10.2005 arhiiv

News | vigade.pärandus

Sisulised segadused sisukorraga

28.10.2005

Teil on vist jäänud kogemata 27. väljaande päisesse eelmise väljaande kava, igatahes ei vasta pakutud struktuur sellele, mida väljaanne tegelikult sisaldab. Aga mõlemad väljaanded olid igatahes huvitavad, nii et tasub igal juhul ka eelmist väljaannet lugeda. Suur tänu!
Ester Vahtre

Toimetajalt: Tõepoolest, nii juhtus. Nii et kord oli, aga sisu polnud. Püüame, et oleks edaspidi nii sisu kui kord.

News | vigade.pärandus

Tehnikaülikoolis rohkem doktoriõpet

28.10.2005

Eelmises teadus.ee numbri uudistes oli Tartu Ülikooli poolt pakutud loos “Kuidas elab Eesti doktoriõpe” selline lõik:

10) doktoriprogrammide kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks on vaja vastavat jätkusuutlikku rahastamist.
2005/2006. õppeaastast on 6 doktorikooli Tartu Ülikoolis ja 1 doktorikool Tallinna Tehnikaülikoolis. Varasematest aastatest tegutsevad Tallinna Ülikoolis humanitaarteaduste ning sotsiaalteaduste doktorikool.
(loe edasi…)

Matemaatika | News | skep.tik

Eesti usub õnnenumbritesse

28.10.2005

Selle aasta juulis avaldati eurobaromeeter, mis uuris EL kodanike teadmisi ja arvamusi teaduse küsimustes. Sealt selgub, et kui horoskoope peavad Eesti inimesed äärmiselt ebateaduslikeks (70% vastanuist), siis astroloogiat peab teaduslikuks 54% vastanuist. EL-i keskmisena peetakse astroloogiat veidi enam teaduseks kui ajalugu.
40 protsenti Eesti elanikest usub õnnenumbritesse. See protsent on suurem veel itaallastel — 61. Kuid soomlastel on see 21.
Eestis on enim inimesi, kes arvab, et olulisi küsimusi peaksid poliitkute asemel lahendama teaduseksperdid — nõnda arvas 87 protsenti küsitletutest.
66 protsenti eurooplastest arvab, et Maa tiirleb ümber Päikese. Ja täpselt sama palju pole nõus väitega, et Maa teeb Päikese ümber tiiru ühe kuuga.
Keda huvitab, võib leida: http://europa.eu.int/comm/public_opinion/archives/ebs/ebs_224_report_en.pdf.
teadus.ee

Füüsika | küsi.julgelt | News | Sotsiaalteadus

Miks kuulid päehe ei kuku

28.10.2005

Paljudes sõjafilmides ja ka tänapäeva uudistes Lähis-Idast on näha väljakutäied rahvast, kellest paljud on relvastatud ja tulistavad õhku. Füüsikaseaduste kohaselt peaks õhku lennanud kuul saavutama maksimaalse kõrguse (kui ta just kosmilist kiirust ei saa, kuid kuulipilduja kuuli algkiirus on ligi 500 m/s ja muudel relvadel veelgi väiksem) ning seejärel kukkuma Maa poole ja saavutama kokkupõrkel Maaga algkiirusele lähedase kiiruse. Seega kuuli maandumine oleks allolevatele inimestele võrdväärne automaadivalanguga nende peade kohal.
Kuid pole kuulnud juhtumeid, kus sedasi keegi kannatada oleks saanud. Loomulikult on see osalt seletatav kuulide hajumisega laskmisest väikese nurga all või tuulest. Kuid osa kuule peaks tuul ju ka tagasi tooma. Seega, kui väljakutäis rahvast täristab relvi, siis peaksid päris paljud ka sinnasamasse lendama, tappes päris palju rahvast.
Miks seda ei juhtu?

Ants

Vastab Tartu Ülikooli materjaliteaduse instituudi juhataja Jaak Kikas:
Üks asjaolu, mida eelnevas arutelus pole arvestatud, on õhutakistus. Selle tõttu jääb maapinnale tagasijõudva kuuli kiirus oluliselt väiksemaks algkiirusest. Täpne väärtus sõltub kuuli massist ja kaliibrist, aga tüüpilise kiirusena tuuakse erinevates netiallikates väärtust 100 m/s. Siiski on ka see päris suur kiirus ja inimesele kaugeltki mitte ohutu — netist võib leida andmeid traumadest ja isegi surmajuhtumitest, mis on seeläbi aset leidnud. Mis rahvakogunemistel ehk veidi publikut säästab (kui oletada, et rõõmu paukpadrunitega ei väljendata), võib olla asjaolu, et püssitoru mitte täpselt üles suunatud pole (millele küsimuses ka viidatud). Ka üsna väikese kaldenurga korral vertikaali suhtes kukuvad kuulid maha juba suhteliselt kaugel tulistamiskohast (väljaspool rahvamassi) ja ei tee loodetavasti (palju) paha.

Astronoomia | News | veebi.paik

Maa kosmoses

28.10.2005

Euroopa kosmoseagentuur ESA pakub ohtralt satelliidipilte pilt Maast. Projekti nimi on “Observing the Earth”.
Address: http://earth.esa.int/earthimages/
teadus.ee

kuulamis.vara | News

Labor uurib Higgsi Bosonit ja juhtivaid polümeere

28.10.2005

Pühapäeval, 30. oktoobril kell 17.05 Vikerraadios (kordus kolmapäeva öösel vastu neljapäeva kell 1.00).
Teadussaate Labor füüsikarubriigis avab Andi Hektor maailma suurimas laboris CERNis tehtavaid katseid aine, antiaine, veideraine jms kohta, mis võivad mullistada kogu meie maailmapilti. Jutuks tuleb eestlaste roll peagi algavas katseseerias Higgsi bosoni leidmiseks.
Polümeeride uurijad Baltimaadest ja kaugemaltki olid koos järjekordsel sümpoosionil, kus muu seas olid jutuks voolu juhtivad polümeerid ehk “tarkade materjalide” lähteaine, selgitab professor Anti Viikna TTÜst. Teadusloo uurija Vahur Mägi meenutab, et peagi möödub 125 aastat tehnikahariduse algusest Eestis, aga ka sellest, missugune roll oli Konstantin Pätsil Eesti tehnikaülikooli sünnis. Lisaks aktuaalseid lühisõnumeid Priit Ennetilt.
Saatejuht on Mart Ummelas.
Labor on esmaspäeva hommikust kogu nädala jooksul kuulatav Vikerraadio veebilehel.
Vikerraadio

mis.toimub | News

28.10.2005

GEOLOOGIA SÜGISKOOL
Taru Ülikooli geoloogia instituudi korraldusel toimub 28. — 30. novembril Võrumaal Ala-Kiidi turismitalus 1. geoloogia sügiskool. Teemaks on “Geoloogia ja teadus”.
Vt lähemalt: http://www.ut.ee/BGGL/teaduskool.htm.
Allikas: TÜ geoloogia instituut

(loe edasi…)

Astronoomia | Kosmoloogia | mis.uudist | News

ESA-l ei vedanud Veenuse saadiku stardiga

28.10.2005

ESA Venus Express, mis pidi startima 26. oktoobril, jääb veel mõneks päevaks Baikonuri kosmodroomile oma starti ootama. Põhjuseks on kanderaketi Sojuz-Fregat voolundis avastatud reostus.
Igal 18. kuul jõuab Veenus punkti, mille puhul on reis Maalt sinna kõige enam kütust säästev. Soodne aken kestab 26. oktoobrist 24. novembrini. Ka igal päeval on vaid üks lühike soodne stardiperiood. Reis Veenuseni kestab pool aastat. Sinna pole kosmoselaeva lähetatud 10 aastat.
Venus Expressi pardal on 7 instrumenti selle planeedi tiheda atmosfääri uurimiseks. Teadustöö algab eeldatavasti tuleva aasta juulis.
Allikas: ASD-Network, ESA

Informaatika | mis.uudist | News

Kõmbi, siis saad kõnelda!

28.10.2005

Pole kindlamat asja, kui et teie mobiiltelefoni aku saab tühjaks siis, kui pole seda kusagil laadida. Metsasügavuses, mäe otsas või vee peal.
Nüüd on leiutatud viis, kuidas sellest hädast lahti saada. Pennsylvania ülikooli teadlane Larry Rome on oma kaaslastega valmistanud seadme, mis kasutab kõndimise energiat. Kõndides kõigub inimene 4–7 cm ulatuses üles-alla nagu pendel. Seda kõikumist salvestabki seljakotis olev vedruga varustatud plaat, mille külge kinnitatud naga ei lase sel end tagasi kerida. Plaat on varustatud dünamoga, mis genereerib 7 vatti energiat, millest piisab mobla toitmiseks. Kõndija kiiruse kasvades ning seljakoti kaalu suurenedes suureneb ka toodetav energia. Rome´i loodud firma Lightning Packs püüab seadet valmistada ja turustada.
Allikas: New Scientist, Science

Bioloogia | Geneetika | Meditsiin | mis.uudist | News

Miks pole mees nagu naine?

28.10.2005

Mehed kalduvad naistest enam haigestuma nahavähki. Nüüd on Briti ja Hispaania teadlaste uuringute käigus selgunud, et süüdi on geen, mis esineb ainult meestel ja mis muundub nahavähi käigus vallanduvas keemilises protsessis. See geen paikneb vaid mehel leiduval kromosoomil Y ning muutub, kui nahavähk siirdub vaiksest olekust agressiivsesse olekusse. See tähendab, et meestel pole nahakasvajat mitte ainult sagedamini, vaid see on ka agressiivsem.
Allikas: AlphaGalileo

Telli Teadus.ee uudiskiri