01.2006 arhiiv

Bioloogia | mis.toimub | News

Bioloogiaolümpiaad tulekul

31.01.2006

Aadressil www.ttkool.ut.ee on nüüd väljas info bioloogiaolümpiaadi gümnaasiumi lõppvooru temaatika ja kirjanduse kohta. Lähiajal lisandub sama info ka põhikooli jaoks.
NB! Võistluskalendris on toimunud muudatus — bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumile, mis algselt oli planeeritud 15. — 16.aprillile, on ümber tõstetud 28. –29.aprillile.
Allikas: Teaduskool

News | skep.tik

Kanaldamine (channelling)

27.01.2006

Kanaldamine on protsess, mille käigus isik (kanaldaja/ meedium) väidab, et tema keha on hõivanud vaimolend, kelle eesmärk on kommunikatsioon.
Kanaldamishullustus sai tõsise hoo sisse 1972. aastal, kui Jane Roberts koos abikaasa Robert Buttsiga avaldasid raamatu “Seth speaks” (Seth kõneleb). Seth, väga tark “nähtamatu olend”, edastas väidetavalt oma tarkused transis olevale Jane’ile, kes sõnumid Buttsile dikteeris.
Kuigi Roberts, üpriski edukas luuletaja, on kahtlemata väga haritud ja suure lugemusega erinevate religioonide ja okultsete traditsioonide vallas (sh Jung), väidavad tema pooldajad, et ta edastab mõtteid, milleni tema võimed üldsegi ei küüni. Nende jaoks on see tõendiks sellest, et teda inspireeriti. Kui teda ja Buttsi tõesti inspireeriti, siis tegi seda arvatavasti inimeste kergeusklikkuse sügavus.

Kanaldada võib näiteks Lembitut või Kalevipoega.
(loe edasi…)

lugemis.vara | News | Teoloogia

Kust saab leida püha graali?

27.01.2006

Laurence Gardner
Püha seaduselaeka saladused
Tõlkinud Ann Kivikangur
Olion, 2005
328 lk, hind poes ca 200 kr

Kes tahab teada, mida mõtles Vana Testament püha seaduselaeka all, see leiab paeluvat reisimist piibliajaloos Laurence Gardneri raamatust “Püha seaduselaeka saladused”. Sealt leiab ka, mida Mooses laekasse pani. Loodusteadus on sisse toodud tavavõrdluse läbi kondensaatoriga, aga jõutakse lõpuks superstringideni välja. Kes laegast leida tahab, see aga rutaku Chartres´i katedraali. Kuid jah, laegas sinna küll peideti, ent nüüd on see üle kandunud aegruumi paralleeldimensiooni. Loodetavasti ei juhtu seda lugejaga. Aga soovitada võib seda raamatut ikka — kui omamoodi põnevat seiklusjuttu, millel ei puudu kujutlusvõimet ergutav toime.
teadus.ee

kuulamis.vara | News

27.01.2006

LABOR UURIB BIOLOOGILIST KELLA
Briti bioloog Russell Foster räägib, kuidas töötab inimese bioloogilise kella mehhanism geenide ja valkude tasemel ning kuidas tänapäeva ühiskonna liikmetele peale surutav 24/7 elurütm biokella eksitades inimestele kahju võib tuua.
Eesti füüsik Andi Hektor kõneleb CERN-is rajatavast ülikiirest arvutivõrgust GRID, mis hakkab üha mahukamaks paisuvaid teaduslikke andmehulki enneolematult tõhusalt läbi hekseldama.
Labor algab Vikerraadios pühapäeval kell 17:05. Saadet juhib Priit Ennet.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

mis.toimub | News

27.01.2006

GLOBE: KUULUTATI VÄLJA ÕPILASTE KESKKONNAUURIMUSTE KONKURSS
Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ja GLOBE programm Eestis kuulutasid välja õpilaste keskkonna-alaste uurimistööde üleriigilise konkursi. Osalema kutsutakse üldhariduskoolide 5. — 12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilasi. Oodatud on keskkonnaproblemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, veebilehed, GLOBE programmi tegevust kajastavad tööd.
Töid hinnatakse kolmes vanusastmes.

(loe edasi…)

Arheoloogia | mis.uudist | News

Kosmoseajastu jõudis Raplamaale

27.01.2006

Raplamaa keskkonnateenistus sai Tõravere observatooriumilt kätte esimesed kosmosefotod, millelt metsanduse spetsialistid saavad maastiku muutusi näha. Tegemist on KIK-i metsanduse projektiga “Lageraiesarnaste muutuste kaardistamine satelliidipiltidelt”. Asjatundjad näevad piltidelt heleduse muutust ja kõrvutavad oma kaardibaasiga. Välitöid teostavad keskkonnateenistuse spetsialistid.
Allikas: Raplamaa Keskkonnateenistus

Bioloogia | mis.uudist | News

Madalakasvulised õunaistandused pälvisid EAS-i toetuse

27.01.2006

Eesti Maaülikooli (EMÜ) puuviljauurijad asuvad parandama kodumaise õunakasvatuse konkurentsivõimet. Jaanuarist aprillini saab teoks eeluuring “Madaltihedate õunaistandustele uute sortide introdutseerimise ja keskkonnasäästliku kasvatamise tehnoloogia väljatöötamine” sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt 195 000 krooni.
EMÜ agrobiotehnoloogia arenduskeskuse kaasabil esitatud projekti eesmärgiks on muuta Eesti õunakasvatus konkurentsivõimeliseks ning varustada inimesi kohalike ja tervislike õuntega. Plaanis on luua uus keskkonda säästev õunakasvatustehnoloogia, mis suurendab viljeldavate sortide haiguskindlust.

Õunad on liiga kõrgel. Tuleb need madalamaks õpetada.
(loe edasi…)

Astronoomia | mis.uudist | News

Astronoomid vaidlustavad tumeda aine

27.01.2006

Vastne artikkel seab kahtluse alla tumeda aine olemasolu galaktikate koostises. Galaktikate pöörlemist uurinud astronoomid John Moffat ja Joel Brownstein on teinud seda eesmärgiga seletada kosmoselaevade Pioneer 10 ja 11 kõrvalekaldumise eeldatud graafikust. Need kaks 1972. aastal teele saadetud kosmosesondi asuvad praegu päikesesüsteemi äärealadel. Kuid nende trajektoore ei saa seletada pelgalt Newtoni ja Einsteini gravitatsiooniteooriatest lähtuvalt. Mingil põhjusel saavutasid need kosmoselaevad küll imeväikese, ent olulise lisakiirenduse Päikese suunas. Niel mõjuv anomaalne jõud on 10 miljardit korda pisem, kui tunneme meie Maal.
Kosmosesondid asuvad Maast nii kaugel, et signaal reisib edasi-tagasi 24 tundi.
Allikas: AlphaGalileo

Geneetika | mis.uudist | News

Kõige ökonoomsem bakter

27.01.2006

Teadlased on pikka aega püüdnud tabada, milline on vähim geenide arv, mille korral bakter veel elusorganism on. 1999. aastal uuris asja inimgenoomi ühe lahtimuukija J. Craig Venteri juhtimisel töötanud rühm. Nad võtsid elusorganismide seast teadaolevalt pisima genoomiga bakteri Mycoplasma genitalium ja muundasid iga selle geeni. Ning jõudsid järeldusele, et see bakter vajab oma 517 geenist 265 – 350 geeni, et kasvada.

Mycoplasma genitalium – maailma kõige pisem bakter.

Kuid nende hinnang oli ligikaudne, kuna naid ei isoleerinud ega uurinud iga mutantset liini eraldi. Kasutades nende saadud andmeid on J. Craig Venteri instituudi teadlane Hamilton Smith jõudnud järeldusele, et minimaalne genoom koosneb 387-st valku kodeerivast ja 43-st RNA-d kodeerivast geenist.
Allikas: Nature

Bioloogia | Meditsiin | News | vänge.lugu

Kuidas taimed meie kõhtu ohustavad

27.01.2006

Taimetoitlastele tuli äsja tõsiselt halb uudis. Selgub, et taimed võivad kasu kõrval inimesele ka kahju teha. Inimese seedekulgla on täis taimeviirusi, mis passivad seal lootuses leida uusi ohvreid.
Mikrobioloogid teavad vähe inimese seedesüsteemis elavatest viirustest, kuna enamik väljaheites elavatest viirustest laboritingimustes ellu ei jää. Teadlased, kes on uurinud Norwalki viirust, mis põhjustab maosoolepõletikku, pidid siiani vabatahtlikele söötma nakatatud patsientide väljaheidete ekstrakte.

(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri