Rubriigi ‘suve.kool arhiiv

News | suve.kool | Uncategorized

teadus.ee suvekooli toimub

07.07.2017

Print

teadus.ee 11. suvekool „Tõde ja õigus“. Käsmu Meremuuseum. 26.–27. august 2017

 

Esinejate nimekiri ja seisund 12. juulil 2017

 

NB veel on mõningaid vabu kohti. Osalemine 75 eurot. Majutus omaalgatuslik.

Laupäev, 26. august

Tiit Kändler „Kas tõel on õigusjärgne omanik?“

Tarmo Soomere  „Kas meri oskab valetada?“

Indrek Rohtmets „Kellel on õigus elule?“

Andi Hektor “Tõde ja õigus, mõned elulised näited fundamentaalfüüsikast”.

Urmas Tartes “Kas on võimalik ausalt valetada?”

Erkki Truve „Kas geenil on tõde või valgul õigus?“ ???

David Vseviov „Mineviku tõe võimalikkusest“

EKSTRA: PARALEELUNIVERSUMIST: Ernst Julius Öpiku paar kalevipala ning katkendid intervjuust Käbi Lareteiga.

Muinastuled.

 

Pühapäev, 27. august

Jaak Kikas “Tõde tõenäolises maailmas”.

Jüri Allik “Tõde ja õigus psühholoogi pilguga”

Maria Mägi-Rohtmets „Kas tõde on õigus?“

Jüri Engelbrecht “Termodünaamika ja väärtused”

Heiko Kruusi “Foto kui tõe kriteerium”

Kulle Raig „Soome sild ja Eesti tunnel“

Priit Ennet Viktoriin „Vale ja ebaõiglus“

 

Seletuskiri:

Loengud on pikkusega 30 min + 15 min küsimused.

Pildinäitamise võimalus, tahvel.

Täpne esinejate järjekord on veidi lahtine.

 

Fotomatkad huvilistele: putukad-mutukad; suuremad élud-olud.  Üks nt pühapäeva lõuna paiku, teine hommikul. Aga mõtleme.

 

Püüame seada nii, et oleks aega hingata.

 

Söömaajad: laupäeval lõuna kl 13. Siis algab istungjärk kl 14. Õhtusöök kah millalgi. Siis Läänemere tulede öö.

Pühapäeval: hommikusöök kl 10 (kui tuleb enne fotomatk). Lõuna ca kl 15-16

Info: tiit.kandler@teadus.ee; 56 483 481

 

News | suve.kool

teadus.ee suvekooli kutse: 26.-27. augustil Käsmus plaanis „Tõde ja õigus“

12.06.2017

 

Suvekool

teadus.ee suvekooli kutse: 26.-27. augustil Käsmus plaanis „Tõde ja õigus“

 Teadjad teavad tõde: teadus.ee suvekoole on toimunud 10 korda. Kaks aastat on subjektiiv-objektiivsetel põhjustel vahele jäänud. Nüüdki ei leidunud rahastajat. Sellises te ja õiguse olukorras on plaan korraldada suvekool ikkagi, ent kolme päeva asemel 2-päevane. Ja ikka Käsmu Meremuuseumis Aarne Vaigu kaitsva tiiva all.

Kuid sedapuhku igaühe kulu ja kirjadega, kaasa arvatud esinejad. Nii et tõeline kodanikualgatus. Pole oodata suurt tungi, nõnda siis korraldame loengud Meremuuseumi tagasaalis, nagu esimesel korral. Sinna mahub 50, maksimaalselt 60 inimest.

Sestap teen kiirküsitluse: kes soovib tulla esinema (eelläbirääkimised tehtud)/kuulama, kui suvekool maksab 75 eurot ja lisaks veel öömaja (Käsmus ca 35 eurot)? Väikese lastega tulijatele väike allahindlus.

Eelläbirääkimistele toetudes võin lubada väärikat ja teravmeelset esinejate – eri alade teadlaste ja muusiku – koosseisu. Nagu on mu meelest ikka olnud. Toimib ka fotomatk pühapäeva hommikul, muinastulede öö laupäeva öösel, meeliköitev viktoriin jpm. Nagu ikka, sobib ka lastele. Kooli või eelneva kooli lastele, ja nende lapsevanematele ja lapsenoorematele.

Praeguseks on selgunud, et väärikaid esinejaid tuleb piisavalt, täpsemalt järgmise näüdala aljul.

PALUN, ANDKE TEADA HILJEMALT 20. JUUNIKS!

SK2012.Eine

End üles andnud kodanikele saadan arve ja muud täpsemad teabekillud ning -pommid.

 

 

 

Info: Tiit Kändler, 56 483 481; tiit.kandler@teadus.ee

 

 

 

 

News | suve.kool | to.imetaja

teadus.ee suvekooli hetked

25.08.2014

Mõned hetked teadus.ee suvekoolist “Aegumatu aeg” 22.-24. augustil Käsmus.

Analüüs ilmub siinsamas veidi hiljem, ca nädala pärast.

SK2014.Rühm Käsmu rahvamaja ees.

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

SK2014.LõkeUniversumiaalne lõkketuli, kiirenevalt paisuv ja tumeainet täis

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

SK2014.Saal.SiiriSiiri Sisask laulab Uku Masingut  rahvamaja saalis

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

SK2014.VaikAarne Vaik soojendab sisse oma uut shamaanitrummi

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Teadus vajab visadust ja aega

See teaduskirjanik Tiit Kändleri lugu meie teaduskoolide kogemusest ilmus 22. augusti Õpetajate lehes.

Me oleme kindlad, et kui kaks eset kokku põrkavad, tekib kohutav või vähem kohutav müra. Aga kui need esemed põrkavad kokku vaakumis? Siis pole mingit müra. Kuidas oleks elu õhutühjas ruumis? Planeedil, kus puuduks vesi? Maailmas, kus poleks aega? Vahel on vahva võtta aega ja selliste tobedavõitu küsimuste üle mõtelda pikemalt kui viivu. Teadlased muud ei teegi, kui selliste küsimuste üle mõtlevad.

Me oleme üsnagi kindlad, et teadus aitab ühel või teisel moel meie elul edeneda või kui mitte edeneda, siis muutuda ometi. Kuid mis asi see teadus on, seda teame vähem – vahel jäävad teadlasedki selle küsimusega jänni. Veel vähem teame, kas ja kui, siis kuidas teadusest kõnelda, nõnda et see oleks huvitav nii teadlasele enesele kui kuulajatele. Ja veel vähem tundub et teame, kuidas õpetada lastele koolis, mis imeasi on teadus.

 

Teaduste ühendatud anum

Kümne aasta eest mõtles üks väike rühm inimesi Eestis, et kuna teadus ei ole purki suletud ega luku taha pandud, siis tuleb sellega arvestada ning mitte rääkida ühest ja ainsast teadusest nagu keemia, füüsika või matemaatika, vaid pista kõik kokku, segada hulka ports muusikat, kunsti, kirjandust ja siis ehk saab selles segases loos sogasuse asemel hoopis selgust. Sest ega looduses pole ju matemaatika kusagil eraldi puu all, keemia teise puu otsas ja füüsika kolmanda kännu all. Teadused on eraldi kastidesse pistnud inimene, et kuidagimoodi maailmast aru saada.

Vahel on kasulik need oma kastikestest jälle välja võtta ja kokku lasta ning vaadata, mis saab. Nõnda on kodanikualgatus teadus.ee korraldanud oma suvekoole üheksa aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa, eeter, energia, elu, keel ja arvud. Meie eesmärgiks on olnud käsitleda üht teemat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kooli on olnud oodatud kooliõpilasi, üliõpilasi, õpetajaid, teadlasi ja teiste erialade inimesi, kes teadusest huvituvad. Siin on nad kokku saanud teadlastega, mitte ainult nende loenguid kuulates, vaid kolme päeva jooksul üheskoos süües ja vesteldes, tuld tehes ja ujudes.

Meie loosungiks on: „Igaüks on teadlane.” Lahendab ju iga inimene enese jaoks ootamatuid ja originaalseid probleeme kui mitte just iga päev, siis iga nädal ikka. Eriti kehtib see laste kohta.

Sel nädalavahetusel tuleb Käsmus meie kümnes suvekool, milles räägime ja mõtleme ajast – „Aegumatu aeg“. Aeg on läbi aegade olnud inimese jaoks ühelt poolt praktiline maailma jaotamise abivahend, teiselt poolt lõppematu mõtiskluse ja vaidluse teema. Aja ja ruumi lahutamatus tekitas võimaluse näha, et korraga eksisteerivad nii minevik, olevik kui tulevik –nii nagu korraga eksisteerib meist ees ja taga, ülal ja all olev ruum.

Meie suvekoolides on alati kõnelenud pühendunud eesti teadlased, esinenud pühendunud kunstnikud, kirjanikud ja heliloojad. Teisiti ei oleks sellist üritust võimalik korraldada. Läheks võimatult kalliks. Pole ime, et taolisel tasemel ning nõnda erinevate teadlaste ja kunstnike kolmepäevane kohtumine rahvaga on vähemasti Euroopas haruldane.

Meie suvekoolide toetajad on eelkõige esinejad. Alaline toetaja on olnud Käsmu meremuuseum. Meie kooli on aidanud tutvustada ilm.ee. Sageli on suvekooli toetanud riik teaduse populariseerimise fondist. Sel aastal peeti sealtpoolt kooli toimumist tarbetuks. Korraldajad nõnda siiski ei arvanud, nõnda nagu ka sponsorid Eesti Energia ja Arengufond. Elu juba kord on selline, et vahel tuled omadega välja, vahel jääb ots otsaga kokku puutumata. Olulisem on muu.

Sel aastal on meil osalejaid veidi üle saja – umbes tavapärane arv – ja selle saja sees on palju lastega peresid. On üllatav ja kosutav näha, kuidas isegi lasteaialapsed, kõnelemata siis kooliõpilastest, teadlaste loenguid kuulavad. Pole oluline, et kõik oleks mõistetav, oluline on, et lapsele jääb mällu – teadusest saab rääkida huvitavalt ja naljakaltki, tähendab et tasub uurida, mis asi see teadus on.

Meie kümnendas koolis on esinejad ajateemal akadeemik Jüri Engelbrecht,  helilooja Urmas Sisask, muusikakriitik ja muusik Igor Garšnek, Horisondi peatoimetaja Indrek Rohtmets, teadusloo professor Ülo Kaevats, kirjanik Mihkel Kaevats, akadeemik Tarmo Soomere, TÜ arendusprorektor Erik Puura, TÜ füüsikainstituudi direktor Jaak Kikas, õlitootmise asjatundja Indrek Aarna, loodustundja ja fotograaf Urmas Tartes, astronoom Laurits Leedjärv, KBFI direktor füüsik Raivo Stern, TÜ eksperimentaalpsühholoogid, ajataju uurijad Kairi Kreegipuu ja Maria Tamm, muusik ja heategija Siiri Sisask. Pühapäeval toimub kooli lõpetamisel ka Siiri Sisaski kontsert.

Oleme ikka korraldanud laste töötoa ning loodusreisi fotohuvilistele aja tabamiseks.

Nagu alati, lõpeb suvekool üldise aruteluga ning mängleva viktoriiniga. Möödunud aastal korraldas põneva otsimismängu Mart Noormaa.

 

Kohastuvate avastuste ajastu

Kuidas rääkida ajast nõnda, et ajast ei tuleks puudu, vaid jääks veidi ülegi? See on teaduse üks keskseid probleeme: kuidas uurida midagi välja, et elu mööda ei läheks? Me teeme vea, kui teaduse nn populariseerimisel kaldume mõtlema, et kõik see jutt ja teater peab olema ilmtingimata lõbus ja põnev, nõnda nagu kaldub seda arvama näiteks riigitelevisioon. Tuleb meeles pidada, et just pealiskaudsus on tappev. Õppimine on vältimatult pikk ja vahel väsitav ning tüütu, ammugi siis teadlase töö. Kui me maalime roosa pildi, justkui oleks teadus üks lõbus välk ja pauk ja reisimine ja trallimine, siis petame lapsi.

Teadus on pigem visadust ja jonni, kui elegantset mõttelendu vajav tegevus. Millele elegantne mõttelend annab oma sära.

Ma ei tea ju eales seda, kas lugeja näeb sinist samamoodi sinisena nagu mina, kuid sellel ei olegi suurt tähtsust, seni kui ta nõustub seda, mida mina näen sinisena, nimetama siniseks. Kuid aeg on sihuke nähtus, mille kohta pole keegi osanud avastada, et mis see on. Ruumi kohta, olgu see kui mitmemõõtmeline tahes või kui sirge või kõver tahes, saame paljutki kirja panna ja ka ette kujutada. Et meie seisame siin ja ruum on meie taga ja ees ja kõrval ja ülal ja all. Aga aja kohta mitte. Psühholoog Endel Tulving tõestas, et inimene on ainus olend ilma peal, kel on võime kronesteesiaks, see tähendab, kes on võimeline siduma möödaniku sündmusi omavahel ajalises järgnevuses, nägema mineviku aega, seostama sündmusi minevikus toimunuga.

Leiutised, ka teaduslikud avastused võib jagada arengut hüppeliselt muutvateks ehk arengut katkestavateks ja kohastuvateks, mõneti etteaimatavateks. Viimastel aegadel ei ole katkestavaid avastusi teaduses ette tulnud, üha enam käib töö kohastuvate avastuste kallal. Keegi ei tea, mis on tumeaine ja tumeenergia, keegi ei tea, kuidas saaks tööle panna tuumareaktori ITER. Maailmapilti katskestavad avastused nii kvantmehaanikas kui astronoomias on tehtud aastakümnete eest. Teadlaskonnal ei jää üle muud kui otsida arenguks väljapääsu eri valdkondade veel suuremas koostöös.

Vahel eelistame me anonüümsust, kõneleme vaid ametist. „Teadlased kinnitavad, et…“  tundub suurendavad väite kaalukust. Ametipidaja võib olla anonüümne, amet aga mitte. Selle kohta on Aisoposel üks ilus mõistujutt astronoomist, kes igal öösel läks õue ja vaatles tähti. Ühel ööl, kui ta jalutas linnast välja, paelus taevas teda nõnda, et kukkus sügavasse auku. Kui ta sealt välja pääsemata hädaldas, tuli mööduja ja oleks mehikese august välja aidanud, kuid saanud teda, et too on astronoom, tõdes: „Kui sa tõepoolest vaatasid taevasse nii pingsalt, et ei näinud isegi seda, kuhu su jalad sind maapinnal kannavad, siis oled mu meelest oma saatuse ära teeninud.“ Ja jättiski teadlase auku. Nõnda et vahel on ellujäämiseks kasulik olla anonüümne ka teadlasel.

Kui me kõneleme ennustajatest, keda me siis mõtleme? Küllap esmalt astrolooge, siis igasuguseid pusijaid-posijaid. Ka mustlased, kaardimoorid ja selgeltnägijad kuuluvad sellesse klassi. Seejärel muidugi börsimaaklerid, totalisaatorimängurid ja ilmaennustajad.

Loodusteadlased jäävad kohe kindlasti ennustajate kastist väljapoole. Kuid – stopp! Kas pole just teaduse üks eesmärke ennustamine. Ja ennustusi ootab teaduselt ka ühiskond – ükskõik, millise sünonüümiga me sõna „ennustamine” asendame.

Kui põhjalikumalt järele mõelda, siis on just teadlased kõige põhjalikumad ennustajad. Ennustamine ja teadus on ühe ja sama nööri kaks otsa. Kui me tahame ennustada tulevikku, siis peame endale selgeks tegema, mida me tuleviku all silmas peame.

Tulevik on see asi, mida on võimatu ennustada. Ennustada on võimalik vaid minevikku ja siis loota, et tulevik seda kordab. Kuid ei korda ei ajaloos, inimsaatuses ning isegi mitte täppisteadustes. Kvantmaailm on küll ennustatav, kuid hoopis teises mõttes kui meie tavapärane maailm.

On aeg õpetada lastele võimalikult varakult seda esialgu veidrat, kuid ometi keerulise matemaatikata hoomatavat tõde: on küsimusi, millele polegi täpseid vastuseid, on nähtusi, mille seletamine sõltub taustast – nagu näiteks võib valuseosake footon olla nii osake kui laine. Võibolla aitavad selleks kaasa meie suvekooli laadsed tegevusedki.

 

 

 

 

mis.uudist | News | suve.kool

Su aju on, mida sa kannad

01.06.2014

Rõivad mõjuvad meie vaimutegevusele ja meeltele ning võivad muuta meie meelt. Nõnda väidab Herfordshire’i Ülikooli psühholoogiaprofessor Karen Pine, kes palus üliõpilastel selga panna Supermani T-särk ja leidis seejärel, et nende enesehinnang muutus kindlamaksja nad tundsid ennast füüsiliselt tugevamana – kujutasid ette, et suudavad tõsta suuremaid raskusi. Oma katsetes leitust kirjutas Pine raamatu „Mind What You Wear: The Psychology of Fashion“ („Pea silmas, mida seljas kannad“).

Raamatus toodud näited tunduvad selgitavat, kuidas riietus suunab vaimseid protsesse. Pine kirjeldab näiteks, kuidas matemaatikaülesandeid tegevad naised said hakkama halvemini, kui neil paluti selga panna ujumistrikoo – võrreldes eelnenud sviitriga. Valge jakk parandab inimeste vaimu väledust, kuna valget seostatakse arstidega.

Rõivas.Meel

Pine on oma uuringutes leidnud, et naised kalduvad džiine kandma enam, kui nad on depressioonis. Kui naist tabab depressioon, siis kasutab ta vaid väikest osa oma garderoobist, eirates 90 protsenti oma rõivastest. Põhiline põhjus, miks naine riietub hoolikalt, ei ole mitte niivõrd tahe muutuda atraktiivsemaks kui tunda end enesekindlamalt. „Mu raamat sisaldav ka vihjeid, kuidas end tunda õnnelikumalt ja enesekindlamalt, valides õiged rõivad ja seletab mitte ainult seda, mida me kanname, vaid ka seda, kelleks me muutume, kui me seda kanname.,“ selgitas Pine Herfordshire’i Ülikooli uudistele.

Allikas: AlphaGalileo

Täiendav märkus:

Rõivastus on muutunud ja muutub ajas. Kas tähendab see, et meie enesekindlus muutub ajas? Ajast ja selle osast erinevates eluvaldkondades kõneldakse teadus.ee Käsmu suvekoolis 22. – 24. augustil. Registreerimine vaid 11. juulini, vt lähemalt www.teadus.ee nupu Suvekool alt.

Allikas: teadus.ee

 

News | suve.kool

JUUBELIKOOL PÜHENDUB AJALE

18.05.2014

teadus.ee suvekool nr 10: “Aegumatu aeg” 2014

Uus: Registreerimine ja tasumine hiljemalt 11. juuliks.

Aeg: 22.–24. august 2014, reedest pühapäevani, Käsmu meremuuseum.

 

Kodanikualgatus teadus.ee on korraldanud oma suvekoole üheksa aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa, eeter, energia, elu, keel ja arvud.

Kümnendas koolis on esinejad ajateemal akadeemik Jüri Engelbrecht,  helilooja Urmas Sisask, muusikakriitik ja muusik Igor Garšnek, Horisondi peatoimetaja Indrek Rohtmets, teadusloo professor Ülo Kaevats, kirjanik Mihkel Kaevats, akadeemik Tarmo Soomere, TÜ arendusprorektor Erik Puura, TÜ füüsikainstituudi direktor Jaak Kikas, loodustundja Urmas Tartes, astronoom Laurits Leedjärv, teaduskirjanik Tiit Kändler, KBFI direktor Raivo Stern, TÜ eksperimentaalpsühholoogid, ajataju uurijad Kairi Kreegipuu ja Maria Tamm, muusik ja heategija Siiri Sisask.

Niisiis aeg universumi alghetkest ajuni.

Suvekooli mõte

Meie eesmärgiks on käsitleda üht teemat erinevate teaduste ja kunstide vaatepaigast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kooli on oodatud kooliõpilasi, üliõpilasi, õpetajaid, teadlasi ja teiste erialade inimesi, kes teadusest huvituvad.

Meie loosungiks on: „Igaüks on teadlane.” Lahendab ju iga inimene enese jaoks ootamatuid ja originaalseid probleeme kui mitte just iga päev, siis iga nädal ikka. Eriti kehtib see laste kohta.

SK2013.Saal

Aeg on läbi aegade olnud inimese jaoks ühelt poolt praktiline maailma jaotamise abivahend, teiselt poolt lõppematu mõtiskluse ja vaidluse teema. Aja ja ruumi lahutamatus tõi võimaluse, et korraga eksisteerivad nii minevik, olevik kui tulevik nagu meist näiteks ees ja taga olev ruum.

Kavatseme korraldada laste töötoa nagu see on alati suvekoolis olnud ning loodusreisi fotohuvilistele aja tabamiseks. Pühapäeval toimub kooli lõpetamisel ka Siiri Sisaski kontsert.

Nagu alati, lõpeb suvekool üldise aruteluga ning mängleva viktoriiniga.

SK2013.Sisask¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

 

Osavõtutasud:

Kuna sel aastal üritust Haridus- ja Teadusministeerium erinevalt eelnenust ei toeta, siis on tasu järgnev:

Täiskasvanu 77 eurot; selle sees ettekanded, muud üritused ja söök 5+1 korda ning buss Tallinn-Käsmu-Tallinn.

Kuni kolme-aastased lapsed tasuta.

Kuni kolmanda k.a klassi lapsed ainult söögiraha 39 eurot.

Vanemad koolilapsed 49 eurot.

Ööbimine tuleb otsida ja maksta ise. Käsmus palju võimalusi, nõuga võib abiks olla Aarne Vaik +372 52 971 35.

 

Täpsem info

Info osavõtumaksude ja registreerimise kohta vt alates 13. maist www.teadus.ee ning see saadetakse laiali ka teadus.ee uudiskirjaga. Käsmus on saadaval lahedalt öömaja.

Kontakt: 56 483 481 Tiit Kändler programm, segased asjad, mured;

Registreerimine: 52 343 50 Tiina Kaljundi toimetus@teadus.ee

Jooksev info: www.teadus.ee nupu „Suvekool“ alt.

 

 

Märkus : tänavune suvekool võib jääda viimaseks. Kasutage juhust!

Uus kord: registreerimine ja tasumine hiljemalt 10. juuliks. Siis sulgub osavõtuvõimalus.

 

 

 

teadus.ee suvekooli nr 10 kava. Aegumatu aeg. Käsmu, 22.–24. august 2014

 

Reede, 23. august

17:00               Väljub buss Käsmu suunas Tallinnast Rahvusraamatukogu eest.

18:00               Kohale tulemine ja kirja panemine. Kes tahab, telk üles.

 

Paik: Muuseum.

19:00               Tiit Kändler: „Ajatu sissejuhatus.“

19:15               Aarne Vaik, Eerik Keerend: „Käsmu aeg.“

20:00               Urmas Tartes: „Hetke peatamine.“

20:45               Õhtusöök

 

Paik: Muuseum.

21:30               Erik Puura: „Pool tonni sekundis.“

22:45               Indrek Rohtmets: „Loomade sõprus.“

 

Laupäev, 24. august

08:30               Hommikusöök

 

Paik: Muuseum.

09:30               Jüri Engelbrecht: „Matemaatika ja aeg.”

10:30               Maria Tamm, Kairi Kreegipuu: „Üks hetk, palun!“

11:45               Jaak Kikas: „Ajast ja arust.“

13:00               Ülo Kaevats, Mihkel Kaevats:  „Aeg, ainuke jõgi, mille kiirus muutuv.“

14:30               Lõunasöök

15:30               Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese pildistusretk putukate maailma.

 

Paik: Muuseum.

17:00               Tarmo Soomere: „Mere ja maa aeglane dialoog.“

18:15               Raivo Stern: „Aja(loost) moodsas materjaliteaduses.“

19:30               Igor Garšnek: „Aeg tiksub muusikat.“

20:45                          Õhtusöök.

21:45               Urmas Sisask: „Ajas kulgev muusika.“

 

Läänemere muinastulede öö: Aarne Vaik, Urmas Sisask ja kõik teised.

 

Pühapäev, 25. august

08:30               Hommikusöök

 

Paik: Muuseum.

09:30               Laurits Leedjärv: „Aegade algusest lõpuni.“

10:45               Siiri Sisask: „Hommikuse aja kontsert.“

12:00               (Suur)paneeldiskussioon.

Osalevad ettekandjad. Teema: suvekooli teemad.

Seejärel: viktoriin, auhindade jagamine.

14:00               Lummav suupiste ja arutlused õhku jäänud arvudest.

16:00               Buss lahkub Tallinna poole.

Märkus 1: esinemispaik võib muutuda, sõltuvalt osalejate arvust.

Märkus 2: kavva võib tulla väikesi muudatusi.

 

News | suve.kool

teadus.ee suvekool lummas arvudega

29.08.2013

Tänavune teadus.ee suvekool “Lummavad arvud”) lõppes 25. augustil matemaatiliselt edukalt. Osales rohkema või vähema aja jooksul 85 inimest pluss rühm soome sõpru, kes eksikombel Jaak Johansoni ja Krista Joonase kontserdi alul tagaridades istet võtsid ja lõpuks koondusid.

¤

¤

¤

¤

Selgus matemaatiline tõsiasi, et arvud on lummavad ja nõnda näiteks kinnitasid paljud kuulajad, et lõpuks ometi said Urmas Tartese loost aru, kuidas neid pikslipilte värviliseks tehakse ja Rein Rõõmu jutust, et kuidas maailma ilmastik kujuneb. Ei hakka siin kõiki ettekandeid ette tooma, kuid Mart Noorma entusiasm lastega mööda Käsmut joosta jääb kahtlemata meie suvekoolide ajalukku.

