Rubriigi ‘Etnoloogia arhiiv

Bioloogia | Etnoloogia | News | to.imetaja

Anonüümsete tegude vältimatus

05.02.2014

See Tiit Kändleri essee ilmus Eesti Looduse jaanuarinumbris, nr 1/2014

Oleme – või vähemasti suur osa elektroonilise ajakirjanduse identifitseeritud kommentaatoritest ja kommentaaride haldajatest – on mures anonüümsete kommentaaride osakaalu tõusu üle. Anonüümselt võib kirjutada mistahes jõledusi.

Unustame jõledused ja püüame mõtelda tagasi, e-maailma eelsesse aega. Elu tekkis anonüümselt. Eri liigid tunnevad ära teisi liike, aga see, kuivõrd nad identifitseerivad oma liigi isendeid, on liigiti iseasi.

Edukas tegutsemine, rünnak, reviiri hõivamine on anonüümne. Inimkultuuri alus on anonüümsus, mitte autorsus. Edasiviivad leiutised olid anonüümsed. Kes tegi esimesena tule? Kes leiutas kiilu ja seejärel kivikirve? Kes maalis koopaseinale piisoni? Kes leiutas käärimise? Me võime küll üha täpsustada aega ja paika, kus tähtsad leiutised tehti, ent me ei saa eales teada, kes oli nende autor. Kas see takistab meid ahju kütta või puid lõhkuda?

Istanbul, okt. 2012, tantsivad dervishidA

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Sufi pöörlevate dervišite müsteerium etendab elu anonüümsust.

 

Julgen veidi liialdada – elusloodus põhineb anonüümsusel. Kui kõik olendid oleksid märgistatud, nõnda et kõigi teod ja tegemised oleks täpselt indiviidiga seostatavad, võibolla siis ei oleks saanud elu üleüldse edeneda või oleks evolutsioon juhtinud selle suunda, kus inimühiskond poleks osutunud võimalikuks.

Niisiis: anonüümsed netikommentaarid on toonud eredamalt nähtavale selle, mis on olnud omane inimese kultuurile läbi aegade. Koopaseinale joonistamine, plangule kirjutamine, kemmerguseinal vaimutsemine. Anonüümsus on altruistlik koostöövalmidus, nimelisus seondub oma ego esiletõstmise ja turumajandusega.

Mis on loosungid, kui mitte anonüümsed üleskutsed, mis on lööksõnad nagu globaliseerumine, innovatsioon, turumajandus, loomemajandus, kui mitte anonüümsed käsud käitumise juhtimiseks. Teadus sündis anonüümsena, nimed kleebiti külge mnemoonilistel põhjustel. Üks sirgjoon ei erine teisest sirgjoonest, üks elektron teisest elektronist, üks konn teisest konnast – kui Luigi Galvani seisukohast lähtuda.

Kas muutume sellest õnnelikumaks, kui teame, et sõna geen mõtles välja taani botaanik Wilhelm Johannsen 1909. aastal, et kirjeldada pärilikkuse fundamentaalset füüsilist ja funktsionaalset ühikut, mille kümneaastase eksperimendi vältel avastas Gregor Mendel? Geen on vägev sõna, ent tunnistagem, et see on anonüümne, eriti seotuna teiste vägevate anonüümsete sõnadega nagu geenitehnoloogia, geenikiip ja muud säherdused. Kui me ütleme „geen“, kas teame siis paremini, mida me ütleme, kui teaksime, kes selle sõna leiutas? Sama lugu on loodusseadustega. Inimlik on neid seostada inimeste nimedega, mitte näiteks arvudega. Öeldes Ohmi seadus või Heisenbergi määramatuse printsiip me tegelikult tuvastame anonüümse seaduse autorsuse vaid näiliselt.

Meie ajastu on asendusainete ajastu. Keele asemel on meil žargoon, printsiipide asemel loosungid, tõeliste ideede asemel Suurepärased Ideed. Neid tõsiasju täheldas Inglismaal sündinud ameerika kriitik, näitekirjanik, laulja, toimetaja ja tõlkija Eric Bentley üle kuuekümne aasta eest, 1952.

Igal meist on juba praegu hirmuäratav pseudonüümide arv. Potugali kirjanik Fernando Pessoa kirjutas saja aasta eest viie erineva heteronüümi all, aga viskas ikka kogu kirjutatu toas ühte kasti. Meil on ID kood ja pangakonto ja igasuguseid PIN ja PUK koode ja salasõnu ja kasutajasõnu ei jõua kirjas kirjutada ega jutus jutustada. Mis tähendab lihtsat asja. e-maailm surub meile peale ühe uusi identiteete, mis tähendab, et näiliselt tagab meie anonüümsuse. Mida me siis imestame, et inimene peab e-keskkonnas anonüümsust looduslikuks nähtuseks.

Istanbul.VanameesALooduse hoomamatu mitmekesisus on anonüümsusel põhinev tõsiasi. Nüüd on evolutsioon sünnitanud e-maailma olendid, kes käituvad uute reeglite järgi.

Aisoposel on mõistujutt astronoomist, kes igal öösel läks õue ja vaatles tähti. Ühel ööl, kui ta jalutas linnast välja, paelus taevas teda nõnda, et kukkus sügavasse auku. Kui ta seal hädaldas, tuli mööduja ja oleks mehikese august välja aidanud, kuid saanud teda, et too on astronoom, tõdes: „Kui sa tõepoolest vaatasid taevasse nii pingsalt, et ei näinud isegi seda, kuhu su jalad sind maapinnal kannavad, siis oled mu meelest oma saatuse ära teeninud.“ Nõnda et vahel on ellujäämiseks kasulik olla anonüümne ka teadlasel.

¤

¤

Elu on olemuselt anonüümne.

Tekst ja fotod: Tiit Kändler

 

 

Arheoloogia | Etnoloogia | mis.uudist | News

Teadvus tekkis arvatust varem

25.11.2012

Millal tekkis inimese teadvus? Selle üle on vaevanud oma teadvust keeleteadlased ja filosoofid, psühholoogid ja antropoloogid, teoloogid ja etnoloogid, arheoloogid ja museoloogid. Nüüd selgub, et teadvuse lätetele võivad meid juhatada hoopis insenerid. Kas nüüdsele sarnane inimmõtlemine tekkis meie liigi ajaloo alul või käigus, kas tekkis see aegamisi või äkitselt?

Lõuna-Aafrikast leitud kivitööriistad osutavad, et inimene, kes need tegi, oli võimeline kompleksselt mõtlema ja andis oma kogemusi läbi põlvede edasi. Need riistad tõendavad, et nool ja vibu oli tuntud juba 71 000 aasta eest. Nende soojusega töödeldud kividest valmistatud väiketööriistade ehk mikroliitide kasutamine osutab, et Homo sapiens oli tolleks ajaks juba omandanud keerulise tehnoloogia ja mõtlemise.

Nüüdisinimesele anatoomiliselt lähedane liik ilmus Aafrikas välja 200 000 aasta eest. Seni arvati, et võttis tükk aega, enne kui 40 000 aasta eest hakkas inimene nüüdisaegsele sarnaselt käituma. Connecticuti Ülikooli antropoloog Sally McBrearty usub, et nüüdsele sarnane tunnetuslik võimekus tekkis samal ajal nüüdse anatoomiaga ning inimkultuur edenes tasapisi üha keerukama mõtlemise poole. On tõendeid, et juba 200 000 aasta eest kasutati värvimiseks ookrit, 100 000 aasta eest valmistati ehteid. Nüüd on ka tööriistade valmistamine nihkunud varasemasse aega.

Allikas: Nature

Etnoloogia | Humanitaarteadus | News | vaata.imet

Halvad uudised pakatavad headusest

14.01.2012

Eduard Vilde aegadest on „verine vorst voorimehe võileiva vahel” ajakirjandust müünud. Hea uudis on halb uudis, teab väljaande omanik. Kuid USA Vermonti Ülikooli matemaatik Peter Dodds ja tema kolleegid jõudsid meediaväljaandeid uurides ootamatule järeldusele. „Inglise keel on tugevasti positiivse poole kallutatud,” ütleb Dodds, kelle artikli avaldas 11. jaanuaril ajakiri PLoS ONE.

Ühe varasema uuringu kohaselt langes üleüldine õnnelikkus Twitteri andmetel viimase kahe aastaga kaks korda. Nüüd väidavad teadlased, et langenud on lühiajaline õnnelikkus, kui pikaajaline fundamentaalne inglise keele positiivsus on säilinud. Nad kogusid miljardeid sõnu neljast allikast: ajalehest The New York Times, Google’i raamatuprojektist, Twitterist ja poole sajandi laulutekstidest.

Selgus, et kõige sagedamini kasutatava 5000 sõna seas olid eelistatult rõõmsamad sõnad.

Joonisel on graafiliselt kujutatud keskmine õnnelikkus Twitteris, Google’i raamatulisas, ajalehes The New York Times ja muusikatekstides. Graafik näitab õnnelikkuse astet 5000 enamkasutatava sõna seas. Kollasel alal on neutraalsest õnnelikumad, hallil õnnetumad sõnad.

„See ei tähenda, et iga asi oleks hea ja tore, keel on lihtsalt sotsiaalne,” kommenteerib Dodds. Uus sotsiaal- ja neuroteaduste suundumus on näidanud, et inimene on ühiskonnalembeline jutupajataja liik, mitte isekas tegelane, nagu siiani kujutleti. Keele arenedes on positiivsed sõnad graveerinud end suhtlusesse negatiivsetest enam.

Kui pidada sõnu aatomiteks ja lauseid molekulideks, siis võivad molekulid küll kanda halba sõnumit, kuid loo aatomid on üldkokkuvõttes positiivsel küljel.

Nii et nüüd on tõestatud ka matemaatiliselt: hea sõna võidab kurja väe.

Allikas: EukerAlert!

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

27.06.2008

“Otsige hoolega, kui leiate oma esimese seene või teete esimese avastuse: need kasvavad kobarates.”
George Pólya (1887 – 1985), Ungari matemaatik

Antropoloogia | Etnoloogia | nädal.mõttes | News | Psühholoogia

11.04.2008

“/Poliitikute/ kompromiss /kurjusega/ tähendab endale ja oma generatsioonile rahuliku eksistentsi kauplemist tuhandete tuleviku generatsioonide arvel, kes kunagi päevavalgust ei näe.”
Ernst Öpik, eesti astronoom, 1893–1985

Antropoloogia | Etnoloogia | Geograafia | nädal.arvus | News

Bhutani imeline rahvastik

28.03.2008

Seoses Bhutani esimeste demokraatlike valimistega on selgunud, et selles riigis elab inimesi 635 000 (National Geographic) kuni 2 327 849 (Eesti Päevaleht). Kui tõde on vahepeal, siis on Bhutan nii pindalalt (47 000 ruutkilomeetrit) kui rahvaarvult Eestiga umbes täpselt võrdne.

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

28.03.2008

“On sajandeid, mis lisaks muule väidavad end kunstides ja teaduses kõike ümber tegevat, sest nad ei oska midagi teha.”
Giacomo Leopardi (1798–1837), itaalia kirjanik

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | vänge.lugu

Õllega segatud teadus

21.03.2008

Kuidas saada targaks? Seda ei tea keegi. Kuid kuidas oma tarkusest kõige edukamalt teada anda? Nüüd on see selge. Vastus peitub õlles.
Kõrgelt hinnatud teadusajakiri Oikos avaldas veebruaris artikli, millest selgub, et mida enam teadlane joob õlut, seda vähem edukas ta on. Vähe sellest – ka teadusartikli väärtus – kui palju seda tsiteeritakse, sõltub sellest, kui palju artikli autor õlut joob. Mida enam õlut, seda vähem artiklit tsiteeritakse.
Pole ime, et artikli autor on tšehh – Palacky ülikooli ornitoloog Tomaš Grim, kes tavaliselt uurib lindude, mitte teadlaste käitumist. Sedapuhku uuris siis ta oma rahvuskaaslastest ornitoloogide õllekombeid ja teadussaavutusi.

Tema artikkel on üllatanud ja ka ärritanud biolooge, kes on juhtinud tähelepanu paljudele baarides välja käidud ideedele ning kokteilipidudel tehtud avastustele. Siiski pole põhjuse ja tagajärje vahekord selge. “Võibolla uputavad väheviljakad teadlased oma kurbuse õllesse,” pakub välja Washingtoni riigiülikooli ornitoloog ja õllesõber Mike Webster.
Õllelaineid löönud artikli autor väidab, et ta ise joob mõnel ööl ka enam kui 12 õlut. Ja sellest hoolimata on ta artikkel leidnud laia vastukaja.
Allikas: Oikos, 117: 2008

Ajalugu | Bioloogia | Etnoloogia | euroopa.mõtleb | Geneetika | Loomad | News

Kollased tibud võivad olla inimese looming

07.03.2008


Charles Darwin eksis, kui pakkus välja põhjuse, miks tibudel on kollased jalad. Veebruari lõpul ajakirjas PloS Genetics avaldatud artikkel paljastab miljardite maailmas kasvatatavate tibude kollase värvuse saladuse.
Darwin arvas, et kõik kanad pärinevad ühest metsikust liigist puna-džunglikanast. Kuid kui Uppsala ülikooli geneetikud Leif Andersson, Greger Larson ja nende kolleegid uurisid geene, mis määravad tibude värvuse, siis leidis ta, et puna-džunglikanal pole kollase naha geeni, vaid ainult erinevad valge nahavärvi kodeeriva geeni variandid.


(loe edasi…)

Antropoloogia | Bioloogia | Etnoloogia | euroopa.mõtleb | Loomad | News

Ahvi ajud ja pildid

07.03.2008

Kui inimene vaatab pilti ja võrdleb seda reaalsusega, siis peab ta täitma ühtlasi ka lüngad. See tähendab, ta peab lisama infot, mis pildilt puudub. Näiteks kui ta näeb, et pildil on dünaamilises poosis inimene, siis kinnitab ta, et näib inimest jooksmas. Kuid kustkohast ta teab, et inimene tõepoolest jookseb – võibolla oli hoopis keerukujuna külmutatud poosis?


(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri