04.2007 arhiiv

News | vigade.pärandus

Unustati Struve kaart

13.04.2007

Eelmise teadus.ee artiklis Unesco maailmapärandist on juhtunud viga, mis väärib parandamist, sest Eestile on tehtud liiga nö 100 %. Eestist on peale Tallinna vanalinna nimekirjas ka Struve geodeetiline kaar koos oma punktidega (sealhulgas Tartu Tähetorn). Nimekirja kandmine toimus 17. juulil 2005. Viited : ajakiri Geodeet 2005 ja 2006, Tähetorni Kalender 2006 (kus on esilehel vastav Unesco akt ja lisas artikkel ).
Erik Tago

P.S. Oleks Struve kaar Tallinna vanalinnast läbi käinud, poleks seda viga juhtunud, aga võib-olla oleks ka ainult üks pärand ;=) Vt ka whc.unesco.org

lugemis.vara | News

Sõõm õudset Eesti kunsti

13.04.2007

Esikaanel: Marco Laimre. Turist mine koju. Akrüül, lõuend, 2005

kunst.ee
1/07
Peatoimetaja Heie Treier
Kujundaja Tõnu Kaalep
96 + 16 lk, hind 55 kr
(loe edasi…)

kuulamis.vara | News

Labor kõneleb mälust ja merest

13.04.2007

Pühapäeval, 15. aprillil kl 17.05 Vikerraadios kuulda olevas Laboris räägib maailmakuulus eesti soost mäluuurija Endel Tulving mälust ja Evald Ojaveer mereuuringute ajaloost Eestis. Lisaks Tiit Kändler nabavaatluse olulisusest.
Toimetaja Priit Ennet.
Seda saate kuulata Vikerraadio kodulehekülje kaudu igal ajal.
Allikas: Vikerraadio

mis.toimub | News

13.04.2007

SUVEKOOL NOORTELE SERBIAS
Petnica teaduskeskuses Serbias 18.–30.augustil toimuvast suvekoolist oodatakse osa võtma 17–20-aastaseid teadushuvilisi noori. Uurimisprojektid on astronoomia, bioloogia, ökoloogia, lingvistika, füüsika ja psühholoogia valdkonnas. Osalemise tingimused ja info allpool olevas teates.
Vt täpsemalt: www.psc.ac.yu/pi
Allikas: TÜ Teaduskool

TEADUSKESKUS OSALEB TEADUSKARUSSELLIS
Teaduskeskus AHHAA osaleb tänavu esmakordselt Euroopa teadusfestivalide karussellis /WONDERS 2007, Carousel of Science/. Lisaks vahetatakse teadusteatri etendusi, mil Tartusse saabub Strasbourgist etendus septembris ja ise saadetakse trupp Iirimaale novembris.
Tänavu püütakse lisaks Teadlaste ööle hakkama saada ka Tartu esimese teadusfestivaliga septembri lõpunädalal.
Allikas: Teaduskeskus AHHAA

Bioloogia | Geneetika | mis.uudist | News | Psühholoogia

Sünesteesia värvib elu kirevaks

13.04.2007

Sünesteesia on seisukord, kui meeled on seotud nõndaviisi, et inimene seostab värvusi helide või tähtedega. Dublini Trinity Colledži teadlane Fiona Newell ja ta kolleegid leidsid, et 42 protsendil sünesteetidest oli sünesteedist lähisugulane. See tähendab, et sünesteesia määravad tõenäoliselt geenid. Kuid sünesteedid ei ole tavaliselt ühel nõul, mis värvi on teisipäev, isegi kui nad on ühest perekonnast.
See tähendab, et sünesteesia eest vastutav geen ei avaldu kõigil ühtmoodi.
Teadlasi huvitas ka, millal sünesteesia juhtub. Selleks kasutasid nad kõne tajumise fenomeni, mida tuntakse McGurki efektina. Tekitatakse olukorda, kui kuuldud heli ja näo liikumised ei sobi kokku. Kui hääl ütleb näiteks “mees”, aga suu hääldab “moos”, siis võib katsealune kuulda hoopis “maas”. Kui aga sulgete silmad, kuulete muidugi “mees”. Teie aju püüab korraga aru saada nii näost kui helist. Nii et me meeled suhtlevad omavahel, et maailmast aru saada.
Newell mängis samalaadset videot sünesteetidele, et näha, milline heli viib millise värvusaistinguni. Kui sünesteet kuulis sõna “maas” – kuigi seda ei öeldud – ,siis visualiseeris ta ikka selle, mitte sõna “mees”. Sünesteetiline efekt toimub pärast seda, kui aju on tähenduse konstrueerinud.
Kes ei ole sünesteesiat kogenud, sellele võib omadus kummalisena tunduda. Kuid sünesteetide jutu järgi teeb see võime elu sõna otseses mõttes kirevamaks. Nii näiteks suudab üks sünesteedist naine kodeerida värvidesse oma krediitkaartide pin-koode. Oskus, mida on tore oma lastele pärandada.
Allikas: AlphaGalileo

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Keemia | Loomad | News

13.04.2007

KONN PUU OTSAS
Väikesed puukonnad suudavad siledal pinnal püsida ka pea-keha alaspidi. Kui nad aga käivad, suudavad oma jalgu lihtsalt pinna küljest lahti saada. Glasgow ülikooli teadlased uurisid asja ning selgus, et konnade jalapadjandid on kaetud õhukese limakihiga, mis aitab loomadel pindade külge kinnituda nagu märg paber kleepub aknaklaasile. Jalad saavad nad lahti koordumise teel, umbes nii nagu me eemaldame oma nahalt plaastri. Miks aga puukonn oksalt lahti ei koordu? Teadlased mõõtsid külgetõmbe- ja hõõrdejõudusid lehekonlaste sugukonda kuuluvatel White´i puukonnadel. Selgus, et konnad reguleerivad külgetõmmet nurgaga nende jala ja pinna vahel. Kõige suurem on külgetõmme, kui nurk on täisnurk. Suuremad puudel elavad konnad aga ei kleepu nii hästi pinna külge ning on hoopis õppinud ära puudel ahvidena ronimise.
Allikas: AlphaGalileo

TASUTA PUHTUST EI OLE
Bensiinimootorite heitgaaside katalüüsil põhinevad puhastid ei olegi nii puhtad kui arvati. Mürgiseid lämmastikoksiide ja süsivesinikke need küll kõrvaldavad. Kuid hinnaks on katalüsaatoritena kasutatavate metallide plaatina, roodiumi, pallaadiumi ja iriidiumi sattumine keskkonda.
Rooma ülikooli teadlane Claudio Botrč ja ta kolleegid analüüsisid Rooma linna liiklusrikaste paikade õhu sisaldust mass-spektromeetril. Selgus, et mitte tööstus, vaid hoopis sõidukid paiskavad õhku enim plaatina ja sellele lähedasi metalle. Need aga võivad vallandada organismis reaktsioone, mis viivad oluliste biomolekulide askorbiinhappe (C-vitamiini) ja nikotiinamiid adeniin dinukleotiidi NADH koguste vähenemiseni.
Allikas: AlphaGalileo

kaksik.lause | News | Psühholoogia

Eelmine elu ja eelmine mälu

13.04.2007

1. On inimesi, kes väidavad, et neil on olnud eelmine elu.
2. Maastrichti ülikooli teadlane Maarten Peters uuris asja ja jõudis järeldustele, et neil inimestel on mälu, mis ei suuda meenutada mistahes informatsiooni allikat.
Allikas: Scientific American www.sciam.com

Bioloogia | Meditsiin | News | Psühholoogia | vänge.lugu

Käpp mulda ja mure kaob

13.04.2007

Kokkupuude mullas elavate bakteritega parandab meeleolu sama tõhusalt kui antidepressandi tablett. Teadlased lasksid hiirtel kahjutute mullapisikutega kokku puutuda ja tegid nendega siis niisuguseid katseid, millega tavaliselt proovitakse järele antidepressantide toimet. Hiired pandi suurde veenõusse ja jälgiti, kui kaua nad väljapääsemislootuses käpakestega sibasid ja millal alla andsid. Selgus, et bakteritega kokku viidud hiirtel säilis lootus ja teotahe palju kauem kui kontrollrühma närilistel. Inglismaal asuvas Bristoli Ülikoolis Chris Lowry juhtimisel tehtud tööst kirjutab ajakiri Neuroscience.

Teadlased oletavad, et mullabakterid ei mõjuta aju päris otseselt, vaid immuunsüsteemi vahendusel. Arvatavasti hakkavad immuunrakud bakterite toimel eritama aineid nimega tsütokiinid. Mõnedest tsütokiinidest on teada, et need võivad ergutada närve, mis kehast ajju signaale saadavad. Nende närvisignaalide toimel jälle võivad mõned ajurakud hakata eritama ainet nimega serotoniin, ja see on juba teada-tuntud meeleolumõjutaja. Just serotoniini vähesust peetaksegi üheks depressiooni põhjuseks inimestel.
Lowry ja ta kolleegide avastus kõlab hästi kokku mõnede varasemate uuringutulemustega, millest nähtub, et kui laps palju mulla ja muru peal mängib, siis on ta täiskasvanuks saades paremini allergia eest kaitstud.
Vt lähemalt: www.livescience.com
Priit Ennet/Vikerraadio

News | Teoloogia | to.imetaja

Juudas võis olla Kristuse sõber

13.04.2007

Kristliku ajaloo kõige vihatum mees on naasmas. Uued käsikirjaleiud asetavad kahtluse alla Uue Testamendi evangelistide kirjelduse. Juuda evangeelium ütleb, et Jeesus käskis Juudast end reeta, et too saaks oma vaimu kehast vabaks.


(loe edasi…)

Meteoroloogia | nädal.arvus | News | Ökoloogia

Napid andmed

13.04.2007

Süsihappegaasi seirejaamu
Maailmas – 60
USA-s – 20
Vt carbontracker.noaa.gov
Allikas: Nature, 29. märts 2007

Telli Teadus.ee uudiskiri