02.2007 arhiiv

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

17.02.2007

“Võibolla on olemas mõtteid, mida me ei suuda mõelda.”
Richard W. Hamming (1915–1998), USA matemaatik

lugemis.vara | News

Ülikooli teaduse eri

02.02.2007

Ülikooli ajaleht ilmutas 12. jaanuaril meelekindlalt ülikooli teaduse erinumbri, kus sees mõndagi huvitavat. Siin saab soovitada Jüri Alliku artiklit Eesti teaduse mõjukusest (Eesti endiselt ekssotsmaade esirinnas, aga ei enamat), prorektor Ain Heinaru lugu loodus- ja tehnoloogiateaduskonna LOTE loomisest (teaduslinnak Maarjamõisas), intervjuud HTM asekantsleri Kristjan Halleriga teaduse tippkeskuste teemadel (peaks olema alla kahe käe sõrmede), publikatsioonidest Eesti teadusinfosüsteemis ERIS (jube keeruline süsteem, parem juba kirjutada teadusartikkel, kui sellest aru saada), teadus- ja arendusosakonna juhataja Mare Ainsaare ülevaadet doktorantide juhendamisest (areng lineaarne).
On ka ülevaade ülevaatest, kuidas EPL ja Postimees on kajastanud TÜ teadust ja ülikooli üldse. Sel teemal ilmus artikkel igal kolmandal päeval. Noh, nüüd on TÜ rektoriskandaal kindlasti ülikooli kajastamist suurendanud. Tõeline PR-trikk. Kõike seda saab täpselt lugeda aadressil www.ajaleht.ut.ee
teadus.ee

lugemis.vara | News

Mõelge enne ja pärast ütlemist

02.02.2007

Horisont 1/2007
56 lk, hind 34.50

Mõtelda ei tule mitte ainult enne, vaid ka pärast ütlemist. Selle lausega võiks kokku värske Horisondi sisu – kui sellist kokkuvõtet kellelegi vaja läheb. Aasta esimene Horisondi number laseb oma 40-aastasel juubelil hea maitsta. Markantse kunagise peatoimetaja Feodor Feodorovi silme läbi. Ja teeb asjakohase intervjuu Endel Lippmaaga. “Mõelge, kui öeldakse “Ei!”, veel rohkem aga siis, kui öeldakse “Jah!”,” ütleb Lippmaa meile. Meditsiiniloolase Ken Kallingu lugu gripipuhangutest on huvipakkuv just seetõttu, et sisaldab andmeid ka Eesti kohta. Kuidas näha nähtamatut, seda selgitab gammakiirguse varal astronoom Erik Tago. Ajaloolane Jaak Valge aga kirjutab, miks Eesti peaks ise oma käitumise pärast vabandama.
Siis veel hakkab Horisont õpetama, kuidas programmeerida. Eks näis, kas tase on säherdune, et õpetusest aru saamiseks on vaja osata programmeerida, nagu säherdused tekstid olema kipuvad.
teadus.ee

kuulamis.vara | News

Labor muutub kriminaalseks

02.02.2007

Kuidas uuritakse uusi ravimeid, tegemaks kindlaks nende tõhusust ja ohutust, selgitab Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja Irja Lutsar.
Kõnetuvastuse ja kõnesünteesi praktilistest kasutusvõimalustest, muu hulgas kriminalistikas, räägib Tallinna Tehnikaülikooli foneetika ja kõnetehnoloogia labori juhataja Einar Meister.
Teadusajakirjanik Tiit Kändler võtab jutuks, mis juhtuks, kui elekter kaoks ja mis asi see keravälk ikka on. Kuulata saab Laborit eetri kaudu Vikerraadiost pühapäeval kell 17.05 ja tagantjärele Vikerraadio võrgupaigast. Saatejuht Priit Ennet.
Allikas: Vikerraadio

News | veebi.paik

Püütakse avada teadusveebi. Seni tulutult

02.02.2007

Kultuuritegelased on saatnud avaliku kirja haridus- ja teadusministeeriumile, et tuleks avada kultuuri- ja teadusveeb ESTICA. Alla on sellele kirjutanud oma 30 inimest. Jääb küll arusaamatuks, miks nad seda siis ei avanud. Juba selle kirja kirjutamise vaevaga oleks saanud üht-teist ära teha. Kui igaüks allakirjutanutest nädalas mõni tund talgutööd teeks, oleks tegu aastaga tehtud ka. Mida näitab muuseas teadus.ee kogemus. Esmalt tuleb asi ikka avada talgute korras, ja kui selgub, et asjal on jumet, eks siis tule ka rahastamine. Parem pisike veebike pihus, kui suur ja kõikehõlmav maksiveeb ministeeriumi katusel.
teadus.ee

