03.2006 arhiiv

Ajalugu | Arheoloogia | Geograafia | Geoloogia | lugemis.vara | News

31.03.2006

TUNDKE OMA SUGULASI!

Chris Stringer, Peter Andrews
Evolutsioon. Inimese kujunemise lugu
Tõlkinud Lembi Lõugas ja Tiit Kändler
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
238 lk, kõvad kaaned, hind ca 350 kr

Kõnealune raamat on kõige põhjalikum, mis eesti keeles inimese põlvnemisest avaldatud. Kogenud paleoantropoloogide haare on tõepoolest väga lai. Ja raamat kajastab möödunud aasta taset. Ohtralt graafikaga ja fotodega illustreeritud väljaannet saab alul lugeda ka mööda pilte. Või siis üksikute peatükkide kaupa. Siin on püütud rekonstrueerida ka meie eellaste eluviise – kombeid, kunsti, söögilauda. Seda pole just lihtne lugeda. Ent tasub enda harimiseks üritada. Nii hull see ka nüüd ka pole, et hakkama ei saa. Ja raamat on hästi liigendatud, nõnda et seda ei pruugi lugeda läbi algusest otse lõpuni, vaid omal valikul ratsuna hüpates.
Chris Stringerist kui neandertallaste uurijatest vt artikkel Eesti Päevalehes www.epl.ee
teadus.ee

HORISONT TEADUSFONDI KALLAL

Horisont
märts 2006
88 lk
Hind kr 34.50.

Märtsikuu Horisont üllatab oma mahukusega. Tavalisest poolteist korda paksema ajakirja sisse on toimetatud lood, mida seostatakse Eesti Teadusfondi 15 aasta tegevusega. Õnnelikul kombel pole saadud kogumik formaalne ega ametkondlik. Siit leiab huvitavaid lugusid nii Teadusfondi pool toetatud noorte teadlaste käekäigust kui toetust saanud uurimuste ja rakenduste kohta. Aga ka pikemaid ja põhjalikumaid ülevaatelugusid Eesti teaduse käekäigust ning markantsematest uurimistöödest. Äärmiselt huvitav on teadusfondi nõukogu esimehe psühholoog Jüri Alliku artikkel Eesti teaduse mõõtmisest.
Kindlasti on see praegu odavaim populaarteaduslik raamat.
teadus.ee

kuulamis.vara | News

Labor tungib fraktalitesse

31.03.2006

Labori füüsikarubriigis räägib Andrus Salupere fraktalitest ja solitonidest ning muustki põnevast, millega TTÜ Küberneetika Instituudi mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonnas tegeldakse. Tõnu Tuvikene jätkab juttu Saturni süsteemist ja võtab lähemalt vaatluse alla rõngaga planeedi pisemad jäised kuud, mille kohta uurimisjaam Cassini on uut ja huvitavat teavet kogunud. Saade algab Vikerraadios pühapäeval, 2. aprillil kell 17:05, seda toimetab Priit Ennet.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

mis.toimus | News

31.03.2006

EESTI UURIS EUROOPA KOSMOSEAGENTUURI MEELEOLU
10. märtsil käis Eesti delegatsioon visiit Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) peakorteris Pariisis. Eesmärgiks oli lähemalt tutvuda ESA tegevusega, tutvustada Eestit kui võimalikku koostööpartnerit ning arutada Eesti ja ESA tulevasi võimalikke koostöövõimalusi. Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid Tartu Observatooriumi direktor ja Euroopa kosmosepoliitika töögrupi liige Laurits Leedjärv, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Kristo Reinsalu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse direktor tehnoloogia arenduse alal Madis Võõras ning delegatsiooni juhina haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller.

(loe edasi…)

mis.uudist | News

Iluuisutamise uus süsteem vildakas

31.03.2006

Uus iluuisutamise hindamissüsteem, mis mõeldi välja selleks, et kohtunikud tulemusi kallutada ei saaks, võib medalivõitjate valikule mõjuda. 2002. aasta taliolümpiamängudel võitis vene paar kulla tänu kahtlastele hinnetele, mille andis üks kaheksast kohtunikust, kes pärast endale rakendatud survet ka tunnistas. Et vältida selle kordumist, viis rahvusvaheline iluuisuliit sisse keerulisema hindamissüsteemi, mida Torino taliolümpiamängudel ka kasutatakse. 12 kohtunikku hääletavad anonüümselt ja arvuti arvab välja kolm juhuslikult valitud kohtunikku.

Yale´i ülikooli teadlane John Emerson väidab, et tasavägises võistluses määrab juhuslik valik tulemuse. Ta analüüsis jaanuaris toimunud Euroopa meistrivõistluste naiste lühikava tulemusi. Arvutas välja kõigi üheksa kohtuniku võimalikud 220 kombinatsiooni. Kuigi alati tuli esimeseks Irina Slutskaja Venemaalt, muutus paigutus teisest viienda kohani, sõltuvalt sellest, milliste kohtunike hinded valiti. Emerson arvab, et arvestada tuleks kõigi 12 kohtuniku tulemusi.
Allikas: New Scientist

Loomad | mis.uudist | News

Kiskjad hoiavad maa rohelise

31.03.2006

Ökoloogid on kasutanud kogemust, mida andis neile ühe Venezuela oru üleujutamine 20 aasta eest. Ning nad jõudsid järeldusele, et maailm võlgneb oma roheluse eest tänu kiskjatele. Nimelt hoiavad nad taimtoiduliste imetajate arvukuse kontrolli all. Rohelise maailma hüpotees püstitati poole sajandi eest. Kuid alles nüüd leidis see lihtne mõte tõestuse. Venezuela Caroni Valley hüdroelektrijaama tammi taga tekkis paljude poolsaarte ja saartega veekogu. Mõned neist olid kiskjavabad – ja just seal hakkasid vohama taimtoidulised iguaanid, lehelõikajad sipelgad ja möiraahvid. Mille tagajärjel puudub alustaimestik ja isegi langenud lehed.
Allikas: AlphaGalileo

Bioloogia | linnu.gripp | Meditsiin | mis.uudist | News

Linnugripp istub sügaval inimese kopsudes

31.03.2006

Jaapanlase Yoshihiro Kawaoka ja tema kolleegide töö näitas hiljuti, et H5N1 ei levi inimeselt inimesele aevastamise ega köhimise läbi. Tavaline viirus seondub kergesti nina- ja kurgurakkude retseptoritega. H5N1 viiruse tüved aga seonduvad vaid rakkudega, mis asuvad kopsude sügavaimates piirkondades. See tähendab, et need viirused ei saa aktiivselt paljuneda ja inimeselt inimesele levida.
Vaid üks H5N1 tüvi, mis leitud Hong Kongist, ilmutas võimet seonduda ka nina- või kurgurakkudega. Kawaoka ja ta kolleegid eraldasid H5N1 viiruse tüved nakatunud inimeste hingamiskudedest.
Allikas: Nature

Meteoroloogia | News | vänge.lugu

Maa kliima kordab end

31.03.2006

Ajakirja Science viimases numbris avaldatud artiklis kinnitavad USA teadlased, et kui praegune kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris jääb samaks, siis tõuseb Maa keskmine temperatuur viie kraadi võrra ning tingimused tulevad samad, mis 130 000 aasta eest.
Nende mudel ennustab ka meretaseme tõusu seitsme meetri võrra. Nende mudeli abil ennustati Maa 130 000 aasta tagust kliimat, ja tulemus oli ühildatav Gröönimaa jääkattest võetud proovidest saadud tõenditega. Bette Otto-Bleisner USA riiklikust atmosfääriuuringute keskusest ja Jonathan Overpack Arizona ülikoolist on veendunud, et juba praegu tõuseb merepind vee paisumise ja liustike sulamise tõttu tolli võrra kümne aasta jooksul. Ning ka maavärinad, mis on põhjustatud Gröönimaa liustike merre vajumisest, on suurenenud.
Allikas: Science

News | to.imetaja

Teadusfoto võiduõhtu kulges koduselt

31.03.2006

Eesti esimese teadusfoto võistluse osalejad, korraldajad, toetajad ja muud asjahuvilised kogunesid 23. märtsil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi saali. Saaliseinadel 40 võidupilti, fuajees nööridel ülejäänud. Kõned ei läinud pikaks, Tiit Hundi tehtud slaidiprogramm võistlustöödest kulges huvipakkuvalt. Tõnu Tepandi lauldud võidutöödega kaasnenud tekstid pakkusid rõõmu: teadus polegi nii tõsine.
Üllatuseks saabus kohale Suure Vankri füüsikabussi seltskond, kes pakkus näha oma füüsika- ja keemiatrikke ning rõõmustas professionaalse esitusega.
Korraldajad on jäänud väheke jänni tööde riputamisega meie koduleheküljele. Aga küll see varsti korda saab.
Täname kõiki, kes kaasa mõtlesid ja tegutsesid.
Tiit Kändler

Arheoloogia | Geoloogia | nädal.arvus | News

Kui kaua on liigid maal elanud

31.03.2006

Inimahvid — 20 miljonit aastat
Homo sapiens — 160 000 aastat
Allikas: Chris Stringer, Peter Andrews “Evolutsioon. Inimese kujunemise lugu.” Lämmastikuühendite õhkupaiskajad Läänemerel
Saksamaa — 18%
Poola — 13%
Laevad — 12%
Allikas: Acid News

Arheoloogia | nädal.pildis | News

31.03.2006

Võltsing töötab siiani. Londonis asuv Natural History Museum (Loodusloo Muuseum) saab siiani tähelepanu tänu ühele võltsingule, mis paljastati 1953. aastal. Muuseumi kuraator Robert Kruszynski võtab raudkapist nn Pitdowni inimese rekonstrueeritud kolju. See mitmest eri ajastust pärit fossiilidest kokku sobitatud pettus pidi olema inimese kauge eellane.
Foto: Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri