08.2006 arhiiv

kuulamis.vara | News

25.08.2006

ERNST ÖPIKU MÄLESTUSKONVERENTS

31. augustil kell 12.00 algab Tallinna Linnavalitsuse residentsis Roosikrantsi 4a teaduslik istung ülemaailmselt tuntud Eesti astronoomi professor Ernst Julius Öpiku (1893–1985) mälestuseks.


Ernst Öpik on küll Mali ja Mauretaania markidel, ent muidugi mitte Eesti omal.
(loe edasi…)

mis.toimub | News

25.08.2006

TEADUSKOHVIK TUTVUSTAB NANOBIOTEADUST
Kas suudame ravida haigust, muutes raku nanomehaanilist keskkonda? Kaootiline ja fluktueeruv maailm, milles rakk elab, on inimese puudutusele harva kättesaadav. Kuid nanotehnoloogia vahendite abil on võimalik rakke katsuda, tunda, isegi mõjutada. Sellest kõneldakse teaduskohvikus Tallinnas Kloostri aidas kolmapäeval, 23. augustil kell 17.
Londoni Nanotehnoloogia Keskuse teadlane Andrew Pelling arutleb nanotehnoloogia mõju üle meditsiinile. Ning kõneleb sellest, kuidas nanotehnoloogia lõhub traditsioonilisi akadeemilisi sidemeid teaduses ja kunstis.
Allikas: British Council

(loe edasi…)

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Geneetika | Loomad | News

Kitsejuust saab geneetilise passi

25.08.2006

Garanada ülikooli professor Manuel Martinez Bueno ja tema kolleegid kavatsevad Luua Andaluusia kitsejuustule geneetilise passi.
Selliste juustude mikrobioloogia on rikkam kui tööstuslikult toodetud juustudel. Juustus elavate bakteriliinide iseloomustamiseks kasutasid teadlased kaht tehnikat: traditsioonilist mikroobikultuuride meetodit ja innovatiivset DNA eraldamise ja iseloomustamise meetodit. Esimesel juhul peab ootama bakterite kasvamist. Teine analüüs käib kiiremini.

Geneetiline kits toodab tervislikku juustu.

Nõnda saadakse juustu geneetiline sõrmejälg eri küpsemise faasides. Hinnatakse ka juustu ohutust, et seda laialdaselt müüa. Kuigi juustud sisaldasid mõnel määral enterogokke – inimeste ja loomade väljaheidetes elavaid baktereid – , osutusid need täiesti ohututeks. Neid baktereid elab ka loomade ja inimese seedetraktis, kus nad kaitsevad patogeensete bakterite eest. Nõnda on Andaluusia kitsejuust tunnistatud teaduslikult ohutuks. Mida tõestab ajalooliselt seegi, et andaluuslased on siiani elus.
Allikas: AlphaGalileo/Granada ülikool

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Geneetika | News

Bakterite abil tehti aktiivsed nanokobarad

25.08.2006

Dresdenis asuva keskuse Forschungszentrum Rossendorf teadlased kasutavad bakteri ellujäämismehhanismi, et toota pallaadiumist tahkeid nanokobaraid. Vaid mõne miljardiku millimeetrise läbimõõduga imetillukesed kuulikesed ilmutavad uusi omadusi, sealhulgas suuremat katalüütilist aktiivsust.
Tänu oma valgulisele pinnakihile, nn S-kihile, jääb bakter Bacillus sphaericus JG-A12 ellu uraanikaevanduse jäätmete ekstreemses keskkonnas.
Bioloogid avastasid selle bakteri 1997. aastal ja on seda siiamaani laboris kasvatanud. Selle väliskiht on korrapärase struktuuriga ja nanoskaalale sobiva poorsusega. Sellele maatriksile on seotud pallaadiumi ioonide metallilised soolad. Bakterikesta poorides muundub metalliline sool vesiniku osalemisel väärismetalliks pallaadiumiks. Tulemuseks on metallilise pallaadiumi nanokobarad, igaüks 50 kuni 80 aatomi läbimõõduga.
Kombineeritud metall-valgukiht ilmutab uusi füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Metall stabiliseerib valku ja vastupidi ning kiht jääb stabiilseks isegi kõrgetel temperatuuridel ja happelises keskkonnas.
Pallaadiumi kasutatakse katalüsaatorina nii keemiatööstuses kui autodes. Sellest tehtud nanokatalüsaatorid võivad kiirendada keemilisi reaktsioone ka madalatel temperatuuridel. Saksa teadlased püüavad luua nanokobaraid ka kullast. Et toota väärismetallist nanokobaraid tõhusamalt, tuleb bakterit geneetiliselt muundada.
Allikas: AlphaGalileo

News | vänge.lugu

Tülika digikaamera saab paralüseerida

25.08.2006

Keda ohustab digikaamera? Fotograafi, kui see varbale kukub? Kuid kaamera kaal väheneb üha. Ent sellega tehtud fotod võivad ohustada objekte, mida (keda) fotografeeritakse. Näiteks salamisi tehtud fotod poliitikutest, kuulsustest, aga ka autorikaitset rikkuvad päevapildistused. Nüüd on USA Georgia Tehnoloogiainstituudi teadlased leidnud lahenduse, kuidas digikaamera tööd piirata. Selgub, et riistapuu on võimalik teha jõuetuks, pimestades selle silma. Nimelt kasutavad digikaamerad kujutise sensoreid, mis on nn retroreflektiivsed, ehk siis saadavad valguse tagasi allika suunas, mitte ei hajuta seda. Teadlased ehitasid seadme, mis kasutab valguskiiri ja kaameraid, et skaneerida huvipakkuvat ala, leidmaks sealt retroreflektiivseid punkte. Seejärel saadetakse sellise leitud kaamerasensori suunas valgusvälge, mis takistab kaameral pildistamist.
Meetod ei toimi aga tavaliste vanamoodsate analoogkaamerate puhul ning üheläätseliste peegeldigikaamerate puhul, mille liikuvad peeglid varjavad sensori, välja arvatud pildistamise hetkel.
Allikas: Scientific American

News | to.imetaja

Elav teadus suvekoolis

25.08.2006

Selle nädala reedel alustab Käsmus teadus.ee suvekool. Mis sedapuhku on tulekool. Kõneldakse tulest õige mitme teaduskandi pealt. Lisaks sellele, et teadus on oma olemuselt rahvusvaheline, ja esinevad eesti teadlased esindavad kahtlemata meie teaduse ülejäänud maailmaga seonduvat osa, on pakkuda ka väljastpoolt Eestit heidetud teaduspilku. Tänu Briti Nõukogu toetusele tuleb esinema oma viimase raamatu eest pärjatud Briti teaduskirjanik David Bodanis.
Sel aastal on huvi teadust tutvustava suvekooli vastu olnud meeldivalt elav. Ja miks ka mitte, kui osalejatele pakutakse elavat teadust. Ning kui tuli on meile sel suvel külla tulnud eriti eredalt – nii meelduval kui ebameeldival moel. Tuli on jätkuvalt aktuaalne kogu maailmas. Nõnda pühendas ajakiri Scientific American oma augustikuu erinumbri tulele – ehk siis energia tulevikule.
Ülevaate teaduskoolist anname teadus.ee järgmises numbris.
Tiit Kändler

Antropoloogia | Meteoroloogia | nädal.arvus | News | Sotsiaalteadus

Öised õhulennud

25.08.2006

Osatähtsus kõigist lendudest: 25%.
Osatähtsus lennukite tekitatud kliima soojenemises: 60-80 %.
Põhjus: lennukite kondensatsioonisabad muudavad atmosfääri päeval külmemaks, öösel soojemaks.
Allikas: Nature

Meteoroloogia | nädal.pildis | News

25.08.2006

Hokikepp jääb jõusse. 2001. aastal järeldasid Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) teadlased, et Põhjapoolkeral on alates 1900. aastast keskmine temperatuur järsult tõusnud. Nende “hokikepi” nime saanud graafik (vt pildil) tekitas palju kära poliitikute ja kriitikute seas. Selle suve 22. juunil avaldas oma järeldused USA Riiklik Uurimisnõukogu. “Paljud paigad on viimase 25 aasta jooksul olnud kuumemad kui mistahes teise 25-aastase perioodi jooksul alates 10. sajandist,” kinnitab see teadlaste kogu.
Graafikul rõhtteljel aastaarv, püstteljel temperatuuri kõikumine 1961.-1990. aasta keskmisest Celsiuse kraadides.
Allikas: Scientific American

Ajalugu | nädal.mõttes | News

25.08.2006

“Teaduse tee – eriti teoreetilist liiki – on kaetud purunenud mudelite kildudega. Enamikul juhtudel oleks saanud purunemist ära hoida. Kui oleks tähele pandud teemärke ja eelkäijate kogemust. Kuid inimesed õpivad ajaloost harva ja teadlased isegi vähem kui tavainimesed.”
Eesti astronoom Ernst Öpik, 1977

lugemis.vara | News

Disainige maailm armsamaks

18.08.2006

Kees Dorst
Kuidas mõista disaini?
150 mõtisklust disaineri elukutse üle
Tõlkinud Kätlin Kaldmaa
Eesti Kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus
Pehmed kaaned, 207 lk, hind poes ca 140 kr
(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri