12.2006 arhiiv

Füüsika | Geoloogia | küsi.julgelt | News

Kunstlik ja loomulik gravitatsioon

15.12.2006

Ühel saunaõhtul tekkis väitlus teemal, kas gravitatsiooni on võimalik kunstlikult tekitada, mida on nii mõneski fantaasiafilmis äärmiselt usutavalt kujutatud. Ja sellest tingituna küsimus, kas gravitatsioon sõltub ainult keha massist või on ka teisi tegureid, nt keha liikumiskiirus.
Peeter

Vastab teadus.ee toimetaja Tiit Kändler:
Mida tähendab gravitatsiooni kunstlik tekitamine? Kas mõttejõul? Energia jäävuse seaduse kohaselt ei teki ainet ega kao. Tõsi, nüüd on hakatud arvama, et me saame seda vaakumilt laenata. Kuid gravitatsioon on ikka seotud massiga. Millel on mass, sellel ka gravitatsioon. Ja gravitatsiooniväli muudab ruumi omadusi.
Kui keha liigub, siis relatiivsusteooria kohaselt tema mass suureneb. Väikestel kiirustel väga vähe, kuid valguse kiiruse lähedastel kiirustel üsna silmanähtavalt. Nõnda siis mõjutab vaatleja suhtes liikumise kiirus keha gravitatsioonivälja ilmselgelt.
Gravitatsiooniga on aga sellised kummalised lood, et seda pole korralikult suudetud ühendada kvantteooriatega. Ja ka seda, miks kehal on mass, ei ole suudetud seletada. Nüüd on lootus nn Higgsi bosoni leidmisel, mida algosakesed omavahel vahetavad, misläbi neile mass tekib. Kuid selleks on vaja väga võimsaid algosakeste kiirendeid. Üks selline on ehitamisel Euroopa tuumauurimiskeskuses CERNis ja peaks tööle hakkama järgmise aasta novembris.

lugemis.vara | News

Cheese looduse disniländis

15.12.2006

Cheese 18/06
Eesti Loova Foto Keskus MTÜ
Peatoimetaja Tiit Lepp
72 lk, hind 50 kr

Värskes fotoalmanahhi Cheese numbris pakub teaduspilku Aapo Ilvese fotolooming. Ilves teeb oma piltidel selgeks, milleni viiks inimese kloonimine – vähemasti selline kloonimine, nagu me seda popajakirjanduse vahendusel ette kujutame. Jube värk, tasub vaadata ja mõtiskleda. Kummatigi pole neid pilte kommenteeriv tekst eriti adekvaatne.

(loe edasi…)

Meditsiin | mis.uudist | News

Naerge kaasa

15.12.2006

Naer on nakkav. Ja seda ka teadlaste arvates. Londoni ülikooli kolledži teadlased on teinud kindlaks, et kõlav naer kõlab vastu ka kuulaja ajus. Vastuvõtjaks on aju piirkond, mis aktiveerub, kui me naeratame, justkui valmistades meie näolihaseid naeruks ette. Vabatahtlikele mängiti ette rida helisid ning mõõdeti nende aju reaktsiooni funktsionaalse magnetresonantsi kuvamise teel. Mõned helid olid meeldivad nagu naer, teised ebameeldivad nagu nutt. Vastukaja oli suurem positiivsete helide suhtes, nii et need on nakkavamad kui negatiivsed.
Allikas: AlphaGalileo

Astronoomia | euroopa.mõtleb | Kosmoloogia | News

Galaktikadki kohastuvad keskkonnaga

15.12.2006

Euroopa Lõunaobservatooriumi väga suur teleskoop aitas prantsuse ja Itaalia astronoomidel jõuda jälile, kuidas keskkond mõjutab galaktikate teket ja arengut. Selgub, et siingi jäävad ellu enamkohastunud, nii nagu Darwin tõestas seda elusolendite puhul.
Kas galaktikad on vaid universumi tekke algtingimuste poolt dikteeritud või sõltuvad need ka oma evolutsiooni käigust? Astronoomid uurisid kolme aasta jooksul enam kui 6500 galaktikat ning ehitasid universumi kolmemõõtmelise atlase, mis ulatub 9 miljardi aasta tagusesse aega.

Tulemused on üllatavad. Keskkond on võtmetegur galaktikate evolutsioonis. “Galaktikad on oma geneetilise informatsiooni produkt, mis aja jooksul on arenenud ja keskkonnaga vastastikuse mõju tulemus,” kommenteerib Marseille´ astrofüüsika laboratooriumi teadlane Olivier Le Fčvre. Astronoomid teavad ammu, et galaktikad olid minevikus tänapäevasest erinevad. Praegu jagunevad need punasteks, kus tähti eriti juurde ei teki, ja sinisteks, kus tähtede moodustumine jätkub. Galaktikad, mis asuvad üksteisega kobaras, kalduvad olema punased, üksinduses olevad galaktikad aga sinised. Nõnda kahandab galaktikate kobar nende võimet moodustada tähti.
Allikas: AlphaGalileo

Bioloogia | looma.riik | Loomad | News

Vaalad on emotsionaalsed

15.12.2006

Jutt, et vaaladel pole emotsioone, on pehmelt öeldes vale. Nüüdseks on vaalade ajus leitud värtnakujulisi rakke, mis on analoogilised inimese ja inimahvide vastavate rakkudega ning vastutavad emotsioonide eest, mis võimaldavad meil armastada ja kannatada. Selliseid rakke on leitud finnvaaldel, võidisvaaladel, küürvaaldel ja mõõkvaaladel. Need asuvad samades ajupiirkondades nagu inimesel ning on vaaledel esinenud vähemalt kaks korda kauem kui inimesel. Ning neid on suhteliselt umbes kolm korda enam kui inimesel.
“Me peame olema ettevaatlikud inimkeskselt vaalade käitumist tõlgendama,” ütleb New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli teadlane Estel Van Der Gucht, “kuid on täiesti selge, et vaalad on äärmiselt intelligentsed loomad.”

Delfiinid tunduvad olevat võimelised iseend tunnetama, ja nii ka küürvaalad. Nad suhtlevad üksteisega laialdase laulurepertuaari abil, mida pidevalt muudavad. Nii nagu teisedki värtenrakke omavad loomad, saavutavad ka vaalad suguküpsuse suhteliselt hilja.
Need rakud aitavad loomadel ka tajuda kaaslooma valu ja kannatusi. Värtenrakud on kui närvisüsteemi ekspressrong, mis ühendab ajukoore eri osi, jättes vahele ebaolulised ühendused. Igal aastal hukkub kalavõrkudes umbes 200 000 vaalalist ja kütitavatest vaaladest sureb silmapilkselt vaid 40 protsenti.
Allikas: New Scientist, 02. dets 2006

Bioloogia | kaksik.lause | News | Psühholoogia

Maga ja mäleta

15.12.2006

1. Tõepoolest on hommik õhtust targem – kui olete unustanud, mida te just praegu lugesite, siis tukastage ja teie mälu taastub.
2. Princetoni ülikooli teadlane Elizabeth Gould ja ta kolleegid avastasid, et kui rotid kannatavad unepuuduse all, siis suureneb stressihormooni kortikosterooni hulk nende ajus ja see pidurdab rakkude kasvu, millesse uued mälestused salvestatakse.
Allikas: New Scientist, 2. sept 2006

Loomad | News | vänge.lugu

Jõulukimalase lend

15.12.2006

Kui enamik putukaid talveunes on, lendavad tänavusel Briti talvel ringi kimalased. Nende lendu soodustab nii kliimamuutus kui ka aedades kasvatatavad eksootilised taimed, mis õitsevad talve läbi. Ja nii ongi siiani Inglismaa lõunarannikul ringi lendavad kimalased jõudnud otsaga Nottinghami. See ei kehti küll kõigi kimalaseliikide kohta, enamikule ei näi soojemad talved istuvat.

Talvel tegutseja on karukimalane (Bombus terrestris). Kimalastele osutub saatuslikuks niitude kadumine Euroopas. Looduslikud lilled annavad alla kunstmurule. Kimalasi kaitsva ühingu liige professor Dave Goulson on rõõmus, et vähemasti üks kimalaseliik on kohatumas muutuva kliimaga. Kuid see võib teistele kimalaseliikidele olla mitte just eriti rõõmus sõnum.
Allikas: AlphaGalileo

Loomad | Meditsiin | News | to.imetaja

Lemmikkoer võib aidata mõista vähktõbe

15.12.2006

Mäletatavasti oli Orwelli “Loomade farm” ehitatud üles nõnda, et mõned loomad olid võrdsemad kui teised. Ühesõnaga, inimese malli kohaselt. Nüüd on aga selgumas, et mõned loomad ongi võrdsemad kui teised. Ja ikka inimese malliga mõõdetult. Nimelt päevad lemmikkoerad üsna samalaadseid vähihaigusi kui inimesed.
Ajakirja Scientific American detsembrinumbris kirjutab vähiuurijad David J. Waters üsna üllatavalt, et erinevalt siiani katseloomadeks kasutatavatest närilistest nagu rotid ja hiired kannatavad kodukoerad inimesega sarnaste kasvajate all. See tähendab näiteks, et rotveileri luuvähk või kuldse retriiveri lümfoom annavad samalaadseid siirdeid kui inimese vastavad haigused. Koerad on teadaolevalt ainsad olendid peale inimese, kes põevad eesnäärme vähki ja koerte rinnavähk annab eelistatult siirdeid luudele nagu inimeselgi. Ja kõige sagedasem luuvähk koertel on osteosarkoom, mis tabab vahel ka teismelisi.
See tähendab, et hakates jälgima koerte kasvajaid, saame me hakata täpsemalt ennustama näiteks keskkonna olulisust vähi tekkel. Koer ja inimene elavad samades oludes. Koer aga elab reeglina inimesest vähem. Seega on koerad omamoodi katsejänesteks või valvekoerteks, kelle pealt saab näha, kas meie keskkond on vähki tekitav.

(loe edasi…)

Antropoloogia | nädal.arvus | News

Tuli ja juuksed

15.12.2006

Tuletegemise algus: 240 000 aastat tagasi.
Inimese juuksed hakkasid pidevalt kasvama 240 000 aastat tagasi.
Juuksed kasvavad vööni nelja aastaga.
Esimesed blondid ilmusid 11 000 aasta eest.
Allikas: New Scientist, 4. nov 2006.

Geneetika | Meditsiin | nädal.pildis | News

Vajatakse von Bergi

15.12.2006

Nisu vajab aretajate arust jätkuvat täiustamist. Kevadel teatati uue sordi aretamisest, mis aitab vähendada suhkruhaiguse ja tüsenemise ohtusid. Geenivaigistamise tehnikate abil muudeti sisu tärklisekoostist. Nimelt suurendati amüloosi hulka. Nüüd saabus teade, et California ülikooli teadlane Jorge Dubcovsky ja ta kolleegid on avastanud metsikus nisus geeni, mis tõstaks nisu toiteväärtust. Aretatud nisusortide valgu-, tsingi- ja rauasisaldus on palju pisem. Ühesõnaga, Sangaste rukkikrahvil Bergil oleks praegugi tööd laialt.
Allikas: Nature, 30. nov 2006; Proceedings of the National Academy of Sciences

Telli Teadus.ee uudiskiri