06.2006 arhiiv

Astronoomia | Kosmoloogia | küsi.julgelt | News

Kuidas kosmoserakett stardib

30.06.2006

Küsin julgelt, et kas kosmoseraketid saadetakse minema risti Maaga, kuid pärast tiirlevad orbiidil või lähevad kaugemale? Kuidas neid manöövreid tehakse, kas kasutatakse ära mingeid jõude looduses või kulutatakse kütust, et liikumise suunda muuta?
Marika

Vastab Tartu ülikooli materjaliteaduse instituudi juhataja Jaak Kikas:
Kui raketti tahetakse saata ringorbiidile, peab mootori töö lõppedes tema kiirus olema horisontaalne. Kuigi rakett stardib algselt vertikaalselt, on madalate orbiitide jaoks mootorite põhiülesanne tehiskaaslasele vajaliku horisontaalkiiruse andmine, see peaaegu horisontaalne lennuetapp jääb aga stardi jälgijatel juba väljapoole visuaalset jälgimisulatust.


Hõõrdumisega atmosfääris kavatsetakse näiteks viia oma esialgselt tugevasti elliptiliselt orbiidilt tööorbiidile USA uus Marsi-sond Mars Reconnaissance Orbiter.
(loe edasi…)

mis.toimub | News

30.06.2006

POOLA KUTSUB ÕPILASI OSALEMA FÜÜSIKATÖÖDE KONKURSIL
“First Step to Nobel Prize in Physics” on rahvusvaheline kooliõpilaste füüsikaalaste teadustööde konkurss, mida korraldab Poola Teaduste Akadeemia Füüsika Instituut. Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis on edastanud konkursi korralduskomitee esimehe Dr. Waldemar Gorzkowski osavõtukutse sellest võistlusest Eesti kooliõpilastele. Täpsemat teavet 2006/07 õ-a konkursi tingimuste kohta ning palju muud lisainfot võib leida Poola Teaduste Akadeemia kodulehel Poola
Allikas: Teaduskool

(loe edasi…)

mis.toimub | News

Jalgpalli iluvigurid

30.06.2006

Vt eelmises teadus.ee numbris (nr 51) to.imetaja lugu “Jalgpall mõjutab teadust.”
Tere!
Jõudu toreda netilehe jätkuvaks toimetamiseks!
Teadlased on jalgpalli uurinud peale 1998. a MMi — kui analüüsiti, et kuidas ikkagi “banaane” lüüakse. Enne MM-i mängitud sõprusmängus Prantsusmaaga kogus tähelepanu R. Carlose poolt vabalöögist skooritud iluvärav, kus pall tegi 25-meetrisel lennul väga olulise suunamuutuse (video vt carlos).
Teaduslik seletus — palli teatud tempoga pöörlema lüües ja õige joonkiirusega teele saatmisel ümbritseb palli alguses turbulents, aga see kaob paari sekundiga lennutee keskel ja lubab Magnuse jõul suunamuutuse põhjustada.
Teooria detailid — physicsweb.org, praktikat saab näha loodetavasti ka 9. juulil 21.00 MM-finaalis.
Toivo

Ajalugu | mis.uudist | News

“Lugu Igori sõjaretkest” pole võltsing

30.06.2006

Vana-vene kõige tuntuma kirjandusteose “Lugu Igori sõjaretkest” või “Lugu Igori väest” (Slovo o polku Igoreve) ümber on peetud tõsiseid filoloogilisi lahinguid. Skeptikud on pidanud “Lugu” hiliseks võltsinguks. See arvamus toetub osalt sellele, et “Slovo” algne käsikiri, mille leidis 1795. aastal kollektsionäär Aleksei Mussin-Puškin ja mille ta 1800. aastal avaldas, hukkus 1812. aastal suures Moskva tulekahjus. Tekst mõjus tollal kummaliselt nii oma romantilise tundelisuse kui kummalise, tükati raskesti mõistetava keele tõttu. Hüpoteesi sellest, et tegu võib olla võltsinguga, toetas ka teise tollal ülipopulaarse teose, James Macphersoni “Ossiani laulude” lugu, mida autor esitas ehtsa muistse teose pähe, mis oli aga tema enda vaba looming vana iiri-šoti luule ainetel. XIX sajand tunneb teisigi ehtsate muinasteoste pähe esitatud võltsinguid nagu tšehhi “Zelena hora käsikiri” 1817. aastast. Karmi pilguga vaadates võiks võltsinguks nimetada ka Kreutzwaldi “Kalevipoega” ja mõningaid tema ning ka Faehlmanni töid, mida kirjanikud ise ehtsa rahvaloominguna esitasid. Rangelt võttes ei ole ka soome rahval kunagi olnud eepost “Kalevala”. Ometi on selle eepiliste võltsingute sajandi esimesel aastal välja antud “Igori lugu” siiski ehtne. Seda on lugulaulu keeleliste iseärasuste alusel väitnud mitmed tuntud filoloogid nagu Roman Jakobson.


Vene kunstnik Viktor Vasnetsov maalis 1880. aastal pildi, kus kujutatud lahinguväli pärast Novgorodi Igor Svjatoslavovitši lahingut Türgi rändrahva polovetsidega 1185. aastal.
(loe edasi…)

Astronoomia | Füüsika | Kosmoloogia | News | vänge.lugu

Otsitakse antimaailma

30.06.2006

15. juunil lähetati Kasahstanist orbiidile seniehitatutest kõige tundlikum kosmiliste kiirte detektor. Selle ülesandeks on muuhulgas leida antimateeria jälgi. Pamela nimeline seade kaalub 470 kilo ja selle ehitasid üheskoos Saksa, Vene, Itaalia ja Rootsi teadlased. Kolme aasta kestel mõõdab see kosmiliste osakeste laengut, energiat, liikumishulka ja muid suurusi. Komilisi osakesi suudab see jälgida supernoovadest, aga ka tähtedelt, mis teevad antimateeriat. Mateerial ja antimateerial on sama mass, kuid vastupidine laeng. Arvatakse, et antimateeriat on sama palju kui tavalist mateeriat. Kui vastandmateeria osakesed kohtuvad, nad annihileeruvad. Küsimus on, miks siis universum ikkagi eksisteerib. Osa teadlasi arvab, et asialgne antimateeria asub kusagil universumi äärealadel. Teised on jälle seda meelt, et tavalist ainet oli veidi üle, ja sellest on meie maailm tehtud. Pamela otsib raskemaid antimateeria osakesi, mis võiksid leiduda varastes tähtedes. Nende omaduste põhjal võib otsustada, kumb hüpotees on õige.
Allikas: New Scientist

Füüsika | News | to.imetaja

Aksionid aitavad näha läbi seina

30.06.2006

Kõik oleks füüsikute jaoks tore, kui vaid teaks, millest on tehtud tume aine. Millest koosneb 22 protsenti universumist. Üheks tumeda aine kandidaadiks on siiani hüpoteetilisena esinenud osake nimega aksion (axion). Pesupulbrilt nime saanud elementaarosakesed peaksid teooria kohaselt moodustuma näiteks Päikeses ja seejärel kihutama ka läbi meie kehade. Märtsis avaldatud artikli kohaselt on Itaalia teadlased esmakordselt ka aksionid kätte saanud. Õigemini küll kaudselt nende olemasolu tõestanud – nagu kõrgemat sorti elementaarosakeste puhul tavaline. Aksionitel on väga väike mass, vaid miljondik elektroni omast. Ja elektriliselt on need neutraalsed. Teiste osakestega vastastikmõjustuvad need väga nõrgalt. Mistõttu on neid väga raske mõõta. Kuid füüsikud ennustavad, et footonitest, mis läbivad magnetvälja, muutub väga tilluke osa aksioniteks. Nii tekivad aksionid arvatavalt ka Päikeses.

(loe edasi…)

Loomad | nädal.arvus | News

Pisikese putuka suur töö

30.06.2006

Putukate tolmeldamise kasu USA põllumajandusele aastas — 3 miljardit dollarit.
Kasulike putukate ära hoitud saagikadu tänu kahjurite söömisele — 4,5 miljardit dollarit.
Kasulike putukate poolt kontrollitud kahjurite protsent — 65.
Allikas: BioScience, April 2006

Loomad | nädal.pildis | News

Linnu värvimaailm

30.06.2006

Kuigi keegi ei tea täpselt, kuidas lind maailma näeb, on selgunud, et tiivuliste nägemisala laieneb ultravioletse piirkonna äärde. See tähendab näiteks, et kui meie silmale on mõne linnuliigi emane ja isane äravahetamiseni sarnased, linnule see nõnda ei ole. Ja ka lilleõied on lindude jaoks hoopis teise mustriga (fotol paremal).
Allikas: Scientific American

Humanitaarteadus | nädal.mõttes | News | Psühholoogia | Sotsiaalteadus

30.06.2006

“Omadus hämmastuda on jalgpallurile kättesaamatu nauding, mis intellektuaali seevastu kannab lummatud unistaja igaveses joovastuses mööda maailma.”
Hispaania filosoof Ortega y Gasset (1883 — 1955), “Masside mäss”, 1930, eesti keeles kirjastus Vagabund, 2002.

küsi.julgelt | News

Kuidas rakett orbiidile jõuab

23.06.2006

Meie lugeja Marika küsis hulga küsimusi rakettide kohta. Vastame neile järgemööda.
Mis kütusega kosmoseraketid orbiidile viiakse?

Vastab Tartu ülikooli materjaliteaduse instituudi juhatakja Jaak Kikas:
Raketikütusena kasutatakse tänapäeval nii tahket kui vedelkütust, mitmeastmelistes kosmoserakettides annavad algkiiruse harilikult tahkisraketid (kord süüdatuna ei saa neid enam “välja lülitada”), järgmistes astmetes kasutatakse vedelkütust. Kuna aga kütuse põlemine toimub enamasti tingimustes, kus õhu (ja selles sisalduva hapniku) tihedus on väga väike, tuleb lennule kütuse põletamiseks kaasa võtta ka hapendajat. Tahkisrakettides on selleks hapniku asemel ammooniumperkloraat, kütuseks aga alumiiniumpuuder (!), mõlemad komponendid paiknevad terakestena kummilaadses plastis. Vedelkütustena on laialt kasutatav keroseen (petrooleumi destillatsiooni saadus), oksüdeerijana vedel hapnik, aga kasutatakse ka muid kütus-hapendaja kombinatsioone.

Telli Teadus.ee uudiskiri