, mil „murutrimmer” või „rohujuuretasand” ei tähendanud midagi, oli seosetu lalin.

Osata lindude keelt. Osata õue keelt. Õueonu unistus. Oh, oskaks vähemasti arvuti keelt.

Lewis Thomas (1913–1993), Ameerika arst ja esseist: „Keel on see, mille jaoks on lapsepõlv.” Matemaatika on keel, milles kõnelevad kõik teadused. Kas matemaatika on ka see, mille jaoks on lapsepõlv? Kas äkki on hoopis õu see, mille jaoks on lapsepõlv? Ja Õueonu jaoks on õu justkui lapsepõlve kestmine?

Tekst ja foto: Tiit Kändler

Bioloogia | Füüsika | nädal.pildis | News

Orav otsib elu mõtet

06.03.2012

Orav otsib oma kohta. Võibolla on selleks linnumaja katus? Võibolla aga traat. Või hoopis rõdu käsipuu. Igatahes ärgu linnud siin vadistagu midagi. Päevapildid võivad petta: orav tundub olevalt aialindudest suurem, kuigi jänesest pisem.

Olgem rahul, et lehm ei lenda ja jänes puu otsa ei roni.

Fotod: Tiit Kändler

Astronoomia | nädal.pildis | News

Pildistati Linnutee tõenäoline nägu

02.06.2011


Euroopa Lõunaobservatooriumi 2,2-meetrise teleskoobi abil jäädvustati foto lähedasest spiraalsest galaktikast NGC 6744. Erakordseks teeb selle ülesvõtte asjaolu, et meie enda Linnutee on sellele sarnane. Pilt võeti läbi nelja erineva filtri, mis lasksid läbi sinist, kollakasrohelist ja punast valgust ning vesinikgaasi helendust. Need on esitatud vastavalt kui sinine, roheline, oranž ja punane. All vasakul on näha kaasgalaktika NGC 6744A. Kui meie galaktika läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat, siis pildistatud galaktika asub meist 30 miljoni valgusaasta kaugusel ja on kaks korda suurem, ent selle kuju on sama. Lõunataevas paistab NGC 6744 peaaegu täiskuu suuruse udukoguna ja on vaadeldav ka huviastronoomidele.

Allikas: EurekAlert!

nädal.pildis | News

Seenetanud roller

22.11.2010

Amsterdamis sõidab ringi mitte ainult tohutus koguses jalgrattaid, vaid ka motorollereid. Noid jagub ka seisma. Seisavad, nii et seened läbi kasvavad. Tõeline ökoloogiline paradiis.

Foto: Tiit Kändler

nädal.pildis | News

Pimedusega löödud fotod

07.09.2010

teadus.ee suvekoolis Käsmus augusti viimasel nädalavahetusel õpiti suisa mitšuurinlikku looduse ümberkujundamist. Täpsemalt seda, kuidas lihtsa taskulambiga saab pildistada öösel, nõnda et foto oleks tehtud justkui hommikul või õhtul.

Õpetajad Tiit Hunt ja Andrus Noorhani polnud teinud muud, kui ostnud poest kaks lihtsat taskulampi ning toonud välja statiivid. Kui nüüdne kaamera 30-sekundilise säriaja peale sättida, ja siis oskuslikult taskulambiga lähemat ja kaugemat maastikku maalida, siis ongi käes tulemus, mille paar näidet ka siinkohal avaldatud.

Vähe sellest, nõnda saab pildistada ka tonte, kodukäijaid ja muid puraskeid – kui teil vaid mängukaaslane leidub.

Meteoroloogia | nädal.pildis | News | Tehnoloogia

Ilmavalvurid kõrgel meie kohal

09.12.2009

Saksamaal Darmstadtis asub EUMETSATi nimelise riikidevahelise ühenduse peamaja. Siit juhitakse Euroopa ilma ennustamist satelliitide toel. Ning kogutakse andmeid, et mõista kliimamuutusi. Eesti on selle ühenduse koopereerunud liige ning püüdleb täisliikmeks 2012. aastal.

EUMETSATi kontrollkeskuses on tapeetide asemel seinad täis arvutiekraane. Siin jälgitakse ja juhitakse satelliitide tegutsemist ning salvestatakse ja töödeldakse neilt saabuvaid andmeid. Inimesi on arvutite arvuga võrreldes üsna hõredalt (fotol ülal).

Satelliidid ripuvad meie kohal, pakituna kuldkilesse nagu jõulukingitused. Õhuke kullast foolium pole ometi mõeldud pilku püüdma, vaid kaitseb neid ülekuumenemise eest (fotol vasakul).

Kui sel nädalal ja järgmiselgi aurutlevad, vaidlevad ja riidlevad 192 riigi teadlased, ametnikud, riigitegelased ja ärimehed Kopenhaagenis selle üle, kas ja kui siis kuidas on vaja pidurdada kasvuhoonegaaside tööstuslikku õhkupaiskamist, hingavad nad välja tubli annuse süsihappegaasi, millest on saanud vaata et kurjuse ja elu võimaliku hävingu sünonüüm.

Sõltumata sellest, milliste otsusteni, olgu siis siduvate või mittesiduvateni, Taani prints Hamleti Helsingøri lossi lähikonnas jõutakse, ei päri ühed seadeldised, mis Maa ilmastikku pidevalt jälgivad ning seda iseloomustavaid parameetreid mõõdavad, endalt kas olla või mitte olla. Nad lihtsalt ripuvad ühes punktis või ringlevad ümber Maa kindlas taktis, kas siis elektrit on või pole või kas atmosfääris on süsihappegaasi enam või vähem.

Fotod: Tiit Kändler

Ajalugu | Füüsika | nädal.pildis | News

Einsteini torn ja ajalugu

29.09.2009

Saksamaal Berliini lähedal Potsdamis Telegrafenbergi ehk Telegraafimäe teaduspargis võib näha ka kummalist ja veidike kuulsa kataloonlase Antoni Gaudí art nouveau stiili meenutavat torni. Kuid see pole Gaudí projekteeritud, vaid hoopis saksa arhitekti Erich Mendelsoni looming. 1921. aastal valminud ekspressionistlik torn ehitati selleks, et mõõta ülitäpselt Päikese gravitatsioonist tingitud üliväikesed spektrijoonte nihked, mida nüüd punanihke all tuntakse. Sellega püüti tõestada Einsteini üldrelatiivsusteooriat. Mistõttu päikeseobservatoorium kannab Einsteini torni nime. Einstein selles ei töötanud, küll aga külastas kord. Tema kommentaar torni arhitektuurile oli pärast mõnetunnilist mõtlemist lühike: „Orgaaniline”.

Seadmed osutusid küll selleks eesmärgiks liiga vähetundlikeks, ent torn töötab päikeseobservatooriumina siiani ja ka selle fuajees seisev Einsteini büst leiti pärast sõda kila-kola alt üles, kuhu see natside eest oli peidetud.Umbes nii nagu Vabadussõja monumendid kommunistide eest Eestis.

Tekst ja foto: Tiit Kändler

nädal.pildis | News | Psühholoogia

Rasked ajad, pikad presidendid

21.08.2009

Kui ajad on rasked, muutub president pikemaks. Vähemasti kehtib see USA kohta.

Lõuna-Carolina ülikooli sotsiaalpsühholoog Terry Pettijohn uuris viimase 75 aasta jooksul ametis olnud presidentide pikkust ja võrdles neid andmeid vastva aja majanduslike ja sotsiaalsete indikaatoritega nagu töötus ja sündide arv.

Kui ajad olid raskemad, siis eelistati pikemaid presidente. Suure Depressiooni aegne president Franklin Roosevelt oli 188 cm pikk, 1990. aastate languse aegne Bill Clinton 189. Harry Truman, kes võitis kahed valimised õitsvatel sõjajärgsetel aastatel 1945–1953, oli 175 cm pikk. Rasketel aegadel eelistati ka väiksemate silmade ja suuremate lõugadega presidente.

Teadlase arvates seostavad valijad neid omadusi tugevuse ja küpsusega.

Barack Obama, keda uurimus ei hõlmanud, on 186 cm pikkune.

Allikas: New Scientist

Astronoomia | nädal.pildis | News

Pildistati inimese Jalajälg Kuul

19.07.2009

Kuul leiti üles inimese esimene jalajälg. Selle ja teised märgid 40 aasta tagusest Apollo 11 reisist pildistas eelmisel kuul teele lennutatud Lunar Reconnaissance Orbiter. See tiirleb ümber Kuu ja otsib tulevasi kuundumispaiku.

Pildil on näha kuumoodul, astronautide jalajäljed ja teaduslikud instrumendid. NASA kuundus kuus korda, LRO on pildistanud viit neist. Mõne kuu pärast loodetakse saada paremaid fotosid. Ka Jaapani ja India kosmoselaevad on otsinud märke inimese Kuu peal olekust, kuid pole neid leidnud – NASA arvates, kuna nende kaamerad polnud piisavalt head.
Allikas: New York Times

Telli Teadus.ee uudiskiri