06.2005 arhiiv

News | veebi.paik

Uudiseid Venemaalt

27.06.2005

Pööripäevajärgselt saab soojalt soovitada Venemaa teadusuudiste paika informnauka. See avaldub ka inglise keeles. Üsna palju uudiseid tasuta. Paketi saab ka tellida. Ja mis põhiline – vanas heas vene populaarteaduslikus võtmes. Et pole liiga kuivad ja igavad. Sekka päris naljakaid asju ka. Nii et vahelduseks tasub külastada. http://www.informnauka.ru/eng/index.shtml, aga miks mitte oma vene keeltki värskendada. Muuseas – tuntud ajakirja Himija i Zizn väljaanne.
teadus.ee

mis.toimub | News

27.06.2005

VEE ÕPPETUNNID

Kas ja kui, siis millal algab Kolmas Eesti Veesõda? Kas vesi ongi Eestis nii ohtralt saadav ollus?
Sellest ja veest rahva keeles ning meeles kõneleb teadusajakirjanik Tiit Kändler teadus.ee veele pühendatud suvekoolis augustis. Vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80
teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS


Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

HEUREKASSE KOGUNESID EUROOPA TEADUSKESKUSTE AJUD
Vantaas asuvas Soome teaduskeskuses Heureka (http://www.heureka.fi/portal/englanti/) toimus 10.-12. juunini ECSITE aastakonverents. ECSITE (http://www.ecsite.net/new/index.asp) on Euroopa teaduskeskuste ja -muuseumide võrgustik, mida esindas 600 konverentsist osavõtjat. Kolme päeva jooksul kuulati ligi seitsmekümnel paralleelistungil mitusada ettekannet teaduse ja tehnoloogia saavutuste tutvustamisest ja selgitamisest teaduskeskustes.
Nimetades vaid väheseid jutuks olnud teemasid: Kuidas edastada “eesliiniteadust” (cutting edge science)? Kuidas rääkida “tabuteemadest”? Meelelahutustööstus ja teaduskeskused — lähedased ja kauged. Dialoog teaduskeskuste ja uurimisasutuste vahel. Teaduskeskused kolmeaastastele? Teater teadusmuuseumides.
Professor Svein Sjųberg Oslo Ülikoolist tutvustas ulatusliku rahvusvahelise uurimisprojekti ROSE (The Relevance of Science Education, http://folk.uio.no/sveinsj/ROSE_abstract.htm) esmaseid kokkuvõtteid. Teaduste tulevikust hoolides polnud need üldsegi mitte lohutavad: “Teadlase elukutse prestii˛ on arenenud maade õpilaste silmis äärmiselt madal!” Eks seda laiem tööpõld ole siis teaduskeskustel, keda ECSITE ühendab. Iseküsimus on muidugi, mida teha ja kuidas teha. Eestist on ECSITE assotsieerunud liikmeks Teaduskeskus AHHAA (vt http://www.ahhaa.ee/).
Tiiu Sild, Teaduskeskus AHHAA

Astronoomia | Füüsika | Keemia | Loomad | Meditsiin | Meteoroloogia | mis.uudist | News | Sotsiaalteadus

27.06.2005

KUIDAS FÜÜSIKA AITAB MAJANDUST
Hiljuti kaitses füüsik Robert Kitt oma doktoriväitekirja teemal “Füüsika meetodite kasutamine rahanduses börsi- ja hinnaakõikumiste analüüsis”.

Palusime asja kommenterida füüsik Jaan Kaldal:
Rahanduses, täpsemalt börsi ja investeerimisega seonduvas, on matemaatikat ja füüsikat ikka kasutatud, sest mõnda aega võib küll börsil õnnemängijana tegutsejaid edu saata, kuid pinnal pikemalt püsimiseks tuleb osata võimalikult täpselt arvutada ja minimeerida riske.

Efektiivse turu hüpoteesi kohaselt ei ole aktsiaturul kindlalt võitvaid algoritme ning nende otsimine on umbes sama perspektiivikas, kui igavese jõumasina leiutamine. Reaalne turg erineb küll efektiivsest turust fluktuatsioonide poolest, kuid need fluktuatsioonid on väikesed, kasutatavuse piiril: nende abil on võimalik teenida vaid filigraanse optimeerimise ja suure statistilise baasi (st ostu-müügi tehingute arvu) puhul.
Optimiseerimise juures on füüsikast üldreeglina rohkem kasu kui matemaatikast, sest börs kui paljude inimmõistuste koostegutsemise vili on nii keeruline, et seda ei saa kirjeldada vaieldamatute valemite abil: on vaja osata eraldada oluline ebaolulisest ja koostada lihtsustavaid ning arvutusteks jõukohaseid mudeleid.
Füüsikaliste meetodite rakendamist majanduses nimetatakse ökonofüüsikaks (vrd biofüüsika, geofüüsika jne) ning antud valdkonna teoreetilisi uurimusi avaldavad paljud prestiis˛ed teadusajakirjad (Nature, Physical Review, Physica A jne).
Rakenduslikumat laadi tööd lähevad “tootmisesse” ja jäävad seetõttu konkurentide (ning laiema üldsuse) eest varjatuks. Majanduslikele ajajadadele on iseloomulik juhumuutlikkus ja mastaabi-invariantsus. Juhumuutlikkus tähendab seda, et tavalise matemaatilise statistika reeglid ei tööta. Näiteks kui lugeda, et tänaval vastu tuleva inimese sugu on juhuslik sõltumatu sündmus, siis tõenäosus, et sada järjestikust inimest on mehed, on 0,5 astmes 100. Seega, kui antud arvutus oleks õige ja me kohtaks igas sekundis kümmet inimest, siis kuluks saja mehe ootamiseks 200 miljardit korda kauem, kui on Universumi vanus. Ometi pole selle sündmuse realiseerumine sõjaväeparaadil mingi probleem. Samuti tähendab juhumuutlikkus seda, et isegi väga pika vaatlusaja jooksul ei pruugi esineda kõiki süsteemile iseloomulikke sündmusi.
Näiteks see, et inimkonna ajaloo jooksul pole toimunud kataklüsmilisi meteoriidilööke, ei tähenda, et neid üldse (või lähiajal) ei toimu; ka võivad suurimad börsikrahhid olla veel nägemata.
Mastaabi-invariantsus tähendab, et süsteemil puudub suures parameetrite vahemikus karakteerne mastaap. Lihtsaimaks juhtumiks on fraktaalsus: süsteem on enesesarnane, eri mõõtkavades kaardid näevad (statistiliselt) ühtemoodi välja (ajajadade puhul asendab enesesarnasust eneseafiinsus).
Fraktaalsusest märksa üldisemaks mastaabi-invariantsuse juhtumiks on multifraktaalsus: suure kaardi tükid võivad erineda tundmatuseni (vrd Indoneesia ja Aafrika rannajoont), kuid teatud kindla omadusega ruumipunktid (nt need punktid, kus rannajoon on Aafrika edelarannikuga sarnaselt peaaegu sirge, st lokaalne fraktaalne dimensioon on 1) moodustavad fraktaalse struktuuri. Multifraktaalsus on iseloomulik tugevalt turbulentsetele keskkondadele (nt atmosfääriõhk). Ka aktsiahindade kõikumine on enam-vähem multifraktaalne, nõnda et turbulentsiteooria uurimismeetodeid on võimalik rakendada aktsiaportfelli riskianalüüsi juures.
Robert Kitt uurib oma doktoritöös aktsiahindade liikumise vastavust multifraktaalsusele (tuues seejuures esile mõned olulised erinevused multifraktaalsusest) ning vaeb oma uurimistulemuste rakendatavust aktsiaportfelli riskianalüüsi juures. Muuhulgas selgub: portfelli võib optimeerida nii, et ei minimeerita mitte üksnes volatiilsust (ruutkeskmist hinnakõikumist), vaid ka ekstreemsete languste tõenäosust. Lennukiehituses tähendaks see, et lennukisalongis ei pea olema mitte üksnes minimaalne vibratsioonitase, vaid ka lennuki allakukkumise tõenäosus tuleb viia miinimumi. Sest olgugi lennuki allakukkumise tõenäosus vaid üks miljardik, allakukkunuid see ei lohuta.

