Rubriigi ‘õue.onu arhiiv

News | õue.onu

Onu Tomi onnike III. Õueonu päevaraamat

11.01.2017

Onu Tomi onnike III. Õueonu päevaraamat

Serbias on lumeuputus, Istanbulis ja Californias samuti. Onu Tomi onnikese vundamendi pistsid nahka Treppoja vesirotid, mutid ja vihmaussid, mistõttu ehitusfirma on nüüd graafikust maas 8 kuud. Ja nõuab Õueonult 4 miljonit. Isegi kui käbides maksta, vajab Õueou ometi head tasuta advokaati, võib olla ka tasuline, kes Õueonule protsessi eest söögi-joogi välja teeb.

Õueonu.TomIII.10.01.17

Õueonu aga avastas seaduse: kui sadanud lund kohe rookima ei kiirusta, sulab lumi kokku. Kesse vanasti külateid rookis, rajad käidi ikka viiskude ja saabastega sisse ja teedel tegutsesid hobesed ja saanid, Kas keegi on näinud hobust, kelle ette on rakendatud teehöövel? Sihukest pole olnud.

Viimases hädas ostis Õueonu kitse, aga piima ta ei anna. Selgus, et pidi isane olema. Huvitav, kui kitsel sugu vahetada, kas siis saab riigilt lastetoetuspreemia?

News | õue.onu

Onu Tomi onnike II. Õueonu päevaraamat

08.01.2017

Onu Tomi onnike II. Õueonu päevaraamat

08. jaanuar 2017

Kui valgenes, selgus, et ehitusfirma, kellega Õueonu onu Tomi onnikese ehitamiseks oli eile lepingu sõlminud, on jäänud graafikust maha umbes pool aastat. Nimelt luges firma projektivisandit valest ja ei märganud, et lumest onnikese all peavad olema rattad, et seda sõidutada eksamiks valmistuva Tartu üliõpilaseni, kel on rahulikus keskkonnas vaja läbi lugeda raamat. Kuigi ehitusfirma on väärikas, peakorteriga Ameerikas ja nimega Google, ehitasid nad lumeonni tarbeks maa sisse viie meetri sügavusele tungiva betoonvundamendi. „Arvasime, et nii on üliõpilasel rahulikum raamatut lugeda,“ kommenteeris Google’i Eesti esindaja Evelin.

Õueonu.TomII.08.01.17

Õueonu andis asja kohtusse, õigemini jättis asja kohtu ukse taha trepile, kuna kohus pühapäeviti ei tööta. Vaidlus käib kolme miljardi peale – mis valuutas, seda tuleb veel läbi arutada. Google on asunud Õueonu õuelt lumeonni betoonvundamenti teisaldama.

Õueonu on üliõpilasele eksami tarbeks raamatu lugemiseks eraldanud ajutise raja Tartu Spaas.

News | õue.onu

Onu Tomi onnike. Õueonu päevaraamat

07.01.2017

Onu Tomi onnike

Õueonu päevaraamat

 07. jaanuar 2017

 

Täna ärkas Õueonu suveunest üles. Juba möödunud aasta varakevadel, kui talv muudkui tilgutas ja tilgutas, otsustas Õueonu hakata pidama suveund. Ainult nii lollid loomad nagu karu, mäger ja siil jäävad talveunne. Samas on teada, et suvel ootab ees palju rohkem töid ja tegemisi kui talvel: tuleb heina niita, pidada puhkust, jaani ja reisida, reisida, reisida…

Talvel seda kõike ei ole, isegi kui lumi tulemata jääb. Ja lõpuks saab suveune lükata edasi, kuni maha on magatud mardid, jõulud ja uued aastad ning kolm kuningat takkapihta.

Niisiis ärkas Õueonu ja hakkas mõtlema, mida teha. Samas hakkas taevast alla tulema lund, temagi suveunest ärganud. Õueonule kui mitte just kõige lollimale sai selgeks, et see on tõejärgne lumi ja et sellest lumest saab väga vabalt ehitada enesele onnike, kus talv kenasti mööda saata. Nii ta tegigi. Onn sai ilus ja uhke, kena võlaga katuseks. Küsimus oli vaid, kuidas seda nimetada.

Õueonu.Tom.07.01

Polnud siin palju mõtelda. Tuli vaid meenutada kodumaa ajalugu. Eesti on saanud oma valitsejad, olgu presidendid või ordumeistrid, järgmistest kohtadest: Saksamaa, Taani, Poola, Õigeusu kirik, Moskva, Siber, Ameerika ja hiljaaegu Brüssel.

Ameerika Onu Sam andis meile presidendiks onu Tomi, ja üsna loogilisel moel tekkis mingi ärmatamine onu Tomi onnikesega. Õueonu nimetaski oma onnikese onu Tomi onnikeseks. Igaüks, kes sellesse astub, peab oma võlgadest lahti saama.

Õueonu astus kõigepealt ise sisse ja vabanes võlgadest karma ees, tänu ees ja au ees. Nõnda et nüüd pole Õueonul ei karmavõlga, tänuvõlga ega auvõlga ollagi. Kas ei tasunud see ära tublit suveund?

Nii et kes tahab oma võlast lahti saada, see üürigu Õueonult onu Tomi onnike, ja võlad läinud lõunamaale! Võib üürida ka võlgu.

aasta.mõttes | News | õue.onu

Muretseme rõõmsad jõulud!

23.12.2016

Uusvana2016.2017

News | õue.onu

Õueonu põuepäevik. Märts. 2016

19.03.2016

Õueonu põuepäevik. Märts. 2016

 

16. märts

Saabusid esimesed kevadekuulutajad, Elektrilevi arvetekontrollid Treppojale. Teatasin neile oma varsti kümne aasta pikkuse mure: kuivand mänd hakkab kukkuma nende liinile, mille postid lubasin panna oma maale, kui nad puu maha saevad. Mehed olid järjekordselt nõus. Olin õnnelik, et nad sallisid minusugust elektripagulast.

 

17. märts

Tänavuse talve eelset põuepäevikut kirjutama asudes ostsin novembris poest LED-pirni, kuna Eesti Brüsseli kuberner Hannes Rumm on Edisoni hõõgniidid ära keelanud, millest pole olnud kasu, sest neid müüakse nüüd kümme korda kallimalt. Maksin Saksamaa Osrami pirni eest peaaegu 20 eurot. Jõulude ajal hakkas pirn lõbusalt vilkuma ja täna, kui asusin kirjutama Õueonu kevade-eelset põuepäevikut, kustus ära. Rummul ja tema töökatel kolleegidel on õigus. LED-lambid vähendavad saastatust ja suurendavad EL ametnike pensionifondi, kuna ei kesta, ent see-eest maksavad.

 

18. märts

Väga huvitav Postimees. Kaks põhjapanevat kõnet otse hõrgutavast arvamusliidrite söögilauast. Kuulus seriaalinäitleja Evelin Võigemast kirjutas, kuidas vaatab enne lapse uinumist kappi, ega isa või keegi veel hullem koll pole koju tulnud. Karta pole meil midagi, ütles esseist. Mina ei karda enam ammugi, sest alati enne ööd poen ise seinakappi magama, siis on hea ja julge olla.

 

18. märts

Akadeemik Jüri Allik, hää kolleeg, tuli lagedale revolutsioonilise psüühika-avastusega. Koerad hauguvad seal, kus tuntakse võõraviha. Lahendus: tuua Eestisse miljon moslemit ja koerad enam ei haugu. Kahjuks ei publitseerinud ma oma 30 aasta tagust tähelepanekut Eestis jalgrattaga sõites: külakolgastes, kus kolgerdas vähem pätte ja vargaid, olid koerad ratturi vastu sõbralikud, mida ei saanud ütelda Harjumaa külade kohta. Soovitan Jüri Allikul lugeda Orhan Pamuki ja Salman Rushdie romaane, kus loojanguil valgub Istanbuli ning Dehli ja Pakistani linnade tänavatele hiiglaslikke kurjade koerte karju. Olen seda ise tundnud 1970. aastatel Kesk-Aasias. Ja veel. Kanadas saab haukuva koera omanik naabri kaebuse peale kuni 250 dollarit trahvi. Võib-olla tasuks Elva patrioodil Allikul proovida seda lihtsat meedet.

Märts 

19. märts

Täna saabus Postimees koju juba kell pool kaksteist. Postivedajaga sattusin juhtumisi kokku, too väljus autost nohisedes, vaatas maha, sokutas lehe kähku mu kätte ja tõmbas lesta. Olen õnnelik pagulane, peksa ei saanud.

 

19. märts

Postimees tutvustab pikalt Cambridge’i Ülikooli matemaatika uuendusprojekti: juhtiva Lynne Mc Clure’i meetodit matemaatika õpetamiseks. Idee on lihtne: iga laps otsustagu, kas tahab õppida rehkendama, ringe, kolmnurki ja ruute joonistama või arvaku, et las arvuti teeb kõik ise. „Kui õpid teistmoodi, kas ka küsimused peavad olema teistmoodi?“ küsib õpetlane. Muidugimõista. Minu rasvatihastel on näiteks lihtne küsimus: kas seemneid jätkub, enne kui rästas kohale jõuab? Tavaliselt lahendab selle küsimuse puukoristaja.

 

Aprill 2014 – märts 2016

Äsja Arhitektuurimuuseumis avatud arhitekt Vilen Künnapu kunsti seas on kahjuks ebaproportsionaalselt esindatud maailmas ainulaadne linnaehitusobjekt Viru keskus. Tabavalt skulptuuriga „Hämarik“ kaunistatud, inimsõbralike energiasammaste avastaja Künnapu ja Lilleoru inimsõbraliku filosoofiga Ain Padrikuga kahasse rajatud imetabase linnaobjekti pihta olen end selle aja jooksul ära löönud 123 korda, kokku põrganud 1541 inimesega, poriga saanud pritsitud 17 korda, pea vastu inimsõbralikult madalat vahekäiku ära löönud 18 korda ning inimsõbralikult kitsaste kõnniteede vahele surutult üle tee Hobijaama poole tormanuna jäänud autode, trammide, busside, siniste elevantide ja punaste kängurute ette … ei mäleta, küsige liikluspolitseilt. Kindel UNESCO kandidaat, mida linnavalitsus veel ootab.

 

 

 

News | õue.onu

Õueonu põuepäevik

07.11.2015

15. oktoober

Maalehe intervjuus ütleb president Toomas Hendrik Ilves: „Mina olen täiesti veendunud ja kindel, tundes riigiasutustes inimesi ja teades nende muresid, et mingit erakondlikkust, kellegi parteilist eelistamist või tagakiusamist meil ei ole.“

Samas lehes sama intervjuu all reklaamitakse intervjuud Gerd Kanteriga 17. oktoobri LP-s järgnevalt. Gerd Kanter: „Omal ajal pakuti tehingut: kui astun erakonda, saan krundi. Ei astunud, krunti ka ei saanud.“

Siil udus: „Mehed, kas teil liimi läheb vaja?“

 29. oktoober

ESA teatab, et kosmoselaev Rosetta haistis komeedil 67P hapnikku. Häda on selles, et pole teada, kust see sinna sai. Siiani pole paremat ideed, kui et hapnik on pärit Suure Paugu järgsest ajast, mil hakkasid moodustuma keemilised elemendid: alul vesinik, seejärel aga juba tähtedes raskemad elemendid. Õueonu õuel on hapnikku piisavalt, aga ta pole kunagi muretsenud, kust see sinna sai.

4. november

Eestis muutub sallimatuseni aktuaalseks erakoolide rahastamine. Keegi ei saa sotti, kes peab millisele koolile raha andma. Koolisüsteem on ületanud mõistuse võimed seda taibata! Õueonu arust tuleks kohe asutada kool, kus õpetatakse selgeks Eesti koolisüsteem. Seni aga otsustas Õueonu rajada oma puukooli. See on erakool, millele riigil tuleb maksta kapsapearaha ja selles haritakse puid, kuni neist saavad halud. Tuhk jääb üle, aga tuhka sellest.

5. november

Sureb Sir Isiah Berlin, 88-aastane Oxfordi ninatark, kes mõtlesid välja negatiivse ja positiivse vabaduse. Neist esimene, mis kaitseks segamise eest, viiks õudusele, teine aga, kus igaüks teeks oma parema tahtmise järgi, viiks despotismile. Pole ka ime – ta sündis Riias ja elas Lenini riigipöörde ajal Peterburis ja tutvus seal Anna Ahmatovaga.

Õueonu õuel naudivad negatiivset vabadust kohutavate ogadega tikerberipõõsad, mille tema isa poole sajandi eest ojakaldale istutas ja mis takistavad nautida puhta allika voolu. Positiivse vabaduse näiteks saab Õueonu tuua: naat, vesirott, ajalehe kojukanne.

5. november

Õueonu.Põueraamat.Nov.15Elevant on tolmuimeja leiutaja. Täpsemalt – ta ise ongi tolmuimeja, ainult et puhub. Sellele tulemusele jõudmiseks töötas hulk Kyoto Ülikooli teadlasi. Järeldus: elevant puhub londiga tuult lehtedele, mida ta suuga kätte ei saa ja loodab, et nõndaviisi saabki. Seda asja oletas juba Darwin ise. Nüüd siis teaduslik tõestus (32 päeva, 128 katset etc etc). Õueonu oleks ilma rahata rõõmuga teinud need katsed ise, kui vaid elevant oleks toodud. Nüüd aga tuleb kastanilehti ikka ise riisuda.

 

5. november

Berliinist teatatakse, et viimase viie aastaga on Saksamaal naisteadlaste arv kasvanud meesteadlaste omast kiiremini. Kõige enam armastavad naised avaldada üheskoos artikleid, kui nad elavad eri maades. Pikk ja põhjalik New Elsevieri rahastatud uuring tõi päevavalgele muudki huvitavat, näiteks kui Saksamaal kasvas naisteadlaste arv 25 protsenti, siis on naisteadlased vaid „veidi vähem produktiivsed“ meesteadlastest. Kõige väiksem on „produktiivsuste erinevus“ seeniorteadlaste seas. Õueonu nõustub: lapsi sünnitavad seeniorid soost hoolimata sama palju.

6. november

Ülejäänud Euroopa rahule jätnud suur-rabakiil ründab Eestit! Veel seitsme aasta eest võis olla üsna turvaline lonkida Lääne-Eestis ja saartel ja Võrtsjärve ümber, vaid Kagu-Eestis oli ohtlik, rabakiil rabas. Võibolla sellepärast loodigi Seto ja Võro instituudid. Kõige hullem on see, et suur-rabakiilide rünnak Lääne-Eestile ja Mulgimaale sai alguse DRAGONLIFE projektist, mille eesmärk oli teha inventuur. Kuid ei arvestatud, et ennegi on inventuuride järel isegi inimesi kaduma läinud.

7. november

Suur rühm USA Matemaatilise ja Bioloogilise Sünteesi Riikliku Instituudi teadlasi ja otsustas välja selgitada, mis teeb loomast liidri. Selgus, et enamasti kogemus, välja arvatud tähnikhüäänid, kelle seas liidrikoht on päritav. Ja sedagi ainult neil, kes elavad Kanada looderannikul. Huvitav, et Eesti oludes ei tee poliitikust liidrit ei kogemus, ei pärilikkus. Kas tõepoolest üks ja ainus Eesti eripäras, mida nii kaua oleme otsinud?

9. november

Loodusõhtul Rahvusraamatukogus esineb kaks elusat inimest, kes olla rännanud mootorrattal ümber maakera, olles sel alal väidetavalt esimesed eestlased. On hämmastav see eestlaste tuim, ent väsimatu uskmatus: ainult omaenese naha peal kogetuna usutakse, et Maa on õuna moodi, mitte pannkoogi moodi. Selleks kõlbab kõik, mis liigub ja millel rattad all või purjed peal. Au meile! Muuseas: kui Rebane (või oli see Siga?) poleks Kakukest kätte saanud, oleks see nüüd teinud juba ümber Maa sama palju ringe, kui kõik eesti maaderinglejad kokku.

10. november

1202. aastal alustasid Neljanda ristirännaku rüütlid katoliikliku linna Zara ründamist, hoolimata paavst Innocentus II keelust.

1293. aastal kroonitakse Raden Wijaya Jaava Majapahiti kuningriigi esimeseks monarhiks, võtab endale nimeks Kertarajasa Jayawardhana.

Möödub 172 päeva  akadeemik Jaak Aaviksoo demokraatlikust valimisest Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks. Jätab endale nime võtmata.

 

News | õue.onu | vaata.imet

Eestis kehtestatakse kirjaniku palk. Kriitikute klassifikatsioon

31.10.2015

Üks tondijutt käib mööda Euroopat: Eestis kehtestatakse kirjaniku palk.

Ülesanne on keerulisem, kui leida kolme keha vaba liikumise tasakaluline olek. Mida pole siiani leitud.

Esimene lemma: kirjanikud tuleb lahterdada.

Õueonule käib see hetkel üle jõu. Küll aga on ta loonud täpse kriitikute  klassifikatsiooni. Kui see aktsepteeritud, saab minna kirjanike kallale.

 Õueonu.Märts

Eesti kriitikute kriitikavaba klassifikatsioon

1.Tüvikriitik. Rein Veidemann

2.Juurkriitik. Mart Juur

3.Kultuskriitik. Marek Tamm.

4.Paradigmakriitik. Peeter Helme.

5. Sünergiakriitik. Eha Komissarov.

6. Diskursuskriitik. Hasso Krull.

7. Protagonist. Priimägi Vanem.

8. Dekonstruktivist. Priimägi Noorem.

9. Düsleksiakriitik. Remsu Vanem ja Noorem.

10. Fotograaf. Marju Lauristin.

11. Kroonik. Marju Kõivupuu.

12.Vabaliige. Jürgen Ligi.

 

Õueonu, Treppojal, 31. oktoobril 2015

Märkus: nimekiri on täielik ja lahendamisele ei kuulu.

 

 

 

 

Antropoloogia | mis.uudist | News | õue.onu

Õueonu teaduspäevik: silm on evolutsiooni peegel

03.08.2015

Õueonu teaduspäevik: silmad on evolutsiooni peegel

Õueonu sattus täna, (03. augustil 2015), ajakirja Science uudisnupule, milles mõtiskletakse teemal, miks eri loomaliikidel on erinevad silmapupillid. Näiteks on kodulammastel horisontaalsed, kodukassidel vertikaalsed pupillid. Martin Barks uuris läbi 200 maismaalooma ja jõudis põhjapanevale järeldusele: röövloomad, kes oma ohvreid märkamatult jälitada tavatsevad, on vertikaalsete pupillidega, mis lubab neil paremini kontrollida valguse sissepääsu ja hinnata kaugust. Saakloomadel on aga tõenäolisemalt horisontaalsed pupillid ning silmad pea külgedel, et panoraam oleks suurem. Ümmargused pupillid aga näitavad looma pikkust: inimene on liiga pikk, tema pupillid liiga kaugel maast, nõnda et tal poleks kasu ei vertikaalsetest ega horisontaalsetest pupillidest.

Nii on siis lood.

Rõivas.Meel

Huvitavam lugu on see, millest kirjutab Londoni loodusmuuseumi professor Chris Stringer, hominiinide sh neandertallaste tunnustatud paleoantropoloog oma raamatus “Lone survivors. How we came to be the only humans on the earth.“ (MG, 2012).

Inimahvidel ja tõenäoliselt ka Homo sapiensi eelastel olid tumepruunid silmamunad. Ja muidugi tume nahk. Reisides Aafrikast välja ca 50 000 aasata eest ei helenenud mitte ainult nahk (must UV kiirguse vastu, hele D-vitamiini poolt), vaid ka silmamunad.

Hüpotees: nii sai pilgu suunda jälgida ja koos töötada (kooperatiivse silma hüpotees). Sama lugu juhtus koertel: huntidel tume silmamuna, koertel hele.

Mõistatus: kust tulid sinised silmad, kui need olid pruunid nii kromanjoonlasel kui neandertallasel? Suguline valik (Darwin) või mimikri (Õueonu)?

News | õue.onu

Õueonu päevik: 17. oktoober 2014

17.10.2014

Õueonu.17.10.14Lehed langevad,

aga tuju ei tõuse.

Tuju jukerdab, päike ukerdab

pilveserva fraktaalsusest välja.

Päike väljub, tuju siseneb tõusufaasi.

Sest ta teab, et tegelikult läheb

pilv ära päikese eest, mitte

päike pilve tagant.

Meeliülendav on kummutada igikestev

relatiivsusteooria taustsüsteemide

ekvivalentsuse printsiip.

 

Bioloogia | News | õue.onu

Õueonu avastas pihlakuuse

14.09.2014

Pihlakuusk1AEile, 13. septembril tegi Õueonu oma õuel botaanika viimaste aegade ühe suurima avastuse: pihlakuuse. Pihlakuuse marjad (või käbid?) on punakad ja maanutavad kaugelt vaadates pihlka omi. Kuid et nad kasvavad kaugelt vaadates kuuse sarnasel puul, siis on tegu pihlakuusega, liigiga, mis arvati juba ammuilma olevat välja surnud, ühes sauruste ja maatõugu lehmadega.  Marju maitsta pole Õueonu siiski julgenud. Ta istub pihlakuuse all ja ootab külalisi.

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Pihlakuusk2A¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

Pihlakuusk3A

Telli Teadus.ee uudiskiri