Nii nagu see mudel, mida ta ESTcube-1 saateks ETV poolt kunagi pappmudeliks tehti ja mida ta näitas, kosmosesse hajus, mida küll laseritega nii Sisask kui Noormaa tähtkujudest otsis, kuid ei leidnud. On veel üks asi, mis läks eirti hinge, ja see on Johansoni ja Joonase ettekanne (kui tahate, siis kontsert), ja andku siin kõik teised andeks, ei suuda praegu kõigist pro forma kõnelda, sisust rääkimata.

¤

¤

¤

Mulle igatahes jäi meelde, et putukal on olemas ettekujutus oma elueast (arv), (mida mul ei ole), et tähtis pole kala arvukus vaid selle hind (arv), et inimene on fraktal (arv), et inimene mõistab satelliidipilti, arvuti ei mõista (arv), et ämbrisse mahub 11973 mustikat, et arv 666 on lõpuks vahel ka päris tähtis.

Tiit Kändler

mis.toimub | News | suve.kool

Veel saab liituda teadus.ee suvekooliga

21.08.2013

Arvude muusika maailm

Veel saab liituda teadus.ee suvekooliga

Üheksandat korda toimuv teadus.ee suvekool 23.-25. augustini „Lummavad arvud“ Käsmus on vana hea tava kohaselt rahvalik ja esinduslik ühekorraga. Meie tippteadlastest kõneleb Mart Noorma Eesti esisatelliidist, juttu tuleb ilmaennustamisest, Eesti pildistamisest satelliitidelt. Tiit Kändler, kes möödunud aasta lõpul avaldas raamatu Endel Lippmaast, töötas nädala meie kuulsa astronoomi Ernst Öpiku jälgedes Armagh Observatooriumis Põhja-Iirimaal ja kõneleb sellest, mida Öpik seal välja nuputas.

Suvekooli lõpus tavakohane viktoriin üllatusauhindadega.

Käsmu teaduse suvekool on Euroopas ainulaadne paik, kus saab viibida koos tippteadlastega ja rääkida nendega maailma ning Eesti asjadest. Üritusele saab tulla ka päevakaupa. Vt täpsemalt päevakava www.teadus.ee teaduse suvekooli nupu alt.

Reedel viib rahvast Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kl 17 eribuss ja toob pühapäeval kl 16 ka tagasi.

Arvudest, matemaatikast, ELUSt räägivad ja musitseerivad oma erialal vahvad Eesti teadlased ja teised mõtlejad.

Jüri Engelbrecht, mehaanikateadlane, akadeemik, TTÜ professor: „Dünaamilised arvud.“

Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi eestvedaja, TÜ füüsik: „ESTCube-1 kogemused.“

Andrus Saar, Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll juhataja, sotsioloog: „Mis on polliarvude taga.“

Anu Reinart, Tõravere Observatooriumi direktor, keskkonnafüüsik: „Mis arve annavad satelliidid Eesti kohta.“

Andrus Salupere, TTÜ Küberneetika Instituudi direktor, mehaanikateadlane, professor: „Arvudest saavad pildid ja piltidest arvud.“

Erik Puura, TÜ arendusprorektor, keskkonnateadlane: „Geoloogia, inimelu ja loteriid.“

Jaak Johanson, muusik, õpetaja, mõtleja: arvukaid mõtteid ja viise.

Jaak Kikas, TÜ Füüsika Instituudi direktor, professor: „Ar(v)ukas füüsika.“

Juhan Javoiš, TÜ zooloog ja ökoloog: „Mida arvutab loom?“

Rein Rõõm, TÜ professor, ilmateadlane: „Atmosfäärist kliimani läbi arvude.“

Urmas Sisask, Eesti kosmosemuusika maaletooja: „Lummavad numbrid taevamuusikas.“ Urmas Tartes, loodusfotograaf, putukateadlane, loodusemees: „Pikslimatemaatika ehk arvud lumma vahendajana.“

Markus Vetemaa, TÜ mereinstituudi kalateadlane: „Eesti kala arukus ja arvukus.“

Tiit Kändler, teaduskirjanik: „Meie viimane kõigearvuline. Ernst Öpik.“

Üllatused: Arvukate Muinastulede Öö, laste töötuba, fotoretk tundmatute arvude otsingule jt.

Esitlus: Tiit Kändleri raamatu „Õueonu aasta“ esmaesitlus ja raamat „Loll on targaks saada.“ Raamatud loodusest ja teadusest, loomusest ja headusest. Muusika: „Sädelev kass“.

Registreerimine aadressil: toimetus@teadus.ee jooksev info www.teadus.ee

Meie liitlased: Teadus- ja Haridusministeerium, ilm.ee, Looduse Omnibuss, Käsmu Meremuuseum.

Kes tahab täpsemalt teada saada, et mis ja kuidas, see olgu lahke ja lugegu suvekooli nuppu paremas veerus www.teadus.ee

mis.toimub | News | suve.kool

Suvekool otsib arvude lumma. Veel on võimalus ühineda

13.08.2013

August on käes. teadus.ee suvekool läheneb.

Nautigem lummavaid arve. Kui vähegi saate, tulge kaasa mõtlema!

Kes ei saa kohal olla kolmel päeval, võib tulla ka üheks-kaheks kokkuleppel korraldajatega.

Reedel viib rahvast Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kl 17 eribuss ja toob pühapäeval kl 16 ka tagasi.

Üheksandat korda toimuv teadus.ee suvekool 23.-25. augustini „Lummavad arvud“ Käsmus on vana hea tava kohaselt rahvalik ja esinduslik ühekorraga. Meie tippteadlased kõnelevad Eesti esisatelliidist, sotsioloogiast, pildipikslitest, ilmaennustamisest, kaladest, loomadest kuni Ernst Öpiku elu- ja tööpaikadeni Ulsteris Põhja-Iirimaal. See on Euroopas ainulaadne paik, kus saab kohtuda teadlastega ja rääkida nendega maailma ja Eesti asjadest. Üritusele saab tulla ka päevakaupa. Vt täpsemalt päevakava www.teadus.ee teaduse suvekooli nupu alt.

Siin toome ära esinejate esindusliku nimekirja.

Arvudest, matemaatikast, ELUSt räägivad ja musitseerivad oma erialal vahvad Eesti teadlased ja teised mõtlejad.

Jüri Engelbrecht, mehaanikateadlane, akadeemik, TTÜ professor: „Dünaamilised arvud.“

Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi eestvedaja, TÜ füüsik: „ESTCube-1 kogemused.“

Andrus Saar, Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll juhataja, sotsioloog: „Mis on polliarvude taga.“

Anu Reinart, Tõravere Observatooriumi direktor, keskkonnafüüsik: „Mis arve annavad satelliidid Eesti kohta.“

Andrus Salupere, TTÜ Küberneetika Instituudi direktor, mehaanikateadlane, professor: „Arvudest saavad pildid ja piltidest arvud.“

Erik Puura, TÜ arendusprorektor, keskkonnateadlane: „Geoloogia, inimelu ja loteriid.“

Jaak Johanson, muusik, õpetaja, mõtleja: arvukaid mõtteid ja viise.

Jaak Kikas, TÜ Füüsika Instituudi direktor, professor: „Ar(v)ukas füüsika.“

Juhan Javoiš, TÜ zooloog ja ökoloog: „Mida arvutab loom?“

Rein Rõõm, TÜ professor, ilmateadlane: „Atmosfäärist kliimani läbi arvude.“

Urmas Sisask, Eesti kosmosemuusika maaletooja: „Lummavad numbrid taevamuusikas.“ Urmas Tartes, loodusfotograaf, putukateadlane, loodusemees: „Pikslimatemaatika ehk arvud lumma vahendajana.“

Markus Vetemaa, TÜ mereinstituudi kalateadlane: „Eesti kala arukus ja arvukus.“

Tiit Kändler, teaduskirjanik: „Meie viimane kõigearvuline. Ernst Öpik.“

Üllatused: Arvukate Muinastulede Öö, laste töötuba, fotoretk tundmatute arvude otsingule jt.

Esitlus: Tiit Kändleri raamatu „Õueonu aasta“ esmaesitlus ja raamat „Loll on targaks saada.“ Raamatud loodusest ja teadusest, loomusest ja headusest.

Eripakkumine: uhiuuelt remonditud Käsmu rahvamaja tualetid.

Registreerimine aadressil: toimetus@teadus.ee jooksev info www.teadus.ee

Kajastus: www.teadus.ee ja uudiskiri teadus.ee

Meie liitlased: Teadus- ja Haridusministeerium, ilm.ee, Looduse Omnibuss, Käsmu Meremuuseum.

Kes tahab täpsemalt teada saada, et mis ja kuidas, see olgu lahke ja lugegu meie nuppu teadus.ee suvekool paremast veerust.

mis.toimub | News | suve.kool

teadus.ee Suvekool. Õueonu päevaraamat. 16,33 juuli

16.07.2013

16,33 juuli

Kell on 9:33, mis tähendab, et kolmandik päevast ja veidi enamgi on läbi, nõnda et tegelikult pole mitte 16. juuli, vaid 16,33. juuli. Matemaatikat peab rohkem oskama, siis pole tunde ega minuteid ega sekundeid vaja pähe tuupida.

Matemaatika on koll, millega hirmutatakse lapsi ja riigivargaid, kuid kui asja lähemalt, matemaatiliselt uurida, siis on matemaatika imbunud nii muusikasse kui kalade vesisesse ellu, matemaatikata ei saa läbi lind ega looduspildistaja, ja tõelise üllatusena selgub, et matemaatika on ikka veel kohane füüsikas, sotsioloogias ja raketiteaduses. Ükski lokaalne või globaalne ilmaennustaja matemaatikata kah läbi ei saa, see on kindel värk.

Õueonu mõtleb natuke ja teeb järelduse: „Matemaatika on aju pühapäev!“

Mida enam matemaatikat, seda enam aju puhkab.

Kes suve lõpupoole tahab tõeliselt aju puhata, see ühineb teadus.ee suvekooliga „Lummavad arvud“, kus kõnelevad iga mõeldava ala asjatundjad arvudest nõnda, et magama jäävad vaid need, kes on täielikult arvulagedad.

Jah, 9. suvekool 23.-25. augustini Käsmus on vana hea tava kohaselt rahvalik ja esinduslik ühekorraga.

Õueonu pea sekretäri märkus. Suvekool

Kes tahab täpsemalt teada saada, et mis ja kuidas, see olgu lahke ja lugegu www.teadus.ee

Arvudest, matemaatikast, ELUSt räägivad oma erialal vahvad Eesti teadlased ja teised mõtlejad.

Jüri Engelbrecht, mehaanikateadlane, akadeemik, TTÜ professor: „Dünaamilised arvud.“

Mart Noorma, Eesti tudengisatelliidi eestvedaja, TÜ füüsik: „ESTCube-1 kogemused.“

Andrus Saar, Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll juhataja, sotsioloog: „Mis on polliarvude taga.“

Anu Reinart, Tõravere Observatooriumi direktor, keskkonnafüüsik: „Mis arve annavad satelliidid Eesti kohta.“

Andrus Salupere, TTÜ Küberneetika Instituudi direktor, mehaanikateadlane, professor: „Arvudest saavad pildid ja piltidest arvud.“

Erik Puura, TÜ arendusprorektor, keskkonnateadlane: „Geoloogia, inimelu ja loteriid.“

Jaak Johanson, muusik, õpetaja, mõtleja: arvukaid mõtteid ja viise.

Jaak Kikas, TÜ Füüsika Instituudi direktor, professor: „Ar(v)ukas füüsika.“

Juhan Javoiš, TÜ zooloog ja ökoloog: „Mida arvutab loom?“

Rein Rõõm, TÜ professor, ilmateadlane: „Atmosfäärist kliimani läbi arvude.“

Urmas Sisask, Eesti kosmosemuusika maaletooja: „Lummavad numbrid taevamuusikas.“ Urmas Tartes, loodusfotograaf, putukateadlane, loodusemees: „Pikslimatemaatika ehk arvud lumma vahendajana.“

Markus Vetemaa, TÜ mereinstituudi kalateadlane: „Eesti kala arukus ja arvukus.“

Tiit Kändler, teaduskirjanik: „„Meie viimane kõigearvuline. Ernst Öpik.“

Üllatused: Arvukate Muinastulede Öö, laste töötuba, fotoretk tundmatute arvude otsingule jt. Eripakkumine: uhiuuelt remonditud Käsmu rahvamaja.

Registreerimine aadressil: toimetus@teadus.ee jooksev info www.teadus.ee

Info alltoodud toimkonna telefonidel.

Kajastus: www.teadus.ee ja uudiskiri teadus.ee

Meie liitlased: Teadus- ja Haridusministeerium, ilm.ee, Looduse Omnibuss, Käsmu Meremuuseum.

Matemaatika | News | suve.kool

Suvekooli kava on selge

13.06.2013

teadus.ee suvekooli kava 2013. Lummavad arvud. Käsmu, 23.–25. august 2013

¤

¤

¤

Reede, 23. august

17:00 Väljub buss Käsmu suunas Tallinnast Rahvusraamatukogu eest.

18:00 Kohale tulemine ja kirja panemine. Telgid üles.

Paik: Rahvamaja.

19:00 Tiit Kändler: „Meie viimane kõigearvuline. Ernst Öpik.“

19:30 Urmas Tartes: „Pikslimatemaatika ehk arvud lumma vahendajana.”

Piltide keel.”

20:45 Õhtusöök

Paik: Rahvamaja.

21:30 Andrus Salupere: “Arvudest saavad pildid ja piltidest arvud.”

22:45 Urmas Sisask: „Lummavad numbrid taevamuusikas.”

Laupäev, 24. august

08:30 Hommikusöök

Paik: Rahvamaja.

09:30 Jüri Engelbrecht: „Dünaamilised arvud.”

10:45 Andrus Saar: „Mis on polliarvude taga?”

12:00 Jaak Kikas: „Ar/(v)ukas füüsika.“

Paik: Rahvamaja ja/või selle esine.

13:15 Mart Noorma: „ESTCube-1 kogemused.”

Lisandub: laste kosmose-töötuba .

14:30 Lõunasöök

15:30 Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese pildistusretk putukate maailma.

Paik: Rahvamaja.

17:00 Anu Reinart: „Mis arve annavad satelliidid Eesti kohta?“

18:15 Rein Rõõm: „Atmosfäärist kliimani läbi arvude.“

19:30 Eerik Puura: „”Geoloogia, inimelu ja loteriid.“

20:45 Õhtusöök.

21:45 Jaak Johanson: „Arvukad mõtted ja viisid.“

Läänemere muinastulede öö: Aarne Vaik, Urmas Sisask ja kõik teised.

Pühapäev, 25. august

08:30 Hommikusöök

Paik: Rahvamaja.

09:30 Juhan Javoiš: „Mida arvutab loom?”

10:45 Margus Vetemaa: „Eesti kala arukus ja arvukus.“

12:00 (Suur)paneeldiskussioon.

Osalevad ettekandjad. Teema: suvekooli teemad.

Seejärel: viktoriin, auhindade jagamine.

14:00 Lummav suupiste ja arutlused õhku jäänud arvudest.

16:00 Buss lahkub Tallinna poole.

Telli Teadus.ee uudiskiri