02.2006 arhiiv

asja.tundja | Bioloogia | Meditsiin | News

Kui muutlikud on südamelöögid

17.02.2006

Mulluse novembrikuu lõpus kaitses Maksim Säkki südamelöögi muutlikkuse mittelineaarseid omadusi käsitleva doktoritöö “Südamerütmi pikamastaabiline kord ja juhu-muutlikkus”. Kaitsmine toimus Tallinna Tehnikaülikoolis, töö valmis TTÜ Küberneetika Instituudi juures asuvas Mittelineaarsete uuringute keskuses. Oponentideks olid Prof. Oleksyi Chechkin (Teaduskeskus “Harkovi Füüsika ja Tehnoloogia Instituut”, Teoreetilise Füüsika Instituut) ja Prof. Jan Žebrowski (Varssavi Tehnoloogia Ülikool).

Milline oli antud doktoritöö laiem, kolleegide ringist väljuv tähtsus?

Vastab töö juhendaja, Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteadur Jaan Kalda:
Lühivastus on, et esmakordselt Eesti on ühes väitekirjas kokku viidud tänapäevane teoreetiline statistiline füüsika ja praktiline meditsiin, täpsemalt öeldes kardioloogia. Arvestades südame-veresoonkonna haiguste laia levikut võib öelda, et tavapäraselt elukaugeks peetav teoreetiline füüsika on leidnud väga elulähedase väljundi. Seejuures ei piirdu Maksim Säkki töö väärtus pelgalt rakendusliku küljega, vaid pakub uut ka füüsikale, eeskätt noorele ja kiiresti arenevale füüsika suunale, komplekssüsteemide füüsikale.
(loe edasi…)

mis.toimub | News

17.02.2006

LOODUSE AASTA FOTO 2006 OOTAB VÕISTLUSTÖID

(loe edasi…)

mis.uudist | News

Määrati riigi teaduspreemiad

17.02.2006

Vabariigi Valitsuse istungil neljapäeval 16. veebruaril määrati 2006. aasta teaduspreemiad järgmiselt:
Esmakordselt välja antud 500 000 krooni suurune riigi teaduspreemia innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest määrati kollektiivile koosseisus Ago Samoson (kollektiivi juht), Tiit Tuherm, Jaan Past, Andres Reinhold ja Tiit Anupõld — tööde eest teemal “Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine”.
(loe edasi…)

Matemaatika | mis.uudist | News

Looduslik matemaatika

17.02.2006

Kui looduspärane on matemaatika? Vastus sellele küsimusele on ärgitanud otsima taimede lehtede või kroonlehtede optimaalse paigutuse valemit. On pakutud, et see on suhtestatud Fibonacci ridadega, mis genereerivad rühmitusi 2,3,5, 8 jne kaupa. Kuid kriitikud nagu Marylandi ülikooli matemaatik Todd Cooke, väidavad, et see suhe võib olla vaid pütagoorlik müstitsism, mida on raske tõestada.

Männikäbi või päevalilleseemnete spiraalne struktuur näib viitavat Fibonacci reale, ent vastupidiselt tavaarvamusele ei ole tegu ratsionaalse pakkimisega. Kasvaval varrel ei järgi lehtede arvu suurenemine Fibonacci rida, nii nagu võiks oletada, kui see oleks taimele omane.
Allikas: Nature

Bioloogia | Loomad | mis.uudist | News

Rott nuusutab ruumiliselt

17.02.2006

Nii nagu inimene näeb ruumiliselt, nii suudab rott maailma ruumiliselt nuusutada. India teadlaste uurimusest selgus, et rotid suudavad imetillukese ajaerinevuse põhjal, millega lõhn saabub nende vasakusse ja paremasse ninasõõrmesse, määrata suuna, kust lõhn saabus.
Teadlased treenisid januseid rotte jooma kas siis neist vasakul või paremal paiknevast anumast, sõltuvalt sellest, kummalt poolt lõhn saabus. Nad leidsid, et rottidel kulus otsustamiseks vaid 50 millisekundit.
Allikas: Nature

Bioloogia | Keemia | News | vänge.lugu

Turvas puhastab ja sööb naftat

17.02.2006

Kuidas puhastada õlireostust merepinnalt? Kas osta välismaalt teave ja materjalid? Mööda veepinda valgub õlikile hõlpsalt laiali. Sellist kilet on peaaegu võimatu üles korjata. Võib tunduda, et imeõhuke kile ei tee suurt paha. Vee-elukate jaoks võib see ometi olla surmav. Mõne mikromeetri paksune kile vähendab drastiliselt hapniku lahustumist vees. Selle kokkukorjamiseks kasutatakse naftat imavat ainet ehk sorbenti. Vene teadlased Novosibirski ja Sõktõvkari teadusinstituutidest on välja pakkunud nende arust ideaalse sorbendi.
Selleks on turvas. Pärast teatud temperatuuril kuumutamist muutub turvas nii poorseks, et iga selle peenim osake absorbeerib mitu korda enam õlikihti kui ta ise kaalub.
Turvas on aga väga kerge ja seda on raske ühtlaselt laiali laotada. Selleks töötati välja eriline pihusti. Sorbent on hüdrofoobne, see tähendab, et seda saab kokku korjata veel mõni nädal pärast pihustamist veele.
Vähe sellest. Bioloogidel õnnestus poorsele turbale kasvama panna ka mikroseened ja bakterid. Nõnda hakkavad need turbaosakese pooridesse kogutud õli kohe ka lagundama.
Allikas:Informnauka

News | to.imetaja

Kristina kuldne teadus

17.02.2006

Elades kaasa Kristina Šmiguni võitudele, meenus Rootsi kuninganna Kristiina, kes valitses ka Eesti üle aastatel 1626 — 1650. Tundes enam huvi enda harimise kui riigi valitsemise vastu, kutsus ta oma õpetajaks teiste seas ka kuulsa prantsuse teadlase Descartesi. Kuigi nooruke kuninganna Kristiina Rootsile puid ja maid juurde ei ahminud, vaid pigem jagas neid laiali, on tema valitsemise aeg jäänud ajalukku kui kunstide ja teaduste aeg.
Meie suusakuninganna Kristina on kahtlemata väga andekas ja tubli inimene. Ning tema saavutuste taga on kahlemata ka tubli tükk teadust. Psühholoogiat, arstiteadust, toiduteadust, keemiat, füüsikat – niivõrd kui nii sportlase füüsikaline ja psüühiline kõrgtase pole saavutatav ilma nüüdisteaduse tulemusteta, ja suuskade tipplibisemine ilma füüsika ja keemia abita.
Kristina on eriti sel hooajal nutikalt kaasanud inimesi, kes on toonud endaga mõistmise, et vaid nüüdisteaduse tasemel saab võitjaeeldustega isiksuse tõeliseks võitjaks troonida.
Nõnda on Kristina oma võitudega teinud veel midagi peale võitude — elavdanud Eesti sporditeaduseid. Küllap läheb uusi noori tema võitude innustusel mitte ainult suusaradadele, vaid ka tippsporti edendavaid teadusi õppima. Seeläbi ei edene mitte ainult tippsport, vaid tõuseb kogu rahva tervise eest töötava teaduse tase.
Tiit Kändler

Ajalugu | Bioloogia | Geneetika | nädal.pildis | News

Kui elevant oli mammut

17.02.2006

Vaatamata suurele edasiminekule iidse DNA uurimises, polnud siiani võimalik näiteks mammutitel järjestada enam kui 1000 aluspaariga segmente. Nüüd on ilmunud uus meetod, mis kasutab taibukalt ära näiteks järjestuste kattumised. Tänu sellele saab taastada pikki DNA järjestusi tillukestest luu kogustest. Nii taastati vaid 200 mg luu järgi igikeltsas säilinud pikakarvalise mammuti DNA 16000 aluspaari pikkune järjestus. See näitab kindlalt, et mammut on lähem sugulane Aasia elevandile. Esmalt eraldus ühisest eellasest 6 miljoni aasta eest Aafrika elevandi liin, seejärel 400 000 aasta pärast aga Aasia elevandi ja mammuti liinid.
Allikas: Nature

nädal.mõttes | News | Teoloogia

17.02.2006

“Mis mind tõeliselt huvitab, on et kas Jumalal oli mingit valikut, kui ta maailma lõi.”
Albert Einstein

lood.teadusest | News | Teoloogia

Konverentsi – „Jumal teaduses“ teesid

10.02.2006

JUMAL JA KURAT ARGIKEELES
Renate Pajusalu
Tartu Ülikool

JUMAL ja KURAT pole mitte ainult mõisted religiooni ja filosoofia vallast, vaid ka eesti keele sõnad. Erinevate kõnekäitumisnormide tõttu kuuluvad need sõnad eelkõige suulisse redigeerimata keelekasutusse. Ühelt poolt kasutatakse neid peaaegu sünonüümsete intensiivistajatena (kuradi ilus või jumala(st) ilus), kuid neil kummalgi on ka oma spetsiifilised funktsioonid. Näiteks jumal rõhutab vähemalt mõnedes kontekstides absoluutsust (iga jumala päev), kurat võib olla küsisõna afektiivne süntaktiline dubleerija (mida kuradit sa siin teed?) jne.

Oma ettekandes vaatlengi seda, millised funktsioonid on sõnadel jumal ja kurat (koos mõnede variantidega, näiteks kuramus või jumaluke, samuti issand) tänapäeva eesti argikeeles. Nende funktsioonide kaudu püüan jõuda lähemale ka sellele, millist rolli mängivad mõisted JUMAL ja KURAT tänapäeva keeleühiskonna teadvuses. Materjalina kasutan Tartu Ülikooli suulise kõne korpuse argivestluste allkorpust.

(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri