Rubriigi ‘õue.onu arhiiv

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: Lumesadu päise suve ajal!

18.06.2014

17. juuni, teisipäev

Õueonu vaatas juhuslikult kell 13:51 õue, ja mis ta näeb: õuel sajab lund. Ehkki on talve kohta väga soe, 3,1 kraadi üle nulli! Tavaliselt sel kellaajal Õueonu õuele ei vaata, vaatab ikka kas kell 13:48 võis siis hoopis kell 15:58. Õueonu teeb asjast selge järelduse: enam ei vaata ta suve lävepakul õuele kell 13:51, ega piilu ka termomeetrit.

Parem hoopis loeb teadusuudist, kus räägitakse, et ämblikud ei söö mitte ainult putukaid, vaid pistavad meelsasti ka kalu. Baseli Ülikooli zooloogil Martin Nyfeleril oli mahti ja uuris järele. Käis ära Austraalias – või tegi seda keegi tema Austraalia kolleegidest, ämblik seda teab. Vahtisid seal ämblikke „süstemaatiliselt“, nagu uudis sõnastab, ja ennäe! Söövadki kala.

Õueonu.Ämblik

 

Tõsi, seda küll „laboratoorsetes tingimustes“. Uudiste lõpus kinnitati, et sihukesi kala söövaid ämblikke on nähtud „kõigil kontinentidel, välja arvatud Antarktika.“ Millest Õueonu järeldab, et Antarktikas pole veel „laboratoorseid tingimusi“ loodud. Veel üks argument Eesti oma Antarktika-jaama kasuks.

Selle uudise peale tuli päike välja ja talv saigi veidikeseks ajaks otsa. Ja seda õuetingimustes, mitte laboris.

 

Ja veel üks uudis lisaks: teadus.ee suvekoolis „Aegumatu aeg“ kõnelevad teiste seas teadusfilosoof Ülo Kaevats ja tema poeg, kirjanik Mihkel Kaevats teemal „Aeg, ainuke jõgi, mille kiirus on muutuv. Vt täpsemalt www.teadus.ee nupu Suvekool alt, registreerimine kuni 11. juulini.

 

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: võrratu võsa

30.05.2014

30. mai 2014

 

Täna hommikul on õu äkitselt mõttesse jäänud. Võibolla on temalegi selgeks saanud, et see kohutav palavus, millele järgnes hirmutav külm, ei ole enam väärikas viis end ülal pidada. Õueonu läks seepeale õuele. Kuulas üle hulga aega linnulaulu ja ennäe – ööbik laksutamas kusagil Treppoja kallaste ääres kasvavas toomingavõsas.

Võsa on muutunud eesti keeles justkui millekski pahaks ja kurjaks, hooletuse ja räpakuse sünonüümiks. Kuid võsa on õuele hädavalik nagu inimesele kapuuts või lohmakas mantel, kuhu saab peita oma pea. Võsas juhtub asju, mitte lagedal!

Võsas elab linde ja luusib loomi. Võssa saab minna oma plaanidega ja unistustega. Ning võsast välja tulles need kenasti kas ellu viia või ära unistada.

Õueonu.Võsa

Eesti parkides on viimastel aegadel toimunud äge võitlus võsa vastu. Pole siis ime, et linnades jääb linnulaulu üha vähemaks. Seevastu näiteks Brüsseli linnas on iga natukese aja tagant pargike – suuri muidugi ka, aga väikesed eriti ilmekad. Tavaliselt raudvõreaiaga piiratud ja ööseks luku taha pandud. Kuid sellisel pargikesel on imepärane mõju. Siin sa saad end tunda otsemaid linnaliiklusest eraldatult, visata muruplatsile pikali või istuda pingile, mida jätkub nii varju kui päikese kätte. Abiks tulevad hulgalised põõsad, võsa, mis siin on kenasti alles hoitud.

Isegi Brüsseli botaanikaaed, mis on umbes Tartu botaanikaaia suurune ja surutud liiklusmagistraali kõrvale ning sellest madalamale ja mida läbib veel väiksemat sorti autoteegi, ja mida ümbritsevad kõrghooned, on kui looduse kingitus siin suurlinna rahutuse vahel. Kõik tänu võsale. Samalaadi aed on ka näiteks Hamburgis. Otse kesklinnas.

Linnud laulavad ja rahvas puhkab. Päise päeva ja tippliikluse ajal ja kõrval.

Nõnda ülendab võsa tegelikult hinge. Võssa kasvanud põld aga ei pruugi tähendada midagi muud kui tulevast suureks kasvanud metsa.

Õueonu on rahul, et sai oma mõtetega midagi lisada oma „Õueonu päevaraamatule“, mida õuehuvilised siiani Apollo ja Rahva Raamatu poodidest leida võivad. Kusagilt raamatuvõsa vahelt.

 

News | õue.onu | to.imetaja

Õueonu päevaraamat: Eesti läheb asjale

02.05.2014

2. mai 2014

1. Newtoni uusim seadus

Hea teravsilmse Jüri Alliku viitel sattus Õueonu ajakirja Nature 30. mai numbris avaldatud, Newtonist kirjutatud raamatu tutvustusele. „The Newton Papers“ kirjeldab, kuidas 1970. aastatel ei lastud Oxfordi doktoranti Mordechai Feingoldi Newtoni dokumentidele Oxfordsire’i Shinburni kindluses ligi. Põhjendus: eelmisel korral, kui üks Oxfordi sell raamatukogus käis, läks kaduma üks raamat. „Millal see juhtus?“ „1747. aastal,“ kõlas karm vastus.

Nüüd on Cambridge, kus Newton oma kuulsat professoritooli pidas, 10 mln euroga arhiivi ära ostnud.

2. Akadeemik Ergma lõbus vale

Akadeemik „astronoom“ Ene Ergma ja tema takka „sotsioloog“ Marju Lauristin kinnitavad: nüüd on Europarlamendi valimised isikuvalimised. Tuhkagi. Kui ikka mõni häälenoosi kogunu minna ei viitsi, kanduvad hääled samale parteile üle.

Järjekordne tõestus sellest, et kes poliitikuks hakkab, enam teadusest suurt ei jaga.

Õoeonu.02.05.14¤

¤

¤

¤

¤

¤

¤

 

 

3. Korruptantide toetajad taovad risti ette

IRL kandidaatide mantra on võitlus korruptsiooni vastu. Huvitav, miks nad seda siis valitsuses olles ei teinud? Aaviksoo sai TA teatel veel ministrinagi Teaduse Akadeemia osakonnajuhataja palka. IRL on muutnud Teaduste Akadeemia vaata et suuremaks parteiliseks organisatsiooniks, kui see oli nõukogude ajal. Presiidiumis on nende nuppe tarbeks. Seepärast ehk polegi TAlt oodata selgeid avaldusi, isegi teaduse rahastamise arutelu otsus jäi kusagile toppama.

Mis ei tähenda, et TAs poleks ausaid teadlasi, on ikka ja üsna palju.

Mitte piiksugi ei tulnud IRLi suust Reformierakonna kilekotiskandaali kohta. Kuriteo varjamine võrdub mõnel pool kuriteoga. Kahju, et muidu sümpaatne Tunne Kelam mängib sama mängu kaasa, selle asemel, et eraisikuna kandideerida.

IRL on mänginud meiega vahvat ümbermaailmareisi: kui miskit jama välja tuli, siis löödi Reformikate nupp maha, kuid enda oma jäeti laua peale alles, nagu poleks midagi juhtunud.

4. Eesti ajakirjandus: loometükitöölised

26. aptillil toimus EL majas Tallinnas arutelu, et kes see Eesti ajakirjanik on. Loomeinimene või tükitööline. Ja et miks EAL ei ole loomeliit. Selleks see ka praeguse koalitsiooni kehtides ei saa, nagu minister Urve Tiidus kinnitas.

EALi kuvand on siiani nõukogulik. Noored sinna ei kipu, teevad pigem oma liidukese. Kahju vaid, et nende põhimureks on teha küsitlus – kas kõik noored saavad ikka omavahel võrdset palka. Ei sõnagi aadetest. Kuigi Maarja Lõhmus TÜst muretses meie ajakirjanduse žanrilise ühehülbastumise üle, tsiteeris Peeglitki. Kuid Peeglisse ei vaata keegi: liiga valus on pilt vanahärrast, kes rõhutas ajakirjanduse harivat ja hingelist osatähtsust.

„Tööandjad“ Meelis Mandel Äripäevast ja Margus Allikmaa riigiringhäälingust kinnitasid seda kurba tõsiasja kui ühest suust. „Meie EALiga liitumiseks takistusi ei tee,“ kuulutas Mandel mesimagusalt kui Charles Dickensi korstnalaste töövahendaja. Kuid ametiühingud – hoidku ajakirjanikud vaid selle eest! „Teised saavad paremat palka,“ oli Mandeli nägu laia naeru täis.

Allikmaa jutt on endine: teie võite rääkida, mis tahate, iga saade peab olema meelelahutuslik ja iga esineja ekraanikõlbulik. Tõe huvides saab nentida, et Allikmaa tööandja on maksumaksja ja Mandeli tööandja on lugeja, mitte nemad ise ei ole teiste tööandjad. Küll aga ülemused.

Selise ootamatult avameelse küünilisuse peale pole loota muud kui ajakirjanikele seaväärset elu. Sest miks muidu Euroopa Komisjoni esindaja Eestis Hannes Rumm on oma malliks võtnud EKle vähegi ebameeldivama teema käsitlejaid minetada „luulu tekitajateks“, „paanika külvajateks“, “Õhtulehega koostöötajateks”, ning tagatipuks tema nimetamises „äraostetavaks kaabakaks“ ja „monopolide suuvoodriks“, nagu nimetas ta Õueonu selle peale, kui too julges kirjutada tasakaalustatud loo peenosakeste Euroopa-uuringute võimalikust tagamõttest puukütte suhtes. Selle asemel, et varustada ajakirjanikke pideva ja pädeva infoga, kallas Rumm ahikütte teema käsitlejad Õhtulehes iroonilist kütet täis.

Pole sobilik unustada, et poes keelati energiakaalutlustel ära hõõgniidipirnid, nüüd on need aga tagasi, ent kümme korda kallimana. Põrutuskindlamad. Võibolla selleks, et peaksid vastu EK palgaliste esindajate ülbe suhtumise tõelistesse ajakirjanikesse – kel süda alati valutab ja kel on alati tunne, et nad on võlgu.

Keskpärane lugu – haritud maades ajakirjanikku sekundiga tänavale visata ei saa, nii nagu Eestis.

Järeldus: siiani saame me kõnelda Eesti ajakirjandusvabadusest kui vabadusest alluda ja minema löödud saada. Aga eks Vildegi alustas ajakirjanikuna…

 

nädal.pildis | News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: Elagu 1. mai!

01.05.2014

 

Elagu 1. mai 2014!

 

1. mai 2014Vihma Õueonu palus

Nagu taevast ilmutust.

Vesi kaua pilve talus,

Justkui kartes külmetust.

 

Külm vihm ja soe sadu –

Kes neid jõuaks lahuta!

Juhan Liiv ja tühi väli.

Ei neid enam rahasta.

Filosoofia | Folkloristika | News | õue.onu

Õueonu semiootikaloeng II

01.04.2014

Õueonu semiootikaloeng II

„Eesti kvantmehaanika lühikursus“

Kaasautor Nikita, Lingvistiline Mets, 34. kvartal, lasipuu.

Soovmõtlemise ülistuseks.

Tekst ja foto: Tiit Kändler

 

Eesti uusrahvuskangelasel Valdur Mikital on erakordne taju, kaksiktaju. Mis tähendab seda, et ta võib ära trükkida igasugust geniaalset mõtteamokki, mis aga pea välja kannatab. Soovmõtlemine on muidugimõista minev kaup, ja nõnda usutakse meelsasti Mikita energeetilist nägemust, et eestlane on väljavalitud rahvas, elab metsa ja kes teab mille piiril ja et tema keele sügavus on sihuke, milleni ükski teine keel ei küüni. Mis tähendab, et kui maailm päästetakse, siis vaid eestlase käe ja meele läbi.

Pole siis ime, et viimastel kuudel on siinmail Mikitat tsiteeritud enam kui Nikitat, Jossifit, Volodjat ja Karlat kokku ühel keskmisel 1954. aastal (Friedrichist kõnelemata).

Võime muidugi olla õnnelikud: viimaks ometi on eestlasel olemas omaenese Vana Testament, Mikita tõlkes Lingvistiline Mets, mis tõestab veenvalt, et eestlane on väljavalitud rahvas. Mis omakorda tõestab seda tõsikindlalt, sest milleks eestlast solvata: Mikita ei vaja mingeid uuringuid, faktoloogiat, korralikke tsitaate, vastuväiteid, nii nagu Vana Testamentki. Enamgi veel, Mikita raamat on Eesti rahvuslase „Mein Kampf“ – seda tuleb vaid kooris ja kõva häälega rahvale ette karjuda. Kuni saabub kaksiktaju või vaikijad ahju aetakse.

Õueonul jälle omakorda on kah erakordne taju, pooliktaju. Ta kuuleb poole kõrvaga, näeb poole silmaga ja haistab poole ninaga ja katsub näpuotsaga. Seepärast on Õueonu otsustanud kirjutada Eesti rahva hüvanguks „Eesti kvantmehaanika lühikursuse“,  võttes ses osas nagu Mikita eeskuju Stalini „VK(b)P lühikursusest“.

Treppoja.Apr.2014A„Eesti kvantmehaanika lühikursuse“ esimene reegel: „Kui saabub reede, siis kargavad kõik mikitad üle Eesti oma urgudest välja, käivitavad mootorsaed ja hakkavad metsa langetama. Sest kui sa armastad metsa nii meeletult, nagu õigemetsausklik eestlane, siis peab tema sinu jalge ees lebama, et saaks pai teha.

„Eesti kvantmehaanika lühikursuse“ teine reegel: „Mets tuleb lõigata osakesteks, kvantideks, et lained seda kenasti kanda saaksid.“

See on laine ja osakese dualism, määramatuse printsiibi kohaselt aga ei ole võimalik ühekorraga kindlaks teha, kus asub mets, kus selle asemele valatud asfalt.

Mikita ood tuleb kindlasti lülitada Laulupeo kavva, ja kui lavale enam ei saa, siis õlleplatsile. Sponsorid kipuvadki sinna üksikuks jääma.

01.04.15:35

Fotol: Treppojal,1. aprill kell 14:30

News | õue.onu | Sotsiaalteadus

Õueonu semiootikaloengud. I

01.04.2014

Täna hommikul kell 5:36 helises mu mobla. Selgus, et värava taga on pakikandja, kes tõi mulle raamatu, mille olevat ma tellinud Krisostomuselt. Pakikandjaks oli Chris Strnger Londoni Loodusmuuseumist, kelle “Inimese evolutsiooni” olin tõlkinud vanaammu. Chris ulatas mulle raamatu, mille ta oli tõlkinud inglise keelde, see oli Mikita metsapiibel, mille pealkirjaks oli Londonis pandud “Lone survivors. How we came to be the only humans on earth.”
Mikitad mu ümber Treppojal tõmbasid saed käima ja mets hakkas rõõmsalt langema, nii nagu iga päev. Kui sa armastad metsa, siis tahad, et see su armastust ei varjaks.
Mis tegi päeva eriliseks, on et Chris ütles mulle: vaata seda neandertallast, ta suri välja, mitte et ilmastik muutus, vaid et ta ei saavutanud kahemeelsust.
Kuulasin seda pole kõrvaga, nägin poole silmaga, haistsin poole ninaga, sellega, mis jääb näkku kinni. Sest olen poolemeelne.
Christ võttis taskust neandertallase ja kinkis selle mulle. “Ta on külahullust etem, ütles ta.” Tõepoolest, hea oli nuusata neandertali mehe kasukasse.
Köhisin pole suuga, neandertallane pudenes mu käte vahelt ja läks oma teed. Täna võib ta olla teist igaühe teelaul. Tavaliselt aetakse neandertallane segi soolatopsi või Mikita eeposega, enne kui see väärteos lonkava lauajala alla pistetatakse.
Kuid tegelikult on neandertallane võtmehoidjaks kodutute laste hulgiemakodus.
Aprillil on prill ninal ja ta mängib sellel külahullu.
01.04.14.6:55
Kõrve.Kodru.SiltANeandertallase teated: Tammsaarel, Kodru raba peale minna.

