03.2007 arhiiv

lugemis.vara | News

eesti taevakivid lühidalt

23.03.2007

Eesti meteoriidikraatrid
TTÜ Geoloogia Instituut
Turu Ülikooli geoloogiaosakond
Koostajad: Reet Tiirmaa, Väino Puura, Alvar Soesoo, Sten Suuroja
30 lk
Geoloogia instituudi koos Soome kolleegidega tehtava ja Eesti geoloogiat tutvustava sarja järjekordne raamat annab lühikese, ent täpse ülevaate meie taevakivihaudadest ja nende uurimisest. Kraatrite vastu on Eestis ikka huvi tuntud ja nende vanuse üle puhkenud vaidlused on vahel võtnud üsna ägedaid toone. On ka kirjanduse loetelu ja sõnaseletusi. Ning jäetud lehekülg ka märkm ete jaoks – et uusi kraatreid sisse kanda.
teadus.ee

lugemis.vara | News

Fotokunst trügib bioloogiasse

23.03.2007

Cheese nr 21/07
Fotoajakiri
Peatoimetaja Tiit Lepp
MTÜ Eesti Loova Foto Keskus
Hind 50 kr
(loe edasi…)

kuulamis.vara | News | Tehnoloogia

Labor kvantarvutitest ja päikesest

23.03.2007

Pühapäevases saates saab kl 17.05 kuulata teist osa Austria füüsiku Anton Zeilingeriga tehtud intervjuust, seekord keskendudes rohkem kvantarvuti ja kvantbittide teemale. Tõnu Tuvikesega tuleb juttu Päikese uurimisest – jaapanlaste orbitaalobservatoorium on andnud värskeid üllatavaid andmeid Päikese atmosfääris toimuvast energilisest saginast, samuti jätkab meie lähima tähe uurimist ekliptikaväline uurimisjaam Ulysses. Ja siis veel Tiit Kändleri teaduskommentaari sellest, kas süsihappegaasi tootmise pidurdamine tasub end ära.
Toimetaja Priit Ennet.
Seda saate kuulata Vikerraadio kodulehekülje kaudu igal ajal.
Allikas: Vikerraadio

Ajalugu | Antropoloogia | Bioloogia | mis.uudist | News | Psühholoogia

Minevikul ja tulevikul on aju jaoks sama nägu

23.03.2007

Inimese aju kasutab samu osi, kui kujutleda tulevikku või meenutada minevikku. Washingtoni ülikooli teadlased uurisid 21 vabatahtlikku funktsionaalse magnetresonantskuvaja abil. Neil paluti kujutleda sündmusi nagu näiteks oma osalemist Bill Clintoni peol. Aju kaheksa eri osa muutusid kujuteldava tuleviku peale eriti aktiivseks – vere voolamine neis suurenes. Lisaks mängib kas mineviku meenutamisel või tuleviku kujutlemisel oma osa 15 ajupiirkonda. Neid on siiani peetud vaid tähtsateks mälukeskusteks.
Allikas: Scientific American, veebr 2007

Meteoroloogia | mis.uudist | News

Välk toodab aminohappeid

23.03.2007

Vene teaduste akadeemia Komi uurimiskeskuses on esmakordselt kirjeldatud, mis toimub kui välk lööb taimesse. Moodustub nn fütofulguriit. Siiani arvati, et erilised geoloogilised kehad moodustuvad vaid välgulöögi ajal settekivimisse. Kuid selgub, et kuiv rohi muutub välgulöögi toimel vahel keeruliseks liitühendiks, mis meenutab bituumenit. Tavaliselt võtab sellise ühendi moodustumine aega miljoneid aastaid. Ebaharilik kivim sisaldab elusorganismidele omaseid aminohappeid, mis saavad tekkida vaid kõrgtemperatuursel sünteesil.
Ühel heal päeval lõi Tšitaa oblasti Podvoloki küla heinaküüni sisse välk ja põletas selle maha. See olnuks tavaline sündmus, kui omanik poleks märganud tuha sees väikest klaasjat tundmatud kehakest. Seda otsustati näidata geoloogidele ning see osutus fütofulguriidiks. 25 tuhande kraadise temperatuuri ja kõrge rõhu toimel muutub taimemass selliseks mineraaliks, mis koostiselt meenutab bituumenit või huumust. See sisaldab kümneid kordi enam aminohappeid kui mineraalsed õlid. Need aminohapped osutusid 95-protsendiliselt vasakisomeerideks nagu elusolenditeski. Kuid rohu osised need olla ei saa, sest nood põlevad nii kõrgel temperatuuril ära.
Et tekkida sünteesi käigus, peab esinema kõrge temperatuur, gammakiirgus ja röntgenkiirgus. See kõik aga esineb välgulöögi ajal. Nii et välgul võib olal oma osa elu tekkel.
Allikas: AlphaGalileo


Ajalugu | Astronoomia | kaksik.lause | News

1170 aasta kuulsat komeeti

23.03.2007

1. 22. märtsil 837 tehti esimene ülestähendus Halley komeedist.
2. Üldiselt arvatakse, et tegemist oli selle perioodilise komeedi läbi aegade kõige vaatemängulisema külastusega – allikad märgivad, et komeet oli hele nagu täiskuu ja saba ulatus üle poole taeva.
Allikas: Jüri Ivask/Ridamus

euroopa.mõtleb | Geograafia | Geoloogia | News | Ökoloogia | Tehnoloogia

Maailmapärandit seiratakse orbiidilt

23.03.2007

ESA ja UNESCO ühine nn avatud algatus püüab säilitada sadu looduse ja kultuuri maailmapärandi paiku, kasutades Maad jälgivaid satelliite. Sel nädalal kokku lepitud algatuse käigus jälgitakse maailmapärandi paiku nagu suurt Hiina müüri või Suurt Vallrahu, et saada varakult aimu neid ähvardavatest ohtudest. Nimi “avatud algatus” pandi lootuses, et sellega ühineb ka teisi kosmoseagentuure. Praegu jälgitavad oma maailmapärandi paiku orbiidilt Argentina, Brasiilia, Kanada, India, Jordaania, Iraagi, Maroko, Poola, Türgi ja USA kosmoseagentuurid.
UNESCO nimekirjas on praegu 830 maailmapärandi paika, neist 644 kultuuri, 162 looduse ja 24 mõlema laadi paika. Eestis on kirjas Tallinna vanalinn. Püütakse taotleda ka Põhja-Eesti pankranniku lisamist, kuid sellega pole suudetud hakkama saada.
Kavas on seirata ka Kongos elava 700 mägigorillade elukeskkonna muutusi. Vt lähemalt: www.esa.int
Allikas: AlphaGalileo

Füüsika | News | vaata.imet

Bohri postulaat ohus

23.03.2007

80 aasta eest postuleeris Taani füüsik Niels Bohr oma komplementaarsuse ehk täiendatavuse printsiibi. Selle kohaselt ilmutavad elementaarosakesed nagu elektronid ja footonid mõnes katses osakeste, mõnes teises aga laine omadusi. Kuid mitte üheaegselt. Nüüd on Ameerikas elav iraanlane Shahriar Afshar teinud katse, mis selle põhilise kvantfüüsika postulaadi ümber lükkavat. Õieti väitis mees seda juba kolme aasta eest, ent sattus tugeva kriitika alla. Rünnati isegi tema rahvust ja usku. Nüüd aga tegi ta uue ja lihtsa katse, mida tõlgendab kui footonite laine- ja osakeseiseloomu koosavaldumist.
Afshari eksperiment võib ehk mõõta valguse korpuskulaarset ja lainelist omadust samaaegselt.
(loe edasi…)

Astronoomia | News | vänge.lugu

Päikesel kihab ja kobrutab

23.03.2007

Astronoomid on üllatunud Päikese pinna rahutust pulbitsemisest ja kaootilisest vahutamisest, millest Jaapani kosmoseteleskoop Hinode on teinud üksikasjalikke pilte. Sel kolmapäeval Washingtonis antud pressikonverentsil väitsid teadlased, et Hinode praegused ja edasised vaatlusandmed mõjutavad meie arusaamist Päikesest niisama tugevasti kui kosmoseteleskoop Hubble on toonud sügavamat mõistmist universumi kaugemate piirkondade kohta. Leon Golub Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest ütles, et kõik, mida me seni arvasime Päikesest röntgenkiirgusvaatluste põhjal teadvat, on nüüd aegunud.

Teadlased eeldasid, et Päikese kromosfäär on rauge ja rahulik atmosfäärikiht, kuid see-asemel avanes nende pilgule otsekui sahmivate piikide rägastik. Need moodustised küünivad pikkuselt kaheksa tuhande kilomeetrini, ja liiguvad nii kiiresti, et jõuaksid paari-kolme minutiga näiteks Tallinnast Lissaboni.
Kosmoseteleskoop Hinode saadeti maailmaruumi mullu septembris. Tema eesmärk on uurida Päikese magnetvälja ja magnetilise energia vabanemist Päikese kõrgatmosfääris. Hinode tähendab jaapani keeles päikesetõusu. Kosmoselaeva pardal on optiline päikeseteleskoop, röntgenikiirte teleskoop ja ultraviolett-spektromeeter. Ta tiirleb ümber Maa, asudes pidevalt öö ja päeva vahelises hämarikuvööndis, nii et Päike on tal pidevalt vaateväljas.
Astronoomid ei tea veel, mida nähtust täpselt arvata, aga nad loodavad, et Hinode aitab paljusid keerulisi mõistatusi lahendada.
Vt lähemalt: space.newscientist.com
Priit Ennet/Vikerraadio

News | to.imetaja

IBM mõnitab rohelist ilmavaadet

23.03.2007

Vahel juhtub ka nõnda, et pealtnäha innovaatiline ja teaduslikult edumeelne organisatsioon osutub tegelikult tagurlikuks ja silmakirjalikuks. Nii on juhtunud IBMi Eesti haruga.
16. märtsi Postimehes võttis Eesti parlamendivalimistest kirjutada IBM Eesti tegevdirektor Valdo Randpere. Tema sõnum on lihtne. Parlamenti trüginud “rohelised mehikesed” on süüdi kõigis meie tulevastes hädades.
Kui rohelised on vastu tuumajaamale, ja kui nad võetakse valitsusse, ja nad hakkavad liiga palju otsustama energiapoliitika üle, siis tuleb meil hakata valima sooje riideid. Jättes kõrvale Randpere trikid, kus ta seostab rohelist ilmavaadet kommunismiga, ja otsesed valed, kus ta räägib Rootsi energeetikast, aga unustab ära, et selles riigis on asutud tuumajaamade rajamise vastu, tuleb siiski avaldada imestust, et nii auväärne firma nagu IBM seda tundub olevat, sellise kummalise jutuga inimest oma juhtkonnas hoiab. Kui IBM on otsustanud aga maailmale näkku sülitada ja pelgale tarbimisele ning raiskamisele rõhuda, siis on küll targem säherduse kamba tooteid mitte osta. Vt artiklit www.postimees.ee
Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri