04.2006 arhiiv

News | vigade.pärandus

Meteoriit lõi segi nime

28.04.2006

Teadus.ee eelmises numbris Kalle Suuroja meteoriidiartiklis on vähemalt üks viga. Simuna lähedase küla nimi on Orguse, mitte Orbuse. Seda märkas Andrus Kalvet. Aitähh. Anname teada ka autorile.

News | vaata.imet

Eesti magedad maed (Munnamaggi ja Emmomaggi)

28.04.2006

Ma pöördun huupi teie poole järgmise lingiga: satellite
Millel tuuakse meie mägede “nimed”. Sama lugu on selle teabelevitaja teiste “nimedega”.
Kuidagiviisi peaks kaartide väljaandjaid eestikeelsetest nimedest teavitama. Kasvõi tükitööna, üks portaal haaval, üks nimekiri (linnad – veekogud jne) haaval.
Saan täiesti aru, et see ei ole Teie ülesanne. Kuid ma ei tea, kelle ülesanne see oleks, ja loodan et Teie võibolla saaksite küsimuse õigele asutusele/isikule edasi saata.
Mare Sergo

Munnamaggi taueri otsast lukib horoshoo.

teadus.ee kommentaar: Suur tänu viite eest! Siin võib ütelda küll seda, et loodusseadus kehtib. Nimelt ütleb teadus.ee 1. seadus ®:
Teadus ja tehnoloogia võivad areneda kuitahes eksponentsiaalselt, ent need ei suuda kunagi teha kolme asja:
1. ehitada videomakk, mida normaalne inimene oskaks kasutada;
2. pakkida šokolaad hõbepaberisse, nii et avades vaataks see sulle otsa näoga, mitte tagumikuga;
3. panna vokaalidele peale täppe ja kriipse.
Püüdsin ka otsida sealt lingist kontaktivõimalust, aga ei leidnud küll kuidagi. Nii et mingem üles Munnamaggile ja hüüdkem alla orgu: ilus oled, issamäe! Kel on pakkuda parem lahendus?
Tiit Kändler

Füüsika | küsi.julgelt | News

Kilekott ja magnetkaardid uuesti

28.04.2006

Üleeelmises teadus.ee numbris vastas füüsik Jaak Kikas küsimusele, et miks kilekoti panek ümber magnetkaardi aitab poes vahel seda lugeda. Teema jätkuks pakkus infotehnoloogia valdkonnas tegutsev Alan Rein välja oma lahendusi.

Olen mitu korda selle kilekotiteema üle mõelnud, aga mu humanitaarteadlasest õde saatis mulle selle teadus.ee listi “numbri” ja selle peale ühendusid kõik otsad kokku. Loodetavasti leidub huvilisi, kes kirjelduse eksperimentaalosa läbi teevad ja leidub huvilisi, kellel vanemad-tuttavad poes töötavad, mõni pool-pidune kaart leidub olema ja saavad selle kõik järgi proovida.
Kui tagasiside olin ära saatnud, ei pidanud kiusatus vastu ja otsisin ka internetis, mis selle kohta on kirjutet. Kõige pädevama+üldarusaadava seletuse ja muidu huvitava allikana leidsin Full Dope’i ehk Cecil Adams’i seletuse: straightdope (lehekülje allosas).

Sealne jutt F2F (Aiken biphase) modulatsioonist tundub küll raketiteadusena, aga lõplik vastus peitub ilmselt selles, et kuidas sellise modulatsiooni puhul varieeruv pea-lugeja distants lugemiskvaliteeti mõjutab.
Usun, et Teil tasuks seda Full Dope/Cecil Adams’i lehekülge põhjalikumalt vaadata (avastasin selle ka alles nüüd). Seal on (läbi otsekohese huumori ja väga hea stiiliga) antud hulgaliselt vastuseid nii igapäevateaduslikele küsimustele kui ka paljud küsimused ise on huvitav-naljakad nagu “miks kamikadzelendurid kiivreid kandsid, kui nad niikuinii kuhugi otsa sõitsid?”.

kuulamis.vara | News

Labor neutriinodest veenuseni

28.04.2006

Imepisikestest neutriinodest ja nende rollist universumis räägib teadussaate räägib füüsikarubriigis Martti Raidal. Uurimisjaama Venus Express tööpaika jõudmise puhul võtab meie kuuma ja pilivise naaberplaneedi vaatluse alla Tõnu Tuvikene. Ja lähemalt ehk ka sellest, kes ja mille eest saab Eesti teaduse populariseerimise auhinna.
Labor algab pühapäeval kell 17.05 ja kordub kolmapäeva öösel kell 1.00; saatejuht on Priit Ennet.
Laborit saab kuulata ka Vikerraadio audioarhiivist alates esmaspäeva hommikust lingilt http://www.er.ee/utoim/labor.ram. Kuulamiseks peab olema arvutis RealOne Player mida saab tõmmata aadressilt http://www.real.com/
Allikas: Vikerraadio

asja.tundja | Bioloogia | Geneetika | News

Immuunsus, imekallis vara

28.04.2006

Sel laupäeval tähistab Euroopa immunoloogide seltside föderatsioon immunoloogia päeva, vt immunoloogia. Selle eesmärgiks on laialdasem teavitustöö immunoloogiast kui ühest rahvatervist ja igaühe isiklikku heaolu mõjutada suutvast teadusharust.

Sel puhul esitas teadus.ee kolm küsimust Tartu Ülikooli immunoloogia õppetooli assistendile Koit Reimandile.

Kas te saate lühidalt öelda, mida on immunoloogias viimasel aastakümnel uut avastatud?
Kindlasti on avastatud palju uusi aspekte, mis on arusaamist immuunsüsteemi toimimisest selgitanud, teisalt ka varasemat lihtsustatud pilti hoopis segasemaks muutnud.
Viimase aastakümne avastused on näiteks olnud Tolli-laadsete retseptorite ja üldse loomuliku immuunsuse, nt dentriitrakkude olulisusest immuunvastuse algatamisel, otsustamisel mis on ohtlik või mitteohtlik.

See ei ole küll miski suur avastus (praegu vähemalt mitte), vaid kurioosne juhtum: uudis inimese CD28 vastase humaniseeritud monokloonse antikeha, TGN1412, ravimkatsetuse I faasist.
See monokeha mõjub T-lümfotsüütide CD28 retseptorile (aktivatsiooniks vajaliku nn teise signaali edastamine) stimuleerivalt, eeldatavalt nii, et esimest signaali (mis antakse T-raku retseptori, igale T-lümfotsüüdi kloonile ainuomase ja antigeensele peptiidile spetsiifilise, kaudu) pole vajagi. Ja toime inimesele peaks realiseeruma immuunreaktsioone maha suruvate regulatoorsete T-rakkude suurema aktivatsiooni kaudu.
Katsed makaakidel ja inimese immuunrakkudega rakukultuuris inimkatsel tekkinud tulemust ei ennustanud. Nagu selgus, on kõikide T-rakkude stimuleerimine ohtlik tegevus ja CD28 ohtlik päästik. Kuus meesvabatahtlikku sattusid Londoni Northwick Park Hospital´is intensiivravile.


Mõni inimene oli immuunne ka musta katku vastu.

Millised on immunoloogia põhisuunad Eestis?
Meie, Raivo Uibo juhitava rühma suundadeks on organ-spetsiifiliste autoimmuunhaigustega seotud temaatikad. Mart Ustav ja tema kolleegid tegelevad uut tüüpi vaktsiinide (DNA vaktsiinid HIVi, HCV, kasvajate vastu) loomisega. Väga utreeritult võib öelda, et vaktsiiniasjanduses toimus viimane suurem põhimõtteline edasiminek ülemöödunud sajandivahetusel/XX sajandi esmapoolel, nt tubekuloosivaktsiin, nõrgestatud BCG elus bakteritüvi, on pea sada aastat kasutusel olnud ja alles nüüd hakkab paremaid asendajaid ilmuma.
Tallinna rühmad tegelevad rohkem nakkushaigustega seotud teemadega. Ja Pärt Peterson kes jätkab siin Soomes alustatud tüümuses toimuva T-rakkude “kooli” tööd väga oluliselt determineeriva AIRE geeni/valgu funktsiooni uuringuid, et laiemalt mõista tsentraalse tolerantsi mehhanisme ja autoimmuunsuse tekke fenomene.

Kas kehvad eluviisid ja toitumisharjumused võivad kuidagi ka immuunsüsteemi maha suruda?
Sellele küsimusele on madalal seistes raske vastata, kui näed ainult kuuseokaste hunnikut, siis on raske kuuske tervikuna kirjeldada. Rohkem-vähem tõestamist leidnud muutused immuunsüsteemi mõjutamisest sõltuvalt toitumisest ja hügieenist on vahendatud mikrofloora muutuste ja stimuleerimise kaudu. Alatoitumine, eeskätt valgunälgus vähendab kindlasti vastupanuvõimet.
Küll aga on teada füüsilise aktiivsuse mõju NK-rakkudele — mõõdukuse piiridesse jääv kehaline koormus ainult stimuleerib neid immuunrakke, ülepingutus (millest tippsportlaseks pürgijad ei pääse) aga surub alla — sestap tippsportlased nii kergelt tavahaigustesse jäävadki. (Siit avanevad ehk “immuundopingu” võimalused, mine tea, ehk on miskit sarnast juba proovitudki.) Ja mõõdukas päevitaminegi ei tee immuunsüsteemi võimekusele halba, vastupidi.

mis.toimub | News

Ökoloogiakonverents räägib rahast

28.04.2006

Selle nädala neljapäeval ja reedel toimub Eesti Maaülikooli korraldusel Tartus ökoloogiakonverents. See on järjekorras kümnes. Mis on selle üheksa aasta jooksul Eesti ökoloogilises seisundis ja konverentsi temaatikas muutunud?

Vastab konverentsi korraldaja, ökoloog Toomas Frey: Esimene konverents oli 1978, sel vaiksel ajal mindi äsjalõppenud Rahvusvaheliselt Bioloogiaprogrammilt (peamiselt biomasside määramisega elukoosluste kaupa), rahvusvahelisele programmile Inimene ja Biosfäär (seetõttu pääsesid trükki esimesed arvandmed keskkonnaseisundi kohta). Et keskkonnakaitsest varem rääkida ei saanud, kujunes iga järgmine ökoloogiakonverents üha keskkonnakaitselisemaks. Alates IV konverentsist (1988) koondus tähelepanu inimühiskonna ja looduse vahekordadele. Ja alates VII konverentsist (1997) on materjal olnud märgatavalt Eesti-keskne.
(loe edasi…)

Bioloogia | Geneetika | Keemia | mis.uudist | News

Kibe elu

28.04.2006

Magus, soolane, hapu, kibe. Need on põhimaitsed, mida tunneme. Kibeda tundmise võime on oluline, et ära tunda toidus esinevaid mürke. Fenüültiokarbamiid (PTC) on ebaharilik aine, kuna see tundub kas väga kibedana või peaaegu maitsetuna — olenevalt indiviidi genoomist.

Meie lähisugulanagi tajub kibedat sõltuvalt indiviidist.

Ka šimpansitel on väga erinev tundlikkus PTC suhtes. Seda näidati juba 1939. aastal. Nüüd on määratud lookus TAS2R38, mis vastutab inimese PTC tundlikkuse eest. See on ka šimpansil, ent üllataval kombel erinevad kahe liigi puhul mutatsioonid, mis selle lookuse lõid. Nii et PTC maitset mitte tundvad alleelid on arenenud hominiinide evolutsiooni kestel vähemalt kaks korda ja sõltumatult.
Allikas: Nature

Astronoomia | Geoloogia | Kosmoloogia | News | vänge.lugu

Maa võib pääseda gammapurske katastroofist

28.04.2006

Siiani teadaolevalt Universumi võimsaimad plahvatused gammapursked ähvardavad ka Maad. Maani jõudnud energiline gammakiirgus võib isegi hävitada osoonikihi Maa atmosfääris. Kui säherdune purse toimuks meie Galaktikas ja oleks suunatud Maa poole, oleks muretsemiseks põhjust. Nüüd aga kinnitab Ohio riigiülikooli astronoom Kris Stanek, et Linnutee ehitus välistab gammapursked.

Gammapurskes vallandub suunatud kiirgusvoog. Nii et ka iga lähedane purse ei taba kaugeltki veel Maad.

Nad leidsid, et gammapursked toimusid galaktikates, kus raskete elementide osakaal moodustas vaid kümnendiku keskmisest ja viiendiku Linnutee omast. Gammapursked arvatakse toimuvat gigantse kiiresti pöörleva ja vesinikuümbrise kaotanud tähe kokkuvarisemisel. Metallirikastes galaktikates neelavad tähe pinnal olevad rasked elemendid sisemusest tuleva valguse, lükates väliskihte eemale. See vähendab tähe pöörlemiskiirust ning ka kokkuvarisemise jõulisust.
Siiani on lähimad nähtud gammapursked toimunud 2 miljardi valgusaasta kaugusel. Skeptikud vaidlevad siiski vastu, kinnitades, et on nähtud meist 40 000 valgusaasta kaugusel toimunud gammapurske jälgi. See hääbus 10 kuni 20 tuhande aasta eest. Stanek väidab, et tegemist oli ebaharilikult võimsa supernoovaga.
Allikas: New Scientist

Ajalugu | News | to.imetaja

Musta puju varju all Tšernobõl on Eesti asi

28.04.2006

“20 aastat tagasi.” See võiks olla isa-Dumas uue romaani pealkiri. Mille tegevuse käigus võideldakse selle eest, et lugejale jääks eluks ajaks meelde puju. Miks puju? Aga sellepärast, et Tšernobõl ehk õigemini Tšornobõl on Ukraina keeles puju. Harilik puju, mida meil prahihunnikutes hulganisti kasvab. Nüüdseks on pujust saanud maailma kõige kuulsam taim. Kuid ega keegi siis tea, et Tšernobõl on puju. Kes armastavad kõiki maailma asju Piibliga seostada, on seda nime tõlkinud ekslikult kui “koirohi” ja seostanud siis samanimelise taevast alla langenud tähega. Ütleb Ilmutusraamat 8:10-11: ”Ja tähe nimi on Koirohi. Ja kolmas osa vetest muutus koirohuks, ja palju inimesi suri vete kätte, sest need olid mõruks läinud.”
Võibolla on keegi otsinud seost ka Lenini või Marxi teostega (“Ammendamatu kui elektron…” ja “Üks tont käib ringi mööda Euroopat…”).

(loe edasi…)

Füüsika | nädal.arvus | News | Sotsiaalteadus

Energia osatähtsuse kasv aastas

28.04.2006

Tuul — 25%
Päike — 20%
Maagaas — 1,6%
Nafta — 1,2%
Tuumaenergia — 0,6%
Kivisüsi — -1%
Allikas: WorldWatch

Telli Teadus.ee uudiskiri