Foto: Tiit Kändler

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: klaasanuma seadus ja hobupatent

25.01.2014

25. jaanuar 2014

 

Õueonu klaasanumate seadus

Õueonu lõikab äsjaostetud kannukohvi jahvatusega paki lahti ja valab selle sisu klaasist kohvipurki. Ta märkab, et pool kilo kohvipuru mahub lahedasti purgi sisse ära. See efekt ei sõltu köögi temperatuurist.

Veel paari aasta eest pool kilo kohvi purki ei mahtunud, tuli ülejäägist paar-kolm tassi kohvi teha. Õueonu saab järeldada sellest faktist kaht asja.

Esiteks – kilogrammi etalon muutunud kergemaks. Kuid seda plaatina ja iriidumi sulamist valmistatud silindrit valvatakse ning kontrollitakse hoolikalt; plaanitakse küll üle minna kilogrammi definitsioonile, mis on seotud Planck’i konstandiga, aga veel ei ole seda tehtud. Nii et kilogramm peaks ikka olema täpselt sama kilogramm, mis oli kahe aasta eest.

Teine ja ainus ülejääv võimalus: Õueonu klaaspurk on muutunud ajapikku suuremaks, nõnda et sinna mahub nüüd ära lahedalt rohkem jahvatatud kohvi kui varem.

Siit järeldub Õueonu I seadus: klaasist kohvipurgi maht suureneb aja kulgedes. Üsna tõenäoline, et see seadus kehtib ka joogiklaaside kohta, sest on usaldusväärseid teateid, et neisse valatud 40 või 120 sentiliitri vedeliku pind on vajunud ajas üha allapoole.

Õueonu.Kohv.Hobu.25.01.14

Õueonu laiguliste hobuste patent

Täna hommikul, veel ärkamata, ent enam mitte magades, tegi Õueonu avastuse, mis võib muuta maailma. Nagu geniaalsed avastused ikka, on see imelihtne. Õueonu avastas, et tuleb geenmuundamise teel valmistada rohelise-pruunilaiguline hobune, mida katab sõduri moondamisrõivatuse laadne muster. Selline hobune ei ole looduses märgatav ning sobib kasutamiseks õhu puhtuse kontrollimiseks teostataval luureretkel („kas õhk on puhas?“), põgenemiseks inkassofirma eest või šaakalite küttimisel.

Talve tarbeks asendatakse pruunid laigud valgetega. Kesk-Aafrika Vabariigis rahutagamise jaoks tuleb hobuse laiguline nahk asendada liiva-neegrilaigulise nahaga.

Kui õueonu vaatas oma õuele, ei näinud ta seal ühtegi hobust. Mis kinnitas talle, et patent on registreeritud.

 

Loomad | News | õue.onu

Õueonu päevaraamat: linnud asutasid teaduse ja kunstid

10.01.2014

Linnud, teadus ja kunstid

10. jaanuar 2014

Sajab talve esimene lumi. Selle helbed on suured-suured, aga kui Õueonu paneb pähe prillid, siis muutuvad helbed pisemaks ja kuidagi teravamaks. Kas saab sellest järeldada, et prillid mõjutavad lund?

Õueonu.Lind.10.01.14Tuleb lindude söögilauale raputada esimesed seemned. Külalisi annab oodata. Senikaua, kuni Õueonu seda teeb, tuleb talle linnuke pähe. Ja ta hakkab mõtlema, kui tähtsad on linnud olnud teadusele. Pole vaja tuua anekdootlikke näiteid Darwini vintide nokasuurusest, mis muutsid meie mõttemaailma ja lõid evolutsiooniteooria. Darwin krabas oma reisilt kaasa kõigi lindude nahad, mis temal ja kaaslastel õnnestus maha kõmmutada. Pärast Londoni Loodusajaloo Muuseumis määrati liigid.

Kuid kui paljude laste huvi teaduse vastu on saanud alguse lindudest! Ja pole kõik neist saanud sugugi mitte ornitoloogideks. Maailmakuulus näide on James Watson, topeltheeliksi avastaja. On Eestiski palju loodusteadlasi, kelle huvi selle vastu, kuidas maailm toimib, on saanud alguse lindudest.

Või mis teadlasi. Kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke. Järelikult: mitte inimene, vaid linnud on pannud aluse teadusele ja kunstidele!

Sest veel enne, kui meie õuele tulid kunstid ja teadused, oli meie esivanematel selge: linnust tasub lugu pidada. Kui oskad linnukeelt, siis läheb elu ludinamalt! Tere tulemast siis, talvised linnud, kelle söötmisest saavad täis pigem söötjate meeled kui linnukeste kõhud.

 

News | õue.onu

Õueonu päevaraamat. Kiluvõileiva-odramannapudru-päev

23.11.2013

Kiluvõileiva-odramannapudru-päev

23. november 2013

 

Õueonu – nii nagu küllap paljud teistki, kannatlikud lugejad – on igal sügisel otsinud sõna, mis iseloomustaks tänast õue. Sellist, mille kohta ei tea ütelda, kella poole piilumata, kas on hommik või õhutu, või kogunisti peaks lõunat sööma?

23.11.13.HommikusöökPäike on laiali määrdunud mööda puid ja põõsaid, rohu roheline aga on alla andmas langenud lehtede pruunjatele laikudele. Tänane päev on tähtis, väga tähtis päev – kui mitte kogu emakeeleteaduse, siis vähemasti Õueonu keele jaoks küll. Sest täna leidis ta selle, mida on otsinud läbi üksildaste sügiste, mis ei sõbrune kellegagi peale une ja ärkveloleku vahelise maa olendite.

Täna on kiluvõileiva-odramanna-pudru-päev.

Kui kilule ikka kenasti võid alla määrida ja Peipsi sibula lõik peale ning selle otsa veel keedetud kanamunaviil panna ning pudrule hapukooresilm teha, selle kaunistamiseks rohesibulavarre tükike poetada ja kena punasõstra-õunamoos külje peale passitada.

Vaat selline on tänane õu, kui siia veel lisada tassike nõmmliivateed – aga see peab olema ilmtingimata Õueonu omaenese nopitud, siitsamast lähedalt … teate ju ise, kust, eks ole.

Head kiluvõileiva-odramannapudru-päeva teile, kes te juhtute õuele minema või kui ei juhtu, siis ka ja eriti.

Õueonu.EsikaasÕueonu aasta: jätkuvalt värske

Kirjutanud ja joonistanud Tiit Kändler

Kujundanud: Eerik Kändler

Teaduslugu MTÜ, 2013, värvitrükk, kõvad kaaned, 80 lk

 

Siin raamatus on kirjas ja pildis kõik see, mis eelnes päevale, mil Õueunu avastas kiluvõileiva- odramannapudru-päeva.

 

„Õueonu aasta“ avaldab selget rõõmu õuest, nii nagu see ühele avalale Õueonule on antud.

Kuude kaupa saab lugeda rõõmudest, mida avatud meelele pakub õu. Õueonu on pigem õuevaatleja ja õuemõtleja kui õueaednik. Õueonu kannab õue alati kaasas, kuhu ta ka ei reisiks.

 

Saadaval Rahva Raamatus ja Apollos.

 

 

 

News | õue.onu

Õueonu sügisavastus: leht loeb

04.10.2013

Aegviidu, UrbukseLooduse mõõt ja ilma tegija ei ole mitte miski muu kui taimeleht.

Sügisel muutub loodus neljamõõtmeliseks. Suvel rohelise tasapinnalisena tundunud metsamüüris eenduvad punased vahtrad, kollased kased, isegi männid annavad pruuni sekka. Ja ajamõõde muutub tajutavaks – homme ei ole lagendiku taga seisev mets enam selline nagu täna. Kas ta seisabki, hoopis liigub ajas, andes sellest oma värvide muutumisega märku.

Lumi tuleb alles siis, kui puulehed suvatsevad langeda maha. Lehti lumi kardab. Ja kui puulehed talvest tüdinevad, poevad nad jälle okstest välja, lumi kohkub sellest ja läheb taeva tagasi.

Fotol: Aegviidu, Urbukse järv septembris.

 

Telli Teadus.ee uudiskiri