Rubriigi ‘kole.lugu arhiiv

Bioloogia | Geneetika | kole.lugu

Ettevaatust sushiga

15.04.2010

Sa oled see, mida sa sööd. Vähemasti siis, kui sööd sushit. Inimese seedekulgla mikroobikooslus abistab toidu seedimisel, kui vajalikke seedeensüüme organismis pole. Näiteks maismaataimede polüsahhariide lagundavad süsivesikutele aktiivsed ensüümid, mis pärinevad ühelt bakterilt. Merevetikate kohta siiani andmed puudusid. Nüüd aga tehti kindlaks, et üht punast merevetikat norit aitavad seedida ensüümid, mis leiduvad jaapanlaste soolebakterites, ent mitte ameeriklastel. See näitab, et suhteliselt hiljuti on toimunud geenihüpe merekeskkonna bakterilt jaapanlaste soolebakteritesse. Nori nimelist vetikat kasutatakse traditsiooniliselt sushis. Ja küllap siis sushi söömisest on geenihüpe põhjustatud.

Nii et soovitus süüa kodumaist võib omada tõsist looduslikku põhjendust. Väga võõra toidu seedimist ei pruugi meie soolebakterid toetada.

Allikas: Nature

kole.lugu | Ökoloogia

Taimetoitlus ja mahepõllundus ei päästa

05.04.2010

Kui iga inimene hakkaks taimetoitlaseks, nõnda et sööks vaid puu- ja aedvilju, siis väheneks kasvuhoonegaaside tootmine vaid 7 protsenti. Nn orgaaniline põllundus aga suurendaks kasvuhoonegaaside tootmist.

Sellisele järeldusele jõudsid Helmi Risku-Norja ja Sirpa Kurppa asutusest MTT Agrifood Research Finland ja nende kolleeg Juha Helenius Helsingi Ülikoolist. Kasvuhoonegaaside tootmist määrab tegelikult mullaharimine, olgu siis eesmärk milline tahes – viljakasvatus või loomakasvatus –, mitte väetiste tootmine või energiakasutus põllunduses.

Soomes annavad mullad 62 protsenti emissioonist, lehmad-lambad 24 protsenti ja energiakasutus ning väetised kumbki 7 protsenti. Ja et orgaaniline ehk mahepõllundus vajab suuremat haritud pindala, siis ei vähenda see kasvuhoonegaaside tootmist.

Enim annab tulemust mitte toidu valik, vaid selle säästev töötlemine ja raiskamise vähendamine.

Allikas: Progress in Industrial Ecology

Astronoomia | kole.lugu

Päike armastab tumeainet

05.03.2010

Kui mõned teadushirmulised kardavad, et suur põrguti LHC võib maamunale tekitada musta augu, mis meid kõiki sisse imeb nagu tormav tolmuimeja Beatles`ite multikas „Kollane allveelaev”, siis võiks neid rahustada, et niikuinii oleme me kõik mõjustatud tumedate jõudude poolt. Õigemini tumeaine poolt. Ja Päike aitab sellele omalt poolt kaasa.

Itaalia füüsik Lorenzo Ioro arvutas välja, et Maa orbiidi nähtavad muutused võivad vabalt olla põhjustatud sellest, et Päike õgib tumeainet. Tumeainet, mida pole siiani näha ega kuulda, arvatakse olevat umbes neljandik universumi massi ja energia kogusest ning see vastastikmõjustub tavalise ainega gravitatsioonijõudude vahendusel. Tumeaine tekitab ka Linnutee ümber halo.

Ioro eeldas, et Päikese massist on tumeainet 2–5 protsenti ja selle on Päike saanud, imedes endasse tumeainet kogu oma 4,6 miljardi aastate elu jooksul. Ta arvutas, et Maa pidanuks olema oma sünni hetkel Päikesest kolmandiku võrra kaugemal. Ja järeldas, et just Päikeses olev tumeaine kiirendab Maa lähendamist Päikesele.

Allikas: AlphaGalileo

.

Bioloogia | kole.lugu | Ökoloogia

Vetikad polegi nii rohelised, kui näib

22.02.2010

Vetikaid on välja pakutud kui inimkonna energianäljast päästjaid. Ja kui rohelise energia tootjaid. Erinevalt maisist, sojaubadest või rapsist ei vaja vetikafarmid väärtuslikku põllupinda ja ei takista nõnda toiduainete kasvatamist. Kuid Anders Clarens ja tema kolleegid Virginia Ülikoolist modelleerisid vetikafarmi keskkonnamõju ja järeldasid, et nood vajavad kuus korda enam energiat kui kasvavad maataimed ja eristavad palju enam kasvuhoonegaase. Nõnda tuleb vetikate kasvatamiseks kasutada palju enam väetist. Heitvete kasutamine leevendaks saastamist, kuid ainus tõeline pääsetee oleks koduste heitvete nagu kontsentreeritud uriini kasutamine vetikate väetamiseks. Kuid see vajaks uudset infrastruktuuri.

Mõned väidavad, et moodsad bioreaktorid aitaksid raskusi ületada. Praegu on need kallid, kuid loodetakse uutele tehnoloogilistele lahendustele.

Allikas: New Scientist

Meditsiin | kole.lugu

Uus gripivaktsiin kipub venima

28.07.2009

Värskete teadete kohaselt ei saa seagripi vaktsiin valmis sügiseks. Häda on selles, et siiani saadud tüved vaktsiini valmistamiseks kasvavad poole aeglasemalt kui tavalise vaktsiini tüved, mis tähendab, et vajalik kogus ei valmi loodetud kiirusega. Vaktsiinifirmad peavad esmalt täitma oma lepingud, mis on juba sõlmitud Ühendkuningriikidega, Austraaliaga ja Prantsusmaaga. Alles seejärel saavad nad vaktsiini müüa mujale. Maailma terviseorganisatsioon WHO hindab, et kõige kiiremini võidakse lepinguid täita novembris, ja sedagi juhul, kui vaktsineerimine on ühekordne ning selleks kulub pool tavavaktsiini doosist. Kui aga seda jääb väheks ning vaktsineerida tuleb iga patsienti kaks korda, ei ole lootust saada vaktsiini enne järgmise aasta aprilli. Kuid kõige realistlikuma prognoosi kohaselt tuleb vaktsiin laiemalt müüki alles järgmise aasta juunis. Selleks ajaks võib aga viiruse teine ja tõenäolisemalt hullem laine olla juba möödas.
Allikas: New Scientist

Meditsiin | kole.lugu

Eestil läheb hästi: õietolmuteated puuduvad

02.02.2007

Kuigi õietolmu võib õhus juba esineda, õietolmuteated puuduvad. Õietolmuseire katkes finantseerimise puudumise tõttu. Vaatamata sellele, et riigikogu on rahvatervise seadust välja andes otsustanud: tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanneteks on elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist ning avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust; nende toimingute kavandamine ja elluviimine on sotsiaalministeeriumi ülesanne. Maaülikool informeeris sotsiaalministeeriumi seire kriitilisest olukorrast varakult: detsembris 2004 rahvaterviseosakonna juhatajat ja tervisekaitseinspektsiooni direktorit, aprillis 2006 rahvaterviseosakonna juhatajat ja mais 2006 ministrit. Aprillis ja mais 2006 saadetud kirjadele ning juulis ja septembris 2006 saadetud teabenõuetele vastatud ei ole. Näib, et 17 aastat kestnud õietolmuteavitus on katkenud.
Maret Saar, Eesti Maaülikooli teadur

Telli Teadus.ee uudiskiri