News | veebi.paik

Uus veebileht ülikoolilt ettevõtjale

02.02.2007

Tallinna Tehnikaülikool on avanud veebilehe, kus saab tutvuda ettevõtluse ja ülikooli koostöövõimalustega.
www.tehnoloogia.ttu avaldab infot ülikooli teadlaste ja ettevõtjate koostööks, teadmiste vahetamiseks ja tehnoloogiasiirdeks.
Väljanägemine pole väga vigagi, ratsionaalne. Võimalusi lubatakse ka palju. Jääb loota, et nende täitmiseks ka jaksu leidub.
teadus.ee

kole.lugu | Meditsiin | News

Eestil läheb hästi: õietolmuteated puuduvad

02.02.2007

Kuigi õietolmu võib õhus juba esineda, õietolmuteated puuduvad. Õietolmuseire katkes finantseerimise puudumise tõttu. Vaatamata sellele, et riigikogu on rahvatervise seadust välja andes otsustanud: tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanneteks on elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine, inimese terviseseisundi prognoosimine sõltuvalt elukeskkonna seisundist ning avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust; nende toimingute kavandamine ja elluviimine on sotsiaalministeeriumi ülesanne. Maaülikool informeeris sotsiaalministeeriumi seire kriitilisest olukorrast varakult: detsembris 2004 rahvaterviseosakonna juhatajat ja tervisekaitseinspektsiooni direktorit, aprillis 2006 rahvaterviseosakonna juhatajat ja mais 2006 ministrit. Aprillis ja mais 2006 saadetud kirjadele ning juulis ja septembris 2006 saadetud teabenõuetele vastatud ei ole. Näib, et 17 aastat kestnud õietolmuteavitus on katkenud.
Maret Saar, Eesti Maaülikooli teadur

mis.toimub | News

Õpilasakadeemias algab kevadsemester

02.02.2007

Laupäeval, 3. veebruaril kell 11.00 koguneb 300 gümnaasiumiõpilast Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia kevadsemestri avaaktusele. Aktus toimub TLÜ Uus-Sadama 5 hoone Tallinna saalis (U-218). Algav kevadsemester Õpilasakadeemias annab Eesti gümnaasiumi- ja kutsekoolinoortele võimaluse õppida kümnel loengukursusel. Neist ühte, reklaami ja imagoloogia kursust, loetakse ka vene keeles ning kolme – kultuuriantropoloogia, sotsioloogia ja huvikeemia kursusi – loetakse sel semestril esimest korda.
Info: Lii Araste, 640 9369, 56 560 221, lii.araste, www.tlu.ee
Allikas: Tallinna Ülikool

Füüsika | mis.uudist | News

Keravälk sündis laboris

02.02.2007

Üks müstilisemaid loodusnähtusi on keravälk. Selle kohta ei teata siiani täpselt, mis ta endast kujutab. Ometi on seda oma kinnitusel näinud ja kirjalikult kirjeldanud vähemalt 10 000 inimest. Tavaliselt nähakse keravälku greibisuurusena ning see kestab mõni sekund või minut, hõljudes maa kohal ja liikudes kummalisi teid pidi. Kord kaob ta pliidi alla, seal plahvatades, kord jälle ilmub suisa elektrikontaktist. Lendab kümmekond sekundit ja siis kaob pauguga. Vahel kestab ka kümme minutit ja suudab läbida seinu ning aknaklaase. Ühe teooria kohaselt on keravälk plasmakera ehk siis kõrgel temperatuuridel ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad.
Eksootilisema selgituse kohaselt on keravälk juba Suure Paugu ajal tekkinud must auk. Seda ideed arendab Ameerika plasmafüüsik Pace VanDevender. Ta liigitab umbes kümnendiku keravälkudest ekstreemsete kilda, ja kuna need läbivad seinu ning klaasi, siis peavad nende tuumad olema pisemad aatomitest.

(loe edasi…)

euroopa.mõtleb | Loomad | News

Suured kiskjad näevad rohkem vaeva

02.02.2007

Miks lõvid pole sama suured nagu elevandid? Ometi on kiskjate suurus liigiti väga erinev. Väikesed liigid, kes kaaluvad alla 20 kilo, jahivad neist palju pisemaid selgroogseid ja selgrootuid. Neist suuremad liigid aga jahivad umbes endasuurusi loomi. Ilvesest suuremad kiskjad saavad küll püütud loomast palju energiat, kuid saagi jahtimine võtab neilt ka nõnda palju, et nad kulutavad sellele kaks korda enam energiat kui sama suured väikesi saakloomi jahtijad. Londoni zooloogiainstituudi teadlane Chris Carbone ja tema kolleegid uurisid, kuidas see erinevus võis viia suurte kiskjate väljasuremiseni ja miks praegu elavad suured kiskjad on ohustatud.
Autorid töötasid välja kiskjaliste energeetika mudeli sõltuvalt kiskja ja saagi suurusest. Nad jõudsid järeldusele, et üle tonnise massiga kiskjaline hakkama ei saa. Enamik kiskjaid on väikesed, võrreldes väljasurnud hiigelrohusööjatega nagu 15 tonni kaalunud Indricothere.

Suurim praegu elutsev kiskja on jääkaru, kes kaalub umbes pool tonni, suurim teadaolev väljasurnud imetajast kiskja lühinäoline karu kaalus umbes tonn. Suurimad teadaolevalt elanud kiskjad nagu Gigantosaurus ja Tyrannosaurus saavutasid oma kogukuse, kuna neil oli arvatavasti väike ainevahetuse kiirus. Hinnanguliselt sama suur kui tonnisel imetajast kiskjal.
Sellepärast ongi suuremad kiskjad enam ohus kui pisemad. Väikesed keskkonnamuudatused, mille tõttu saakloomade arvukus väheneb ja inimtegevus mõjutavad nende olelust tugevasti, kuna nad tegutsevad niigi energiatasakaalu piiril. Nii et kui olla kiskja, siis parem kass kui tiiger. Vt lähemalt kiskjad
Allikas: AlphaGalileo

Telli Teadus.ee uudiskiri