TSUNAMI LÜHENDAS JAANIÖÖD
Maavärinad mitte ainult ei too nende mõjualal elavatele inimestele häda ja õnnetust. Need mõjutavad ka Maa pöörlemist. India ookeani jõulumaavärin pani planeedi oma telje otsas võbelema ja lühendas ööpäeva. Kui jääl pöörlev isuuisutaja paneb oma laialisirutatud käed rinnale kokku, hakkab ta kiiremini pöörlema. Nõnda ka Maa, kui maavärina tagajärjel massiivsed laamatükid Maa keskme poole nihkuvad. NASA teadlane Richard Gross rehkendas arvutil välja, et ööpäev lühenes 2,676 miljondiku sekundi võrra. Ta arvutas ka Maa võbelemise suuruse. Maa pöördtelg ei ühti Maa raskuskeset läbiva teljega, vahe on põhjapoolusel umbes kümme meetrit. Nõnda loperdab Maa veidi nagu vana kumm autorattal. Jõulumaavärin nihutas aga Maa raskustelge kahe-kolme sentimeetri võrra.
Sellist ööpäeva lühenemist pole inimesel just kerge tajuda. Kuid vaid saja miljoni aasta eest pöörles Maa nõnda kiiresti, et ööpäev kestis vaid 22 tundi. Suurim Maa aeglustaja on loodejõud. Nõnda siis sunnivad Kuu põhjustatud tõusud ja mõõnad Maad hoogu maha võtma.
Vt juurde http://www7.nationalgeographic.com/ngm/0506/resources_who.html.
Allikas: National Geographic

JAANITULD SAI TEHA AINULT MAAL
Jaanituld saab teha vaid vähestel universumi planeetidel. Hapnikurikas atmosfäär on üsna tõenäoliselt vältimatu keerulise elu tekkeks ning suisa vältimatu lõkke läitmiseks. Bristoli ülikooli teadlane David Catling on veendunud, et hulkraksete organismide tekkeks on õhuhapnik oluline. Maa jõudis loomade tekkeks vajaliku hapnikutasemeni oma arengu nelja miljardi aastaga. See on pool Päikese oletatavast elueast. Lühemaealiste tähtede ümber tiirlevad planeedid ei saagi endale piisavat hapnikukogust lubada. Briti esimene astrobioloogiaprofessor Catling on tunnustatud planeediuurija ning osaleb NASA meeskonnas, kes loob 2007. aastal startivat pikakäelist Phoenix’i maandurit. Selle ülesandeks on kaevata meetrine auk ja uurida Marsi pinna keemiat, et näha, kas see keskkond on saanud olla elu sünnitajaks.
Allikas: AlphaGalileo

KAALI AVAS KÜLASTUSKESKUSE
Kümmekonna päeva eest avati Saaremaal Kaali meteoriidikraatrite väljal Kaali külastuskeskus. Oma aja tasemel külastusmaja oli Kaalis nõukogude ajal, ent see lagunes lõpuks ära. Nüüd avati siis uus ja uhkem. Kaali kraatritest oli avamisel näidata kaks filmi, Urmas. E. Liivi “Kaali saladus” ning Mati Viiuli “Kaali meteoriit”.
külastuskeskuses on olemas nüüdisaegne konverentsisaal ning muuseum, kus nüüd on näha Kaali ajalugu ja meteoriidi langemise lugu.
Kaali meteoriidikraatrid on oma vaadeldavuselt ning ligipääsetavuselt maailmas ainulaadsed. See oli ka esimene paik, kus tõestati, et kraatrid põhjustas meteoriit. Lisaks Kaali sündmusega kaasnes veel võimalus, et inimene taevakivi langemist pealt nägi, mida käsitles ja luulesiseks muutis Lennart Meri oma 1976. aastal ilmunud raamatus “Hõbevalge”. “Hõbevalge” tähendus nõukogude aja sumbunud õhustus oli suur. Ent Kaali kraatrite vanuse üle vaidlevad teadlased tänini.
MTÜ Kaali Külastuskeskus porjektijuhi Tuuli Pärteli sõnul on külastuskeskus avatud iga päev kl 9 – 20. Suvel on aga administraator majas ööpäev läbi. Kraatritevälja käib suve jooksul vaatamas umbes 40 000 inimest, muuseumi külastatavuseks on planeeritud 15 000 inimest.
Vt ka http://www.kaali.kylastuskeskus.ee/.
Allikas: Kaali Külastuskeskus/Uudistaja

JOOGAT ASENDAB JOODELDAMINE
Zürichi konservatooriumisse on tekkinud üllatav tung. Joodeldamise klassid on täis juba kuid enne õppetöö algust. Alpiorgude üle teadete edastamiseks tekkinud laulustiilist on nüüd saanud uusmood. Joodeldamise jaoks on tarvilik õige hingamine – nii nagu joogaharjutuste puhulgi. Hommikune joodeldamine annab terveks päevaks hea enesetunde. Ja laulude tekstid on traditsiooniliselt positiivsed – seotud loodusega, muretusega homse suhtes. Nii et joodeldamine on omamoodi Euroopa jooga.
Vt lähemalt: http://www.dw-world.de/dw/article/0,,1618369,00.html?maca=en-dtland-online-460-rdf.
Allikas: http://www.magazine-deutschland.de

NÄHTI KOSMILISE NEUTRIINO VIRVENDUST
Mida kaugemaid objekte näha tahetakse, mida peenemaid efekte mõõta üritatakse, seda enam peavad astronoomid piirduma virvendustega. Nii on näiteks ülikaugete tähtede virvendustest välja loetud maasarnaste planeetide olemasolu. Äsja kinnitasid Oxfordi ja Rooma astronoomid, et on näinud universumi algaegadest pärit kosmiliste reliktneutriinode tausta virvendusi.
Neutriinod on elementaarosakesed, mida ennustas Wolfgang Pauli 1930. aastal. “Ma olen hakkama saanud millegi niisugusega, mida ükski füüsik kunagi ei tohiks teha – ma olen ennustanud osakese, mida pole võimalik avastada!” kiitis ta ise. Kuid läks 23 aastat, ja neutriinod avastati ometi.
Mõõta on neutriinosid hirmraske, kuna need vaid harukordadel tavalise ainega vahekorda astuvad. Standardse mudeli kohaselt on suure paugu aegadest pärit reliktneutriinosid ühes universumi kuupsentimeetris keskeltläbi 150. Meie kehadest kihutab neid läbi tohututes kogustes, mida pole mõtet ja ei saagi kokku lugeda, ent õnneks me neid ei näe ega kuule.
Roberti Trotta ja Alessandro Melchiorri väidavad ajakirjas Physical Review Letters avaldatud artiklis, et suutsid andmetest, mis saadud erinevatest allikatest nagu NASA mikrolaineid mõõtev satelliit, välja lugeda reliktneutriinoookeani virvenduse. See tähendab, et universumi tekke standardne mudel peab paika.
Vt lähemalt http://www.admin.ox.ac.uk/po/news/2004-05/jun/15.shtml.
Allikas: AplphaGalileo

MIKS MOA VÄLJA SURI
Maa peal eales elanud lindudest suurim, Uus-Meramaa Moa lahkus siit maamunalt saja aastaga, pärast seda kui maoorid Uus-Meremaale koloonia lõid. Ajakirjas Nature avaldatud artiklis kinnitavad Oxfordi ja Uus-Meremaa Canterbury ülikooli teadlased, et Moa oli lind, kellel võttis küpsusesse ikka jõudmiseks kole palju aega. Täiskasvanu kehakaalu saavutas Moa kümne aastaga. Praegu elavatel lindudel võtab see 12 kuud aega. Moad ei ähvardanud maailma ühel isoleeritumal saarel imetajatest kiskjad. Ent siis need tulid, kahejalgsed ja kõnelevad, aastal 1300. Suurim Moa Diornis maximus oli kahe meetri pikkune ja kaalus 250 kilo. Peale tema elas Uus-Meremaal veel 12 moaliiki. Biogeograafia seaduste kohaselt mutuuvadki mõned eraldatud saartel elavad liigid suuremateks ja kaotavad lennuvõime. Uus-Meremaa oli siin äärmuslik, seal elas kolmteist või enamgi lennuvõimetut hiigellindu. Nüüd pole enam ühtegi.
Vt lähemalt http://www.admin.ox.ac.uk/po/news/2004-05/jun/17.shtml.
Biogeograafiast pajatab paeluvalt David Quammen oma raamatus “Dodo laul”, e.k 2004, Varraku kirjastamisel.
Allikas: AlphaGalileo

News | Sotsiaalteadus | Teoloogia | to.imetaja

Pööripäev on pöörmeseadja

27.06.2005

Suvise pööripäeva pööras jaanipäevaks ikkagi kristlus. Nimetades selle Ristija Johannese järgi. Nii et selle kombestiku ja olemustiku sidumine Jaanidega on võimalik, ent ei ava asja tegelikku olemust. Suvisel pööripäeval hakkab päike jälle sammukese oma pesa poole astuma. Ning me pole märganudki, et valgeimad päevad on läbi! Võtame siis viimast, ja teeme suure lõkke. Ning mitte ainult pööripäeval.
Teadus ja tehnika on ju püüdnud küll kogu elust teha igavese suvise pööripäeva. Kogu oma elektriga, tulevärkidega, laseritega, arvutiekraanidega ja telerikarpidega.
Kuid ei maksa unustada kvantmaailma hingeseadust, Heisenbergi määramatuse printsiipi. Seda võib ju rakendada ka igapäevaelus. Mida täpsemalt teame, kus oleme, seda ebatäpsemalt oskame öelda, kuhu ja kui kiiresti liigume.
Tiit Kändler

Ajalugu | nädal.mõttes | News | Sotsiaalteadus

27.06.2005

“Lõkkest jäänud söestunud tukke visatakse kaevudesse, et vee maitset parandada, ja viiakse ka koju äikesekaitseks. Et need aga kõue ning pikse vastu tõeliselt tõhusad oleksid, peaks neid hoidma voodi lähedal, tükikese kolmekuningapäeva koogi ja palmipuudepühal õnnistatud pukspuuoksakese vahel.”
Inglise antropoloog James George Frazer jaanilõkke kommetest Bretagne’s, raamatus “Kuldne oks”, 1890, e.k 2001

“Kes joob korralikus koguses kohvi, ei maha maga järgmist aastamiljonit, mis kohe algab.”
Artur Alliksaar, Kes mängib masti saab purje pealekauba, kogumikust “Päikesepillaja”

lugemis.vara | Matemaatika | News | Sotsiaalteadus

Akadeemia Juuninumber matemaatikast, teadusest ja terrorismist

17.06.2005

Jaak Lõhmus alustab ajakirjas Akadeemia oma pikemat lugu (raamatut? esseed?) “Matemaatika suurprobleemidest”. Jõuab rääkida neljavärviprobleemist ja kontiinumiprobleemist ja Fermat’ suurest teoreemist. Ometi kord üks eestikeelne ja arusaadav jutt matemaatikast. “Matemaatika ja kaasaeg” lõpetas ilmumise juba 1/p sajandi eest, samal ajal katkes ka kena komme eestikeelseid populaarseid matemaatikaraamatuid avaldada. Nüüd siis Lõhmus kirjutab. Tore, et selgitab sedagi, miks nende matemaatika suurprobleemide kallal ikka urgitseda. Et kõik viib ikka salastamiseni välja. Pangad oma lõpmatuste ja salakoodidega näiteks.
(loe edasi…)

asja.tundja | Füüsika | News

Füüsika-aasta

17.06.2005

Tänavune aasta pole tavaline, see on kuulutatud rahvusvaheliseks füüsika aastaks. Kuidas kulgeb füüsika aasta Eestis?

Vastab Füüsika-aasta 2005 ürituste koordinaatori Eesti Füüsika Seltsi esindaja, füüsik Kaido Reivelt:
“Füüsika-aasta poole peal, noored ja veidi vanemad füüsikud Eesti Füüsika Seltsist on taevast tähti alla toomas.” Sest kuidas teisiti iseloomustada ettevõtmist, kus teada-tuntud, aga ebapopulaarselt keerulist õppeainet üritatakse inimestele suupäraseks teha, et poleks enam see, vaid hoopis teistmoodi füüsika, selline huvitav. Ometigi, kui otsustada vastukajade põhjal, mida on tekitanud reedehommikused ETV Terevisiooni füüsikaminutid (http://www.fyysika.ee/fyysika/fa2005/terevisioon/) või teadusbussi “Suur Vanker” etendused Eesti koolides, on see täiesti võimalik (http://www.fyysika.ee/fyysika/fa2005/teadusbuss/). Hea uudis, iseenesest mõista.

(loe edasi…)

mis.toimub | News | Sotsiaalteadus

17.06.2005

VEE ÕPPETUNNID

Kas vesi mäletab minevikku? Mida magnetid veega teevad? Kumb vesi jäätub kiiremini, kas kuum või külm? Kui kange külma käes vesi veel vedel võib olla? Mitu erinevat jääd on olemas — kas füüsiku jaoks on jää Teie kokteilis ja liuväljal ikka seesama jää? Kas märg liiv ajab pigistamisel vett välja või imab sisse?

Lähemalt kõneleb neist vee õppetundidest füüsik Jaak Kikas teadus.ee veele pühendatud suvekoolis augustis Käsmus. Vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80.
teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS


Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83.
teadus.ee

VALMISTATUKSE SOTSIAALTEADUSTE AASTAKONVERENTSIKS
4. — 5. novembril 2005 toimub Tallinna Ülikoolis Eesti sotsiaalteaduste VI aastakonverents (ESAK VI), mille läbivaks teemaks on interdistsiplinaarsus ja paradigmade paljusus haakuvana teravate sotsiaalsete probleemidega ühiskonnas.
“ESAK VI omab kõiki võimalusi esitada ülevaatliku pildi Eesti sotsiaalteaduste seisust moel, mis kutsub arutlema ja vaidlema, uusi radasid otsima,” ütles Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Aleksander Pulver.
Kuni 4. juulini on oodatud ESAK VI-le esitama oma ettekandepakkumisi sotsiaalteaduste eriaspektidega tegelevad uurijad: teadurid, õppejõud, kraadiõppurid jt.
Iga-aastast Eesti sotsiaalteaduste aastakonverentsi korraldavad sel aastal Tallinna Ülikooli Sotsiaalteaduskond, Eesti Humanitaarinstituut ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaarteaduskond, Audentese Ülikool ja Estonian Business School.
Täpsem info ja registreerumine: http://www.tpu.ee/konverents/2005esak
Allikas: Tallinna Ülikool

Ajalugu | Füüsika | Geoloogia | Informaatika | mis.uudist | News

17.06.2005

TAASTATI TUTANHAMONI NÄGU
Aasta alul tassiti Egiptusest Luxori linna läheduses üle Niiluse jõe asuvas Kuningate Orus oma hauakambrist välja vaarao Tutanhamoni muumia. Seda ei teinud siiski hauaröövlid. Teadlased said lõpuks loa üks kuulsamaid muumiad kompuutertomograafiga üle mõõta. Mõõtmine toimus vastavas bussis, muumia oli oma sarkofaagist välja kolm öist tundi. Tomograaf tegi Tutist, nagu seda noorelt surnud vaaraod nimetama on hakatud, 1700 digitaalset röntgenkujutist, skaneerides ta keha viilude kaupa. Selgus, et Tuti suri 19-aastaselt, ent põhjus pole siiski teada. Igatahes peahaava tal pole. Küll puudub ribikont ja mõned teised luutükikesed. Kuid Briti arheoloog Howard Carter, kes Tutanhamoni hauakambri 1922. aastal avastas ja avas, oli raskustes vaarao sarkofaagist väljasaamisega. Ning võis muumiat koledal kombel ka ise vigastada. Teadlastel läheb veel aega, et saadud andmeid põhjalikumalt tõlgendada.

(loe edasi…)

Ajalugu | Geoloogia | News | to.imetaja

Geoloogid vaidlevad, millal me ikka elame

17.06.2005

Geoloogid ei ole suutnud 150 aastaga kokku leppida, millises ajastus me elame. Kõige hiljutisema mineviku kohta on käibel erinevad terminid. Üks koolkond kirjeldab viimast 23 miljonit aastat kui Neogeeni perioodi. Teised aga eristaksid viimased kaks miljonit aastat Kvaternaariks. Ajakirja Nature andmetel pole nüüd juba seitse aastat kestnud rahvusvaheline tülikomisjon veel vaidlust lahendanud.

(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri