11.2005 arhiiv

News | Psühholoogia | skep.tik

Transtsendentaalne meditatsioon ®TM

25.11.2005

Komplekt hinduistlikke meditatsioonitehnikaid, mis toodi läänemaailma Maharishi Mahesh Yogi poolt.
Väidetavalt viib see meetod praktiseerija erilisse meeleseisundisse, mida iseloomustatakse kui õndsust või valgustatust. Meetod sisaldab mantrate kordamist, mille eest järgijad tihti sadu dollareid välja käivad. Neile antakse mõista, et iga mantra on just spetsiaalselt tema jaoks välja mõeldud.

(loe edasi…)

News | vigade.pärandus

Sügavaim puurauk on ikka palju sügavam

25.11.2005

teadus.ee eelmises numbris ilmus uudislugu sellest, kuidas jaapanlased on puurimas sügavaimat auku maakoorde. See on plaanitud teha laevalt. Samas oli ka toodud senise sügavaima puuraugu sügavus. Tähelepanelikud lugejad Meelis Pärna, H. Mardiste ja Tõnu Pani äratasid üles ka toimetaja uinunud tähelepanu.

(loe edasi…)

Keemia | News | teadus.aabits

Keemia

25.11.2005

Maailma kõigi aegade andekam keemik oli Lavoisier. Ta uuris välja, et flogistoni pole olemas. Ning tõestas, et mitte millestki ei teki mitte midagi. See tähendab, et mitte millestki võib tekkida ainult mitte midagi. Siis nuuskis Lavoisier veel välja, et vesi on kokku pandud vesinikust ja hapnikust, mis peaksid tegema üheskoos tegelikult pauku. Keemia ülesanne ongi teha pauku. Üks maailma suuremaid antikeemikuid oli Alfred Nobel, kes mõtles välja, kuidas nitroglütseriin ei teeks pauku. Aga lõpuks pandi Nobeli leiutisele ikka tuli alla ja pauku see tegi. Araabia alkeemikud muud ei teinudki kui pauku, nii et see kostus Euroopassegi. Paugu läbi taheti vesi, maa, tuli ja õhk muuta kullaks. Kuid saadi kõike muud kui kulda.

Möödunud sajandil kolis keemia paberile, seejärel arvutisse. Ruudulistes vihikutes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest sai koolilaste suurim nuhtlus, mida Issand Jumal ise ka kuue päeva jooksul välja mõelda ei suutnud.
Issand Jumal oligi maailma esimene keemik. Tundub, et ta lõi Maa vaid selleks, et oleks millestki pauku teha. Tema osavate käte alt lendasid õhku terved linnad, riigid ja rahvad. Lõpuks lasi ta vastu taevast ka iseenda.
Lavoisier´l aga raiuti lõpuks giljotiini abil pea maha. Sest selgus, et mehike oli lisaks keemiku ametile pidanud veel maksurentniku ametit. Võibolla just maksurentnikuna ta avastaski, et mitte millestki ikka mitte midagi ei teki. Lõppkokkuvõttes tal vedas. Praegu peaks ta iga päev kell kaheksa olema tööl firmas AstraZeneca ja sünteesima õhtuks veel ühe vähivastase ravimi.
Tiit Kändler

Füüsika | küsi.julgelt | News

Lõputa aeg ja alguseta ruum

25.11.2005

Mind on lapsest saati huvitanud 2 küsimust. Olen küll lugenud mõlema kohta kõikvõimalikke teooriaid, kuid ammendavaid vastuseid jään küllap otsima elu lõpuni. Kuna olen alles poole peal, küsin julgelt:
1) Kuidas on võimalik, et ajal ei ole algust ega lõppu? On aega siis üldse olemas? Või kui ajal on nii algus kui lõpp, mis oli siis enne seda, kui aeg algas ja mis on pärast seda, kui ta lõpeb?
2) Sama ruumi kohta — kuidas on nii, et ruumil pole lõppu (ega algust?)? Või kui jutt Suurest Paugust vastab tõele, mis on väljaspool seda pauku?
teadus.ee ustav lugeja Villem

Vastab füüsik, teadus.ee toimetaja Tiit Kändler:
Vaevalt et neile küsimustele on võimalik vastata mõne lausega. Vihjan siin ometi mõnele lahendusele.
Lihtsam on alustada 2. küsimusest. Kujutage ette, et olete kahemõõtmeline lest ja elate sfääril, näiteks õhupalli pinnal. Kui te mööda seda oma kahemõõtmelist ruumi roomate, siis ei kohta te oma ruumil ei algust ega lõppu. Meie kolmemõõtmeliste vaatlejatena muidugi näeme seda. Kuid sama võimalik on, et mõni neljamõõtmelises ruumis elav olend näeb meie kolmemõõtmelise ruumi algust ja lõppu, kuid meie mitte kuidagi.
Samamoodi kui õhupall paisub seda puhudes, nii et iga selle palli pinna punkt eemaldub igast teisest, nõnda paisub ka meie universum.
Mis puutub aja algusesse ja lõppu, siis tundub, et see kuulub küsimuste hulka, millele ei olegi võimalik leida ühest vastust. Praegu viljeldakse paralleelsete maailmade teooriat, mille kohaselt me elame ühel nn braanil, kolmemõõtmelisel pinnal, millel võib olla veel mõni mõõde lisaks, ent need lisamõõtmed on nii väikesed, et me neid ei märka — nii nagu ei märka teist ruumimõõdet näiteks peenikeses torus elav lest. Hästi, aga ega aja algust ja lõppu see ikka ei selgita. Ning katseliselt on paralleelseid maailmu (mis omavahel võivad vastastikmõjustuda paremal juhul vaid gravitatsiooni vahendusel) praeguste ettekujutuste kohaselt peaaegu et võimatu kindlaks teha — mis tähendab, et siiani on need jäänud ikkagi spekulatsioonideks.
Kui huvi suurem, siis võiks lugeda USA füüsikateoreetiku Lisa Randalli hiljuti ilmunud raamatut “Warped passages” (HarperCollins, 2005), mis mu meelest üsna kujundlikult mõnda nüüdisfüüsika probleemi selgitab. Kui läbi loen, püüan sellest ka mingi tutvustuse teha.

News | veebi.paik

Olümpiaadide kodulehekülg täiendatud

25.11.2005

Eesti olümpiaadide kodulehekülge http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ on pidevalt täiendatud. Nüüdseks on väljas kõigi ainete olümpiaadijuhendid ning korraldajate kontaktandmed 2005/2006. õppeaastal.
Veebis on väljas ka käesoleval õppeaastal Teaduskooli korraldamisel juba toimunud võistluste tulemused jm materjalid:
matemaatika lahtine võistlus (1.okt) http://www.ttkool.ut.ee/math/lahv/;
keemia lahtine võistlus (5.nov) http://www.ttkool.ut.ee/chem/lahv/;
informaatika koolivoor (19.nov) http://www.ttkool.ut.ee/comp/olymp/;
Sel laupäeval, 26.novembril, toimub füüsika lahtine võistlus.
Allikas: TÜ Teaduskool

Geneetika | lugemis.vara | News

Mis siis ikkagi teeb genist geeni?

25.11.2005

Akadeemia nr 11, november 2005

Värskes ajakirja Akadeemia numbris kirjutab Tartu ülikooli rakubioloog Toivo Maimets sellest, kuidas geeni mõiste on ajapikku edenenud. Ta jõuab järeldusele, et “paraku on aja jooksul kogunenud üha rohkem andmeid selle kohta, et kaugeltki kõik pärilikkusega seotu ei ole seotud DNA-ga.” Ning et poleks üllatav, kui kunagi tekiks uus geneetika, mille erijuhuks on olemasolev. Maimets juhib ka tähelepanu, et siniste silmade geeni pole olemas: “Kui puudub nukleotiidne järjestus pruuni silmavärvi tootmiseks, on tulemuseks sinised silmad.” Nii et nõnda siis. Fenotüüpsed iseärasused ei ole tingitud mitte niivõrd mitme kvalitatiivselt erineva võimekuse olemasolust, vaid vastupidi, võimetusest toota niinimetatud normaalset valku.
Artikkel tekitas teorbiolistis teadlaste vahel küllaltki elava diskussiooni. Nii et bioloogiahuvilistel on soovitav lugeda.
teadus.ee

lugemis.vara | News

Kuidas teha puidust klaasinuga

25.11.2005

Horisont nr 6, november 2005

Üks meelde jäänud laul, mida Peeter Oja kunagi laulis, pajatas sellest, kuidas peedist pesumasina trummel tehti. Pidi olema nali, aga materjaliteadus võib selle teoks teha. Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlased Ants Lõhmus ja Jakob Kübarsepp kirjutavad värskes Horisondis, kuidas puidust saab klaasinoa. Seda täiesti reaalselt, materjaliteadust kasutades. Juttu on ka teed mitte lõhkuvatest naastrehvidest ja muidugi mõista nanostruktuuridest ning neid jälgida aitavatest elektronmikroskoopidest.
Arheoloogia poole pealt on lugeda intervjuud muinsuskaitsja Ants Kraudiga. Kes väidab, et ka Eestis on võimalik teha suuri arheoloogiaavastusi. Kui vaid maastiku loogikat tunned. Ja kui must arheoloogia ehk teise sõnaga arheoloogiapätid enne ette ei jõua.
teadus.ee

kuulamis.vara | News

Labor läheb külla robotile

25.11.2005

Labor pühapäeval, 27. novembril kell 17.05 Vikerraadios (kordus neljapäeval, 1.12. kell 1.00).
Füüsika-aasta lugu on Tartu Ülikooli füüsikainstituudi direktori Ergo Nõmmistega, kellega räägime lähemalt mikroprotsessoritest ja muustki põnevast, mis TÜFIs toimub.
Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud tuumasünteesienergeetika näituse avamisel osales Euroopa Liidu ja ITERi esindajana dr Barry Green, kes kõneles Laborile Cadarache’i rajatavast eksperimentaalsest reaktorist ja rahvusvahelisest koostööst selle tulevikuprojekti elluviimisel.

(loe edasi…)

Meditsiin | mis.uudist | News

Mis teeb suhkrust suhkru?

25.11.2005

Teadlased on jälil madalakalorsusega magusainele, mis maitseb nagu suhkur. USA Marylandi ülikooli teadlased on edenenud, et mõista, mis teeb aine magusaks.
Selleks tuli uurida, kuidas suhkur ja mõned kunstlikud magusained mõjutavad keele kaht tüüpi maitseretseptoreid. Mõned kunstlikud magusained mõjutavad vaid üht retseptorit. Nüüd avastati, et suhkur mõjutab mõlemat. Ja sellepärast tundubki magusam.
Keskmine täiskasvanud britt tarvitab päevas 33 teelusikatäit suhkrut, mis on kolm korda soovitatavast enam. Enamik sellest süüakse ühes saiade ja kookidega ning juuakse karastus- ja alkoholijookidega.
Kui õnnestuks valmistada magusaine, mis tunduks suhkruna, loodetakse olukorra paranemist.
Allikas: AlphaGalileo

Geneetika | mis.uudist | News

Veel üks Gm-mais lubatud

25.11.2005

Novembri alul otsustas EL Komisjon heaks kiita biotehnoloogilise maisi 1507 (1) impordi ja töötlemise, sealhulgas loomatoidus kasutamise EL-is. Toode on heaks kiidetud maailma 12 maal ja on saanud ka positiivse hinnangu Euroopa toiduohutuse ametkonnalt EFSA. Euroopa biotehnoloogiafirmade ühendus EuropaBio on avaldanud kahetsust, et leidub maid, kes ei toimi reeglite kohaselt ning viivitavad andma luba toodetele, mille on heaks kiitnud EFSA.
Et saada luba kasutada 1507 maisi toiduks, on vaja veel läbida rida heaks kiitvaid astmeid.
Mais 1507 on geneetiliselt muundatud Bt geeniga, mis teeb ta vastupidavaks mõnedele putukamürkidele.
Allikas: EuropaBio

Telli Teadus.ee uudiskiri