12.2005 arhiiv

News | to.imetaja

Kui uudne oli aasta?

23.12.2005

teadus.ee tähistab esmakordselt oma elus aastavahetust. Selle aastaga on ilmunud 35 numbrit. Küsitlusest, mille möödunud numbris laiali saatsime, võib esimese hooga näha, et meie lugejate seas on üsna erinevaid inimesi. Mis on hea. Hea seegi, et oleme saanud palju abi — vihjeid, ideid, küsimusi, vastuseid, kriitikat. Loodame küsimustiku vastustele veel täiendust ja teeme kokkuvõtte uue aasta alul.
Selles numbris aga osutame mõnedele uudistele, mis meie arust möödunud aastal eriti esile paistsid. Ehk on huvitav veelkord üle vaadata.
Aga igal juhul — head uut ja vana! Kohtume jaanuari esimesel nädalal.
Tiit Kändler

(loe edasi…)

aasta.pildis | News

23.12.2005

Füüsikahuvilised maad. Mööduv aasta oli UNESCO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks füüsika aastaks, tähistamaks 100 aasta möödumist Albert Einsteini põhjapanevatest töödest. Kuidas seda siis tähistati? Eestis sõitis ringi teadusbuss “Suur Vanker”. Hakkas ilmuma teadus.ee Iirimaal anti välja postmargid ja ümbrik, millel kujutatud Einstein ja Iirimaa kuulus füüsik William Rowan Hamilton.
Saksamaal aga kaunistati riigiasutused Albert Einsteini mõtteteradega. Nii rippus Riigikantsleri Ameti seinal “Riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks!”, Rahandusministeerium aga oli varustatud mõtteavaldusega: “Minu poliitiline ideaal on demokraatia. Mida igaüks kui isiksus respekteerib, kuid keegi ei jumalda.” (Vt pildil.)
teadus.ee

aasta.mõttes | News

23.12.2005

“Kui mu relatiivsusteooria osutub õigeks, kuulutab Saksamaa mind sakslaseks ja Prantsusmaa maailmakodanikuks. Kui mu teooria osutub valeks, ütleb Prantsusmaa, et olen sakslane ja Saksamaa, et olen juut.”
Albert Einstein, kõneldes Sorbonne’is, 1929

küsi.julgelt | News

Teadusest mõne lausega

22.12.2005

Kas te oskaksite te lahti seletada, mis on teaduse olemus, mis on TEADUS?
Kairo

Vastab füüsik ja teadustoimetaja Tiit Kändler:
Õige ja aus vastus kõlab, et ei oska. Selle kohta on kirjutatud pakse raamatuid. Eesti keeles ilmus näiteks 1998. aastal Alan F. Chalmersi hea raamat “Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?” Selle järelsõnas ütleb bioloog Erast Parmasto: “Teadus pole pelgalt teadmiste kuhjamine, vaid veel enam kriitiline mõtteviis.” Teadustulemus vajab võimalust, et see oleks põhimõtteliselt kontrollitav. Minu nägemuse kohaselt otsib teadus võtit küsimusele, kuidas maailm toimib. Selles mõttes on teadus pragmaatiline, et selle tulemusi, kui need on ikka kontrollimisel piisava täpsusega õigeks osutunud, saab kasutada näiteks uute tehnikate ja tehnoloogiate arendamisel. Ei saa kahelda, et mobiiltelefon ja GPS on olemas ning see näitab, et ka Einsteini relatiivsusteooria jm avastused on osutunud kasutatavateks. Mis ei tähenda seda, et need oleksid absoluutselt õiged. Teaduse rakendamine ja koht ühiskonnas aga on juba suuresti teadusvälised küsimused.

Geograafia | lugemis.vara | News

Interaktiivne esiajalugu

22.12.2005

Regio on vastu aastalõppu välja tulnud uue interaktiivse õppematerjaliga põhikoolile. “Eesti esiajalugu” näitab kujundlikult, mil moel Eesti asustati ja kuidas siin tuhandete aastate eest ja jooksul elati. Aivar Kriiska ja Anti Selarti tekstid on varustatud mõnusate joonistega. Leidub ka ajatelg, mängud, filmid. Materjali on palju, ja tore, et saab liikuda muudkui mööda ajatelge edasi.
Kahjuks käivitub programm täisekraani formaadis, mis ehk raskendab näiteks märkmete tegemist. Ka võinuksid need Homo sapiensi eellased olla paralleelselt eestigi keeles nimetatud — osav, püstine, heidelbergi jm inimesed. Ning nendegi puhul ajatelg vastata nende ilmumisele. Oleks lihtsam.
Muidu aga on tore asi. Ent nagu CD puhul ikka — võtab rohkem aega kui raamat, sest ei saa nii kiiresti kogu asjast ülevaadet.
Mis hea, et kaarte on palju. Ja ka näiteks filmid kivikirveste tegemise ja muistsete võistlusviiside kohta huvitavad.
Üks asi, mis silma hakkab. Kui põhikool peaks olema nii tugev, et saab sellest kõigest aru, huvitav, kuhu siis meie geeniused lõpuks jäävad. Mis muidugi ei tähenda, et peaks allahindlust tegema.
Lähem info vt http://www.regio.ee/esiajaloocd
teadus.ee

aasta.uudised | Loomad | News

Koera elu läbi genoomi

22.12.2005

Koeraomanikud võivad olla rahulikud. Pole vaja muretseda, millist tõugu koera pidada. Kuigi koeratõud erinevad oma väljanägemiselt drastilisel moel, on nende genoomides lahknevusi vai 0,15 protsendi jagu.
Esimeseks koeraks, kelle DNA täielikult järjestati, sai emane bokser Tasha. Tema genoom purustati juhuslikeks tükikesteks, mis järjestati ja siis liimiti virtuaalselt tagasi kokku täisgenoomiks. Protsessi tuli korrata mitu korda, et tulemus oleks võimalikult usaldusväärne. Tulemused avaldati detsembri alul ajakirjas Nature. Võrdlus teiste tõugudega sai võimalikuks, kuna kahe aasta eest järjestati ühe isase puudli genoomist 75%. Teadlased loodavad koera genoomi abil saada suuremat selgust selliste pärilike haiguste kohta, mis on koertel ja inimestel ühised — nagu unetõbi ja neeruvähk.
Vt ka http://research.nhgri.nih.gov/dog_genome/
Allikas: Nature

aasta.uudised | News

Taastati 650 000 aasta tagune kliima

22.12.2005

Euroopa teadlaste meeskond analüüsis tillukesi õhumullikesi, mis on säilinud Antarktise jääs miljoni aasta jooksul. Esimest korda suudeti tagasi vaadata kuni 650 000 aasta vanusele kliimale. Analüüsidest selgus, et praegu on atmosfääris enam süsihappegaasi kui mistahes ajahetkel viimase 650 000 aasta jooksul.
Ajakirjas Science novembri lõpus avaldatud artiklis visandasid Euroopa Antarktika jääpuurimise projekti teadlased Maa kliima kaugemale minevikku, kui siiani suudetud.
Praegu mõõdetakse atmosfääri süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside nagu metaani sisaldust otseselt. Viimase kahesaja aastaga on süsihappegaasi sisaldus suurenenud poolteist korda. Viimastel kümnenditel on aga Maa keskmine temperatuur suurenenud ühe kraadi võrra.
Skeptikud väidavad sageli, et temperatuuri tõus ei tule inimmõjust, vaid on tingitud Maa telje ja orbiidi loomulikest muutustest. Antarktika jääkilbis on aga lõksus õhumullid, mis pärinevad miljonite aastate tagusest ajast. Siiani oli jääd puuritud 440 000 aasta tagusesse aega. Nüüd on veel 220 000 aastat tagasi mindud.

Antarktika jää puurimisjaam Dome C andis teavet iidsest ilmastikust.

See tähendab, et puurauk, mis tehti Ida-Antarkise jääkilpi paigas, mida kutsutakse Dome C, pidi ulatuma kuni kolme kilomeetri sügavuseni. Tehnilistel põhjustel katkeb vahel tross, mis puurisüdamikku välja tirib, nii et tegelikkuses tuleb puurida õige mitu puurauku kõrvuti. “Iga aasta kohta on vaja saada kümme proovi, lisaks jää pidevalt voolab” kommenteerib Tallinna Tehnikaülikooli geoloog Rein Vaikmäe Antarktika jääpuurimise raskusi. Tema sõnul on ka Eestis Miiduranna külmhoones tallel nii mõnedki Antarktikast saadud jääproovid.
Külmematel aegadel oli kasvuhoonegaase vähem, soojematel rohkem. Kuid millalgi, ka mitte kõige soojematel aegadel, ei ületanud nende hulk praeguses Maa atmosfääris olevat. Seega ei saa öelda, et kasvuhoonegaasid mingi loodusliku põhjuse tõttu nii kõrge kontsentratsiooni saavutavad. Praegune soe periood Holotseen algas 12 000 aasta eest ja kestab veel vähemalt 16 000 aastat. Sarnane periood oli maal 400 000 aasta eest. “Elame praegu unikaalses ajas, mil inimese tekitatud muudatused kipuvad looduslikke ületama, kuna omavahelised looduslike Maa tiirlemis- ja pöörlemisparameetrite muudatused on väikesed,” ütleb Vaikmäe.
Science/teadus.ee

aasta.uudised | News

Antarktika peegeldab Eesti kolklust

22.12.2005

Nii nad siis tapsid meie Ferdinandi. Ütles Šveijk, enne kui I ilmasõda lahti läks. Praegu võib seda parafraseerida Eesti teadlaste Antarktika projekti kohta. Peaministri lähetatud kirja kohaselt puudub sellel projektil “märgiline väärtus”. See on seotud valitsuse uue teaduspoliitikaga: “Eesti peab seadma selged sihid”.

(loe edasi…)

aasta.uudised | News

90 aasta tagune linnugripp äratati ellu

22.12.2005

Inimkonna teadaolevalt suurima globaalse ulatusliku epideemia ehk pandeemia põhjustanud nn Hispaania gripiviirus on tõusnud hauast. Sedapuhku teadlaste käte läbi. 1918. aastal rohkem kui I ilmasõda inimesi tapnud viirus elustati, et otsida võimalusi võidelda linnugripi vastu.
Rekonstrueeritud viiruse geneetiline järjestus näitab, et 1918. aasta gripp oli puhas linnugripp, mitte inimese ja linnugripi vaheline hübriid. Selline hübriid tekitas palju kergemaid epideemiad 1957. ja 1968. aastal.

(loe edasi…)

aasta.uudised | Astronoomia | News

Kümnes planeet lõpuks leitud?

22.12.2005

Juuli viimastel päevadel ilmus ajakirjanduses hulgaliselt teateid Pluutost suuremast taevakehast, mis leiti Päikesesüsteemi kaugetel ääremaadel. Kas nüüd võime öelda, et planeet X on leitud?
29. juulil teatasid USA astronoomid Mike Brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz objektist 2003 UB313, mis asub Päikesest 97 AU kaugusel (AU = astronoomiline ühik = Maa ja Päikese vaheline keskmine kaugus = 149 597 900 km). Tähis 2003 UB313 näitab, et esimene vaatlus tehti oktoobris 2003. Nüüdseks sai selgeks, et tegemist on ümber Päikese tiirleva kehaga, üheks tiiruks kulub 560 aastat. Kõige üllatavam oli aga objekti suurus. Kuigi seda pole seni õnnestunud täpselt määrata, oleks vastleitud keha isegi väga ebatõenäolisel juhul, kui ta peegeldaks tagasi 100 % talle langevast päikesevalgusest (Pluuto puhul on see protsent umbes 60), vähemalt sama suur kui Pluuto. Pluuto läbimõõt on 2300 km, uuel kehal võib see olla isegi üle 3000 km. Sellisena on ta suurim Päikesesüsteemist leitud taevakeha pärast Neptuuni avastamist 1846. aastal.

(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri