07.2005 arhiiv

mis.toimub | News

29.07.2005

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS


Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

Bioloogia | lugemis.vara | News

Geenirevolutsionääri viimne artikkel

29.07.2005

Avaldamisel on (ja online’is juba ilmunud) Nobeli laureaadi Francis Crick’i viimane, postuumne artikkel. Töö publitseerib briti Royal Society väljaanne “Philosophical Transactions: Biological Sciences”. Artikli lõpetas pärast Cricki surma tema kolleeg ja õpilane Christof Koch. Kirjutises püstitatakse hüpotees tõketuuma (claustrum’i) olulisest rollist teadvuse tekkes. Eestiga seob kirjutist selles antud viide Talis Bachmann’i raamatule “Microgenetic Approach to the Conscious Mind” (John Benjamins, 2000).
Vt ka http://www.jstor.org/journals/09628436.html.
teadus.ee

asja.tundja | Astronoomia | News

Kuu soosib taevahuvilisi

29.07.2005

Kuidas seekordne astronoomiaharrastajate kokkutulek kulgema saab?

Vastab astronoom AHHAA teaduskeskusest Helle Jaaniste:
Osavõtjaid on meil olnud tavaliselt saja ringis. Vaadeldakse osavõtjate teleskoopidega, mida on kümmekond. Püütakse planeete, täheparvi, udukogusid. Ja lisaks toimuvad muidugi meteooride visuaalsed vaatlused rahvusvahelise programmi järgi. Teleskoobivalmistajate täpset arvu ei oska öelda, kuid Leo Katugin Laimjalast, kellele külla läheme, on neist vaieldamatult parim mees. Planetaariumiprogrammid on mitmesugusel tasemel arvutiprogrammid, mille abil saab simuleerida taevanähtusi — näiteks tuua ekraanile taevakaart suvalise koha ja aja jaoks. Perseiidide maksimum on 12. augusti päeval, vaatlusteks sobivad ööd seega 11/12 ja 12/13. Suurt sadu ei oodata, aga Kuu on soodsas faasis. See tähendab, et meie ööde ajal on Kuu väike, madalal ja läheb enne keskööd looja — ei sega meteooride ja süvataeva vaatlusi. Ilus Linnutee saab taevas olema!

asja.harrastaja | Astronoomia | News

Astronoomiaharrastajad kogunevad kaalisse

29.07.2005

Astronoomia asjaharrastajatel on kindlad asjad, mis neid seovad. Need pole maapealsed asjad, vaid meteoorid. Konkreetsemalt perseiidid. Meteoore on hea näha, kui öö on pime, aga pole veel külm. Eestis toimub selline ime augustikuudel. Selgi aastal tullakse kokku ja kümnendat korda. Saaremaal Kaalis ja 10. — 15. augustini.
Esikohal on vaatlused, lisaks saavad kokku teleskoobivalmistajad, tutvustatakse uusi planetaariumiprogramme. Näidatakse Kaali-filme, kuulatakse ettekandeid. Nii nagu Kaali müstikast ja teadusest, vanusest ja looduskaitsest.
Vt lähemalt http://www.ridamus.ee/ http://www.obs.ee/kokkutulekud/.
teadus.ee

Folkloristika | Kosmoloogia | Loomad | mis.uudist | News

29.07.2005

VAALAD HAKKAVAD LENDAMA
Arvatakse, et kunagi elasid vaalad maismaal. Lennanud nad siiski ei ole. Kuid lendama nad panna tahetakse. Tõsi, seda küll lennukiga. Lennuka ideega tulid välja Inglismaa ökoloogid, kes soovivad suurendada Põhja-Atlandi liigirikkust. Ja tuua sinna tagasi hallvaalad, kes aastasadu tagasi maha notiti.
Vaalad tuuakse idee kohaselt California rannikult, kus neid pärast küttimise keelustamist hulganisti elab. Kuid enamik ökolooge on plaani suhtes skeptilised, kahtlustades, kas loomadel Põhja-Atlandil üldse enam midagi süüa on. Ning kui pole, kes siis vaalade toidulaua katab? Lõppude lõpuks elasid hallvaalad paarisaja aasta eest ka Läänemeres. Võibolla tuleks nad nüüd hoopis siia lennutada — tulnukatest selgrootuid on Läänemeres ju niigi küllalt, jätkub ehk vaaladelegi.
Allikas: New Scientist/Uudistaja

DEEP IMPACT OTSIB TÖÖD
Pärast organiseeritud kokkupõrget komeediga Tempel 1 otsib Deep Impact´i meeskond endale uut objekti. Põrkaja on küll hävinud, kuid sond ise oma kaameraga töökorras. Uueks tähiseks võib saada komeet Boethin, mis Maast 2008. aasta detsembris lähedalt möödub. Deep Impact ise lendab Maast mööda 2007. aasta detsembris. Seda võib juhtida Boethini lähedusse, mida ta võiks oma kaameraga jälgida. See lõbu läheks maksma 10 korda vähem kui Deep Impacti projekt seni. Kuid kõik sõltub NASA eelistustest.
Allikas: Nature

KESTAB JUTUPÄRANDI UURIJATE KONGRESS
Rahvusvahelise Rahvajutu-uurijate Seltsi XIV maailmakongress kestab Tartus 31. juulini. Tegu on suurima rahvusvahelise folkloriste ühendava akadeemilise seltsi kogunemisega, teemaks “Rahvajutu teooriad ja uurimine tänapäeval”.
Nii kõrgel tasemel rahvajutu-uurijate foorum leiab Eestis aset esmakordselt. Siinseid teadlasi hinnatakse maailmas nii klassikaliste narratiivide, huumori ja tänapäeva pärimuse uurijatena kui ka uuenduslike projektide algatajana. Eestit esindavad foorumil näiteks Epp Annus, Pille Kippar, Arvo Krikmann, Kristin Kuutma, Aado Lintrop, Mare Kõiva, Marju Kõivupuu, Ülo Valk.
Maailmakongress tõi Tartusse üle kahesaja tunnustatud teadlase ja oma ala juhtivspetsialisti Euroopast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Aafrikast ja Austraaliast, nende hulgas on ka seltsi president, Iisraeli teadlane Galit Hasan-Rokem.
Kongressil analüüsitakse pärimuslikke narratiive interdistsiplinaarselt, rakendades nii humanitaar- kui sotsiaalteaduslikke meetodeid. Kummitused, pahad tüdrukud ja paksud poisid vendadel Grimmidel, varjusurm, Gogoli “Vii” on vaid mõned näited kirevast kavast.
Von Bocki majas Ülikooli 16 on avatud erialakirjanduse näitus, kuhu on sissepääs vaba, nii et kõik huvilised võivad raamatuid osta. Kongressi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool koostöös Eesti folkloori- ja teadusorganisatsioonide ning Tallinna Ülikooliga.
Vt lähemalt http://www.folklore.ee/isfnr.
Rahvajutu-uurijate Selts/teadus.ee

VALITI EUROOPA TEADUSNÕUKOGU TEADUSLIK NÕUKOGU
Euroopa Komisjon andis teada 22 silmapaistva teadlase nimed, kes moodustavad Euroopa Teadusnõukogu teadusliku nõukogu (Scientific Council of the European Research Council).
Euroopa Teadusnõukogu hakkab tegutsema 2007. aasta alguses ning on 7. raamprogrammis (2007-2013) tegutsema hakkavaks institutsiooniks, mis hakkab hindama ja finantseerima nn eesliini teadust. Asutakse toetama tipptasemel teadusrühmade tegevust kõigis teadusvaldkondades, nii loodusteadustes ja tehnoloogia valdkonnas kui ka sotsiaal- ja humanitaarteadustes.
Teaduslik nõukogu hakkab tegutsema kui sõltumatu organisatsioon, mille ülesandeks on määrata Euroopa Teadusnõukogu teaduslik strateegia ja tagada otsuste autonoomia ja teaduslik kvaliteet. Selle valis sõltumatu tunnustatud teadlastest koosnev komisjon.
Teaduslikku nõukogusse kuuluvad:
Dr Claudio Bordignon (IT), prof Manuel Castells (ES) prof dr Paul J. Crutzen (NL), prof Mathias Dewatripont (BE), dr Daniel Esteve (FR) prof Pavel Exner (CZ), prof dr Hans-Joachim Freund (DE), prof Wendy Hall (UK), prof dr Carl-Henrik Heldin (SE), prof dr Fotis C. Kafatos (GR), prof dr Michal Kleiber (PL), prof Norbert Kroo (HU), prof Maria Teresa V.T. Lago (PT), dr Oscar Marin Parra (ES), prof Robert May (UK), prof Helga Nowotny (AT), prof Christiane Nüsslein-Volhard (DE), dr Leena Peltonen-Palotie (FI), prof. Alain Peyraube (FR), dr. Jens R. Rostrup-Nielsen (DK), prof. Salvatore Settis (IT), prof. Dr.med. Rolf M. Zinkernagel (CH).
Lähemalt nõukogu liikmete kohta vt siit http://europa.eu.int/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/05/265&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en.
Allikas: SA Archimedes

Füüsika | News | vänge.lugu

Paberi võltsimist kaitseb paber ise

29.07.2005

Ärge enam oma kallihinnaliste paprite pärast muretsege. Teil pole vaja jännata mingite vesitrükkidega või UV-valguses ilmuvate salapiltidega või muude turvaelementidega. Et teie tähtsat paberit, millest ametnike keeles on saanud dokument, ei võltsitaks, piisab vaid ühest lihtsast võttest. Tuleb paberilehe enda tekstuur mingil väikesel pinnal üles võtta, arvuti mällu salvestada ja vajadusel dokumendil olevaga võrrelda.

(loe edasi…)

News | to.imetaja

Võltsitud vesi

29.07.2005

Võltsitakse seda, mis väärib võltsimist. Võltsitakse väärtpabereid ja raha, olulisi dokumente ja tunnistusi. Võltsitakse kulda, võltsitakse isegi mulda.
Kuid kas võltsitakse ka eluks olulise vajalikkusega vett? Kui vesi on kaup, mis tõeliselt maksab, ja seda on see ka Eestis juba mõnda ega, siis tasub seda ka võltsida. Kui palju on allikavee pudelis poe riiulil vett, mis võetud allikast?

(loe edasi…)

mis.toimub | News

Vee õppetunnid

29.07.2005

Kalur kirub keskkondlasi, teadlased muretsevad kalurite rohkuse üle. Kalad? Kellele kasvab kala? Kas teadlasele, kalurile või rohelisele? Sellest kõneleb kalateadlane Markus Vetemaa veele pühendatud suvekoolis, mis toimub Käsmus 19.–21. augustil. Vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80
teadus.ee

nädal.mõttes | News

29.07.2005

“Kui ma teen teed, siis ma teen teed, nagu ütles vana ema Grogan. Ja kui ma teen vett, siis ma teen vett… Andest, emand, ütleb pr Cahill, Jumal juhatab, te ei tee neid ühes potis.”
James Joyce, Ulysses, 1922

mis.toimub | News

22.07.2005

VEE ÕPPETUNNID

Oleme energiajanus. Kuidas seda janu veega kustudada, nii et jõgesid üles paisutama ei peaks? Sellest kõneleb füüsik Juhan Subbi veele pühendatud suvekoolis augustis. Vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=80&Itemid=80
Nüüd on pakkuda ka suvekooli kava:

AJAKAVA

Reede, 19. august

18.00 Registreerimine
20:00 Tiit Kändler “Sisseastumiseksam vette.”
21:00 Õhtusöök
21:30 Paul Raudsepp ja Risto Pellinen “Marss ja selle vesi.”
Meelemuusikat: Mandra Gora
Veejutt tule ääres

Laupäev, 20. august

Varahommik. Tiit Hunt: retk “Kuidas pildistada vett?”
8:30 Hommikusöök
9:30 Jaak Kikas “Veider vedelik: vesi füüsiku pilgu läbi.”
11:30 Ain Kallis “Ilmataadi vesi ja vile.”
13:00 Lõunasöök
Pärastlõuna. Aarne Vaik: retk “Vesine Käsmu”. Tiit Hunt: retk “Kuidas pildistada vett?”
15:00 Markus Vetemaa “Läänemeres kalana.”
16:30 Ülle Kikas “Kuidas vesi lapsi õpetab.”
18:00 Kaarel Orviku “Maa ja vee võitlus Eesti rannikul.”
20:00 Õhtusöök
21:00 David Vseviov “Kui vesine on ajalugu?”
Meelemuusikat: Mandra Gora
Veejutt tule ääres

Pühapäev, 21. august

Varahommik. Tiit Hunt: retk “Kuidas pildistada vett?” Aarne Vaik: retk “Vesine Käsmu.”
8:30 Hommikusöök
9:00 Juhan Subbi “Vesi kui tuleviku energeetika alus.”
10:30 Tiit Kändler ja kõik osalised. “Väljaastumiseksam veest.”
11:30 Algab sõit Tallinna poole Kaarel Orviku juhtimisel läbi õpetlike randade.

Märkus: sõltuvalt vee- ja teeoludest võib kava veidi siia-sinna muutuda.
teadus.ee

EESTI ESIMENE TEADUSFOTO VÕISTLUS


Teadusfoto on laiem, kui esmapilgul arvata võiks. Teadus uurib ju mitte ainult silmaga nähtamatut. Vaid ka üsna igapäevaseid asju. Ja teadlased ise on ka üsna igapäevased inimesed. Kui nad just parasjagu teadusega ei tegele. Kui aga tegelevad, siis saab neistki teadusfoto võtta. teadus.ee teadusfoto võistlusest vt lähemalt http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task=blogcategory&id=82&Itemid=83
teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri