05.2007 arhiiv

Astronoomia | Humanitaarteadus | Kosmoloogia | lugemis.vara | News | Psühholoogia | Sotsiaalteadus

Tulnukad elavad inimeste peades

11.05.2007

Carl Sagan
Deemonitest vaevatud maailm
Teadus kui küünal pimeduses
Inglise keelest tõlkinud Mart Kangur
327 lk, hind poes ca 225 kr
(loe edasi…)

mis.toimub | News

Disainiaasta konkurss ootab võitjaid

11.05.2007

100 000 kroonine auhinnaraha ootab elu paremaks muutmise ideid.
EKA Disaini Innovatsioonikeskuse poolt Disainiaasta raames 2006 aasta septembris välja kuulutatud Elu paremaks muutmise konkursi lõpptähtajani on jäänud veel napilt paar nädalat. Konkursitöid oodatakse kuni 14. maini 2007. Peapreemia on 100 000 krooni, lisaks hulgaliselt eriauhindu ning osalemine näitusel ja/või idee realiseerumine koostöös eesti ettevõtjatega.

(loe edasi…)

News | veebi.paik

Avanes Briti nõukogu uus teaduskülg

11.05.2007

Briti Nõukogu teaduskülje mainumbri leiab aadressil www.britishcouncil.org/science-cubed.htm Seal näiteks lugu mõtete lugemisest magnetkuvamise abil või siis juhita bussiliiklusest. Muudki elu-oluga seonduvat teadust. Lisaks veel võimalus täiendada oma inglise keelt vastava lisalehekülje toel.
teadus.ee

Ajalugu | Antropoloogia | Bioloogia | Geneetika | Loomad | mis.uudist | News

Šimpansid on rohkem arenenud kui inimesed

11.05.2007

On aeg loobuda arvamusest, et inimene on evolutsiooni tipp: värskest uurimusest selgub, et vähemalt šimpansid on meist kaugemale arenenud.
Evolutsioonigeneetik Jianzhi Zhang ja ta kolleegid USA Michigani Ülikoolist kõrvutasid omavahel 13 888 geeni, mida leidub nii inimesel, šimpansil kui ka reesusmakaagil. Nad võtsid eelduseks, et makaagi geenid sobivad esindama inimese ja šimpansi ühise eellase geene ning vaatasid, millised erinevused neil siis inimese ja šimpansi geenidega olid. Oluliseks pidasid nad just niisuguseid geenimuutusi, mille tagajärjel on muutunud ka selle valgumolekuli ehitus, mida rakud geeni põhjal sünteesivad, sest kui liik loodusliku valiku mõjul areneb, siis tekib just valgu ehitust mõjutavaid geenimuutusi eriti rohkesti.

Selgus, et šimpansil oli nõnda muutunud geene 233, aga inimesel ainult 154. See tähendab, et selle arvatavasti 6 miljoni aasta jooksul, mil inimene ja šimpans on evolutsioonipuu eri harudesse kuulunud, on looduslik valik šimpanse tõenäoliselt rohkem muutnud kui inimesi. Seni on suurem osa evolutsioonibiolooge arvanud risti vastupidist. Zhangi sõnul on tema uurimistulemus täiesti usutav, sest suurema osa ajast on inimeste arv šimpanside arvule alla jäänud, aga vähene arvukus nõrgendab loodusliku valiku toimet.
Priit Ennet/Vikerraadio

Bioloogia | Loomad | mis.uudist | News

Marsilaeva eksitas inimene

11.05.2007

Marsi ümber tiirelnud kosmoselaeva Mars Global Surveyor kaotsiminekus mullu novembris oli süüdi inimlik eksitus. Ameerika Ühendriikide kosmoseameti NASA teatel said ligi 10 aastat punast planeeti seiranud uurimisjaamale saatuslikuks möödunud aasta juunikuus tema arvutimällu salvestatud ebakorrektne info ja novembri algul antud käsk, mille tulemusel läks kosmoselaeva energiasüsteem rikki. 2. november oli kuupäev, mil Surveyor veel viimast korda Maaga sidet pidas. Siis sai tal arvatavasti aku tühjaks ning tema tiirlemist Marsi ümber ei saadud enam ohjata. NASA esialgsete juurdlustulemuste järgi saatis lennujuhtimiskeskus 2. novembril kosmoselaevale tavapärase käsu päikesepaneelide asendit muuta. Kuid seepeale keeras Mars Global Surveyor end niisuguse nurga alla, et üks ta kahest akust jäi otse päikesevalguse kätte, kuumenes üle, läks tühjaks ja tõmbas tühjaks ka teise aku. Kõigest hoolimata võib NASA Mars Global Surveyori missiooniga kokkuvõttes rahule jääda, sest algselt oli selle kestuseks kavandatud vaid kaks aastat. Tegelikult aga enam kui üheksa aastat Marsi ümber tiirelnud Surveyori suurimate saavutuste hulka tuleb lugeda pildid, kust paistab, et kahe lõunapoolkera kraatri külgedel on mõne aastaga aset leidnud niisugused muutused, mida võib kõige tõenäolisemalt olla põhjustanud voolav vesi.
Priit Ennet/Vikerraadio

Bioloogia | Kosmoloogia | mis.uudist | News

Väljasõidud kollasesse

11.05.2007

Isegi juhul kui teistel planeetidel kasvab taimi, pole sugugi kindel, et seal saaks korraldada väljasõite rohelisse. Astrobioloogid väidavad, et kui planeet tiirleb meie Päikesest eredama tähe ümber, siis on taimed seal kollased või oranžid. Kui täht aga juhtub Päikesest tuhmim olema, võib planeedil tõenäoliselt kohata lausa musti taimi.
Taimkatte värv pakub astrobioloogidele suurt huvi, sest seda teades leiaks elusolenditega planeedid ehk kergemini üles. Maapealsete taimede fotosüntees rajaneb peamiselt päikesevalguse punasel komponendil, mida jõuab maapinnani rohkesti, ja sinisel komponendil, mis kannab kõige rohkem energiat. Rohelist valgust neelavad taimed vähem, seda peegeldub lehtedelt ja vartelt rohkem tagasi ning seetõttu ongi taimed rohelised.
Eksoplaneedil, millele tähelt langeb teistsuguse koostisega valgust, võivad taimedel olla valgusest energia ammutamiseks arenenud hoopis teised pigmendid kui Maa taimedel. NASA teadlased võtsid nõuks selle kindlaks teha ja rehkendasid kõigepealt välja, milline valgus jõuab planeedini, mis tiirleb tähe ümber parajasti nii kaugel, et tema pinnal võiks leiduda vedelas olekus vett, seda elusolenditele eeldatavasti eluliselt vajalikku ainet.


(loe edasi…)

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Geneetika | News

Järjestatakse neandertallase genoomi

11.05.2007

Lühikene fossiilne reieluu, mis pärineb 38 000 aasta vanuselt nendertallaselt, võib viia selle Homo sapiensi lähima sugulase esimesele täielikule geneetilisele järjestamisele. Kasutades sama luu tükikesi, läheneb kaks teadlaste rühma eri meetoditel, et järjestada DNA ja võrrelda seda inimese omaga. Kaks genoomi on vähemalt 95,5 protsendi ulatuses samased.

Inimese ja šimpansi genoomide vaheline samasus on 99 protsenti. Erinevatel hinnangutel lahknesid inimene ja neandertallane ühisest eellasest 500 000 kuni 700 000 aasta eest. Ja lõpetasid ristumise 370 000 aasta eest. Järjestamine saab vastata küsimusele, kas 30 000 kuni 40 000 aasta eest Aafrikast Euroopasse saabunud nüüdisinimene ja neandertallane said ühiseid järglasi. Siiani pole sellest tõendeid.
Allikas: Nature, 16. nov 2006

Bioloogia | kaksik.lause | Meditsiin | News

Laske lapsukestel õiget piima juua

11.05.2007

1. Pastöriseerimata talupiima joomine võib kaitsta lapsi astma, heinapalaviku ja muu allergia eest.
2. Seda näitas 14 893 Euroopa ja USA 5–13-aastase lapse seas tehtud uuring, mida juhtis Baseli ülikooli teadlane Marco Waser.
Allikas: AlphaGalileo

Loomad | Matemaatika | News | vänge.lugu

Haned-luiged valdavad matemaatikat

11.05.2007

Rändlinnud toimivad instinktiivselt kui parimad piloodid. Miks aga haned lendavad V-kujulises rivistuses, polnud siiani selge. Nüüd on arvutimudelil asjale jälile saadud. Kõrvutati kaht võistlevat teooriat. Esiteks, et iga lind tekitab oma järellendaja jaoks soodsa õhutõusulaine. Ja teiseks, et lennates üksteise suhtes veidi nihutatuna on igal linnul soodsaim nägemisväli.

Rio de Janeiro riikliku ülikooli teadlased Valmir Barbosa ja Andre Nathan lõid arvutimudelid 15–35 linnust koosneva parve jaoks, kus kehtivad mõlemad need reeglid.
Tulemuseks saadi, et mõlemal teoorial on omajagu õigus. Eelnevad arvutimudelid, mis ei arvestanud mõlemat võimalust, ei viinud V-kujulise rivistuseni. Nüüd aga selgus, et selline rivitus tekib sõltumatult sellest, millises asendis on parv algselt. Katse näitab, kuidas keeruline struktuur võib tekkida mõnest lihtsast reeglist.
Allikas: New Scientist

Füüsika | News | Sotsiaalteadus | Teoloogia | to.imetaja

Tao mungad, Einstein ja Eesti füüsika

11.05.2007

Mis on ühist 2200 aasta tagusel Hani impeeriumil, Einsteinil ja Eesti füüsikal? Tundub justkui tobe küsimus. Ja vastus võiks olla sama meelevaldne, nii nagu taoismi ja füüsika sidumisel, mida on teinud näiteks teaduskirjanik Fitjof Capra oma raamatus “The Tao of Physics”. Kuid on üks imepärane molekul, mis neid kolme semiootilist märki seob.
See on BaCuSi2O6. On selgunud, et selliste molekulide ansambel ületab suhteliselt kõrgel temperatuuril raja, mille tagant hakkab pihta Bose-Einsteini vedelik. See on aine olek, mida ennustasid need kaks teadlast aastal 1925, mis aga eksperimentaalselt saadi kätte alles 1995. Ning milles toimuv on kvantmaailma ilmutus makrotasandil. See tähendab, et väga palju molekule hüppab äkki ühte ja samasse olekusse, hakkab tegutsema kooperatiivselt.
Seda molekuli on uurinud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlased, avaldanud koostöös teiste maailma teadlastega artikleid.
Aga vaata imet – 2200 aastat tagasi sünteesisid taoistlikud alkeemikud Hiinamaal samalaadse molekuli. Mitte küll kvantmaailma tarbeks, vaid hoopis tollasest värvaineks, mis annaks sügavvioletse tooni. See on ka üks vaid kolmest kunstlikult valmistatud värvainest, teised olid tollal kõik taimsed või loomsed.
Ja selle värviga on üle värvitud terrakotasõdalased, mis 1974. aastal Hiina talupojad maa alt leidsid. Nii et terrakotaarmee kannab endal seljas samast molekulist kihti, mille juhtumisi avastasid füüsikud ja mida tulemuslikult uuritakse Eestiski.
Mida sellest arvata? Pole vaja arvata midagi. Lihtsalt huvitav teada. Vt lähemalt artiklit www.epl.ee
Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri