07.2006 arhiiv

lugemis.vara | News

Helikunst kuulub rahvale

30.07.2006


kunst.ee 2/2006
Peatoimetaja Heie Treier
96 lk, hind 55 kr

Alati üllatada suutev “Eesti kunsti ja visuaalkultuuri ajakiri” üllatab sedapuhku lugejat kuulatavaga. Nimelt helikunstiga. Helikunsti eris kirjutab John Grzinich sellest, kas see kunst on žanr, stiil või teadusharu. Eriti huvitav on tema ülevaade mürast. “Fakt jääb faktiks — müra on iga süsteemi osa. /–/ See on oluline tegur mõistmaks heli kui tervikut.” Sõnaga — kunst.ee pakub meile värskendava käsitluse helikunstist igat meie sorti muusikalitutvustuste müra taustale. Ja on ka plaadike kaasas. Võta nüüd kinni, on seal muusika või on seal helikunst. Mõne arust võibolla isegi müra. Veelkord — ergutav lugemine ja kuulamine.
Peeter Linnap oma fotoloogia loenguga on jõudnud (tagasi) Lotmani juurde. Kisub end lahti Barthes´ist! Ja käsitleb fotograafiat Lotmani semiosfääri valguses. Kas loodusfoto on osa loodusest? See on alles küsimus! Fotograafia on laiendanud ja lõpule viinud maalikunstis toimunud nihkeid. Fotograafia kasutamine modernses uudistööstuses tõi endaga fotoessee. Linnapi loeng jääb järgnema – ja äkki jõuab ta kunagi koguni helide pildistamiseni välja?
teadus.ee

lugemis.vara | News

Taimed teevad kompromisse

21.07.2006

Horisont juuli 2006
50 lk, hind 34.50
Peatoimetaja Kärt Jänes-Kapp

Horisondi juulinumber on suuresti pühendatud taimelehtedele. Mis on neis siis erilist? Aga see, et nende uurija Ülo Niinemets on oma kolleegidega saanud jälile, kuidas taimed oma lehtede abil kohastuvad kliimamuutustega ja kohanevad lühemaaegsete keskkonna muutustega. Taim viibib enamjaolt stressis ja peab tegema kompromisse. Vahel ka lehtedes fotosünteesi piirates. Lisaks eristavad taimed lisaks hapnikule ka mürgiseid gaase. Miks, sedagi uurib taimefüsioloog Läänemets. Akadeemik Anto Raukas paljastab teadusmüüte. Mida soojemaks, seda külmemaks, kõlab tema moto. Jaak Jaaniste aga kutsub üles kolme aasta pärast osalema päikesevarjutusel. Siiski vaid vaatlejana. Keset Vaikset ookeani või Shanghais.
teadus.ee

mis.toimub | News

Viikingipäevad kaptenil külas

21.07.2006

Taas tulevad Käsmu Viikingipäevad.
Aeg: 4, 5, 6. august.

(loe edasi…)

Geneetika | lugeja.kiri | News

Tüvirakud, surematus ja meeste viljatus

21.07.2006

„Eesti Päevalehe” viimastes numbrites on juttu tehtud tüvirakkudest ja nendega seotud meditsiiniprobleemidest. 12.juulil avaldati tõlge ajakirjas „The Independent” ilmunud Maxine Frith’i artiklist „Lõplik lahendus meeste viljatusele” ja 14. juulil ajakirja „Scientific American” materjalidel põhinev Tiit Kändleri artikkel „Nurjatud tüvirakud viivad vähini”.

(loe edasi…)

euroopa.mõtleb | News

Kütuselemendid on katkestav innovatsioon

21.07.2006

Olukorras, kus Ühendkuningriigid otsivad keskkonda mitte ohustavaid usaldusväärseid energiaallikaid, on vesinikul põhinev kütuseelement tahaplaanile jäänud. Asja uuris Majandus- ja Sotsiaalteaduste Uuringute Nõukogu (Economic and Social Research Council) rahastatud projekt.
Selles nimetatakse kütuseelementide arendamist “katkestavaks innovatsiooniks” (disruptive innovation). Edukas katkestav innovatsioon muudab turul oleva toote ümber. Viimased näited on digitaalkaamera ja kompaktketas. Katkestavad innovatsioonid on olemasolevast dominantsest tehnoloogiast oluliselt erinevad ja alguses pole need ka sama head. Nõnda kardavad olemasoleva tehnoloogia pooldajad uut ja vastustavad seda. Ja kuna tulu pole kohe loota, on rahastaminegi problemaatiline.
Suurbritannia on üsna hea kütuseelementide arendamisel, pidades silmas nafta- ja gaasifirmade huve, ja kütuseelementide osiste arendamisel. Ülikoolides tehtud uuringud on viinud paljude uute firmade tekkele. Kuid tööstuslik pool on alaarendatud. Ja ka valitsus pole turu loomist soodustanud.


Kütuseelementidel töötavad bussid on vaid veidi paksema katusega.
(loe edasi…)

Ajalugu | News | Sotsiaalteadus | vänge.lugu

USA presidendid järjestati intelligentsi põhjal

21.07.2006

Hiljuti lõi ka Eestis laineid ülikoolide järjestamine. Tartus toimunud Euroopa traditsiooniliste ülikoolide nn Coimbra rühma kogunemisel juhiti tähelepanu, et säherdune järjestamine on paljuski meelevaldne ja järjestus sõltub kriteeriumidest.
California ülikooli teadlane Dean Keith Simonton järjestas aga kõik olnud USA presidendid. Ja nimelt nende intelligentsuse, intellektuaalse sära ning avatuse järgi. Hiljuti ajakirjas Political Psychology (Poliit-psühholoogia) avaldatud artiklis toob Simonthon ära tabeli, kust leiab kõigi 42 presidendi vaimsete omaduste hinnangu. Alates George Washingtonist kuni George W. Bushini välja. Tabelist selgub, et kõige avatum ning intellektuaalselt säravaim oli USA kolmas president Jefferson, kõige kõrgema IQ-ga aga kuues president J. Q. Adams. Suure avatuse ja IQ-ga paistavad uuematest presidentidest silma Kennedy ja Clinton. Kennedyl aga on presidentidest järjekorras teine intellektuaalne sära. Praeguse presidendi G. W. Bushi IQ jääb alla presidentide keskmise. Intellektuaalset sära pole tal ollagi, avatus aga on suisa null.


Thomas Jeffersoni peetakse kõige intelligentsemaks USA presidendiks.
(loe edasi…)

Geneetika | News | to.imetaja

MAS ja GM võitlevad koha eest äris

21.07.2006

Sordiaretuses on viimase ajani otsustatud selle kohta, kuidas loomad/taimed ja nende järglased toimivad, ennustades, kui head on nende geenid. Kuid kasutoovate geenide manipuleerimine tooks edu kiiremini. Kui vaid leiaks mõned sangad, mille järgi sellised geenid ära tunda. Sellised sangad on nn geneetilised markerid. Nende kasutamisel läbi viidud sordiaretust nimetatakse markeritel põhinevaks sordiaretuseks, ingliskeelne lühend on MAS (marker assisted selection).
Geneetilised markerid on justkui ilma funktsioonita ja looma/taime tegutsemisele mitte mõjuvad geenid. Neid saab laboris kergelt määrata. Saame ütelda, millist geneetilise markeri varianti loom kannab. Geneetilised markerid asuvad kromosoomides nagu oad niidil. Saab leida markereid, mis asuvad kromosoomis oluliste (st mingit looma/taime käitumist, meile olulist omadust määravate) geenide naabruses. Nende abil saab looma seemnerakke sorteerida.


Geneetiliste markerite abil kasvatatud uusmets just üllatustega ei hiilga.
(loe edasi…)

Meditsiin | nädal.arvus | News

Eluohtlik ülipeen saaste

21.07.2006

Peente tahkete osakeste sissehingamise tõttu kaotab EL aastas umbes 3 miljonit oma elanike eluaastat.
Eestis oli seetõttu 2000. aastal hinnanguliselt 630 enneaegset surma.
Allikas: Acid News no 2, May 2006

nädal.pildis | News | Paleontoloogia

21.07.2006

Iidne kiskjakänguru. Möödunud nädalal rääkis BBC, et Austraalia paleontoloogid Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolist leidsid 10-20 miljonit aastat tagasi elutsenud lihatoidulise känguru fossiilsed jäänused. Tapjakängurul olid pikad esijalad (ei mingit hüppamist!) ja teravad kihvad.
Paleontoloog Sue Handi teatel leidis nende lõbus kamp ka kaks ja pool meetrit kõrge ning veerand tonni kaalunud lihatoidulise linnu, kellele pandi nimeks Demon Duck of Doom (pildil).
Vt lähemalt: news.bbc.co.uk Wikipedia: wikipedia
Raul Veede

Humanitaarteadus | Informaatika | Küberneetika | nädal.mõttes | News | Sotsiaalteadus

21.07.2006

“Mul on mure, milline elu nooremat generatsiooni ees ootab. On see juba tuim ja manipuleeritud masinate elu? Elu ilma iluta, harmooniata, hingeta, vaimuta — Loojata? Elu, mida dikteerib tühine meedia, mis toimib meisse sisestatud elektroonilise jublaka kaudu.”
Leonhard Lapin, Eesti Kunstiakadeemia ajakiri, september 2005

Telli Teadus.ee uudiskiri