06.2007 arhiiv

lugemis.vara | News

Laulvad kalad ja mängiv inimene

29.06.2007

Loodusesõber
Juuni, 2007
48 lk, hind 34.50
(loe edasi…)

mis.toimub | News

Eesti teadusfoto 2007

29.06.2007

TEINE TEADUSFOTO VÕISTLUS

Eelmise võistluse võitis Ivar Jüssi foto vereproovide võtmisest hülgepoegadelt.
(loe edasi…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | euroopa.mõtleb | News

Neandertallane kui innovaator

29.06.2007


Neandertallane polnud ehk sugugi nii loll, nagu teda siiani kujutleti. Nõnda kinnitab Leicesteri ülikooli arheoloog Terry Hopkinson oma äsjailmunud artiklis.
Vastupidi, neandertallased olid hoopis innovaatorid. Nad elasid Euroopas Paleoliitikumis, mis algas umbes 300 000 aasta eest. Seda aega pole peetud märkimisväärseks kultuurilise uutmise ajastuks. Hopkinson aga väidab, et neandertallased arendasid uue kiviriistade valmistamise meetodi ja suutsid üle elada ökoloogilised raskused, mis nende vahetu eellase heidelbergi inimese hävitas.

Siiani arvati, et tööriistauuendus tehti hiljem ja et sellega sai hakkama meie eellane nüüdisinimene, kes ilmus Euroopasse ja vahetas välja neandertallase 40 000 aasta eest.
Ka Aafrikas hakkasid toimuma muutused tööriistakasutuses, nagu jahvatuskivide ilmumine, 300 000 aasta eest. Niisama juhtus ka Euroopas neandertallase juures. Tehnoloogia uuendused akumuleerusid pidevalt, ega olnud mingi valgustusliku mõttesähvatuse tulemus.
Neandertallased levisid ka lõuna poolt Ida- ja Kesk-Euroopasse, kus nende eellased ei suutnud elada. Mis näitab, et nad suutsid kohaldada keskkonda oma vajadustele. “Neandertallasi ei saa inimsuse kontseptsioonist välja arvata,” järeldab Hopkinson.
Allikad: AlphaGalileo/New Scientist, 16. juuni 2007

euroopa.mõtleb | Meditsiin | News

Atkinsi dieet ohustab häid baktereid

29.06.2007

Aberdeenis asuva Rowetti uurimisinstituudi teadlased on näidanud, et ülekaalulistel meestel vähendab väga väikese süsivesikute sisaldusega dieet seedimisorganites teatud laadi bakterite arvu neli korda. Need bakterid aga toodavad isemoodi ainet butüraati, mis on oluline näiteks vähi ennetamiseks.
Nõnda võib siis nn Atkinsi tüüpi dieet hoopis tervist ohustada. Selle rakendamisel peab olema kindel, et söögis on piisavalt õigeid süsivesikuid, mis aitavad butüraati moodustavatel bakteritel tegutseda. See tähendab, et söödaks hulganisti kiudainerikast toitu nagu puu- ja köögiviljad.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | Antropoloogia | Geneetika | News | vänge.lugu

Etruskid võisid pärit olla Türgist

29.06.2007

Toscana itaallaste geneetiline analüüs on näidanud, et nende esiisad ehk antiiksed etruskid rändasid neile aladele ei kusagilt mujalt kui Türgist. Siiani on seda võimalust peetud ebausutavaks.
Etruskid ilmusid Itaalias välja umbes aastal 1200 enne Kristust ja jõudsid oma hiilgeaega 6. sajandil eKr. Nad valitsesid Itaalia ja Vahemerealade üle, kuni assimileerusid Rooma vabariigis umbes aastaks 200 eKr. Nad olid osavad metallurgid ja meresõitjad, ent nende päritolu pole selge olnud.
Antiik-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjutas, et etruskid on pärit Türgist Lüüdiast, ent tema järeltulijad on pidanud seda väljamõeldiseks. Kuid Tyorino ülikooli geneetik Alberto Piazza seostab etruskeid Türgiga. Siiski ei poolda enamik arheolooge seda mõtet. Pigem seostatakse etruskeid Kesk-Itaalia kunagise Villanova kultuuriga.


Nii need etruskid tantsisid. Umbes nagu türklased Eurovisioonil.
(loe edasi…)

Geoloogia | kaksik.lause | Meteoroloogia | News | Ökoloogia

Austraalia januneb

29.06.2007

1. Austraalia enamasustatud aladel suureneb veepuudus.
2. Vihma sajab üha vähem just Melbourne´i ja Sydney kandis, aga üha enam põhjapoolsetel aladel.

Astronoomia | Geoloogia | News | Ökoloogia | to.imetaja

See salapärane maa

29.06.2007

Inimene pürib üha usinamalt kosmosesse ja uurib universumit üha kaugemale ning sügavamale. Kuid seda, mis meie enda planeedi keskmes toimub, teadlased ikka veel kuigi täpselt ei tea.
Kuigi Jules Verne kirjeldas reisi Maa keskmesse juba 143 aasta eest, pole inimesed seda veel näinud. Isegi täpset maakera massikeskme asukohta ei teata. Hinnanguliselt liigub see ringi 2–5 millimeetrit aastas. Isegi selles, kas mõõta massikeset kogu Maa jaoks või ainult tahke Maa jaoks, pole kokku lepitud. Kas muutused on tingitud hooajalistest muutustest maailmaookeanis või on need pikad ja pidevad – seegi pole teada.

Nüüd on NASA teadlased arendanud tehnoloogia, mis võimaldab kõike seda täpsemalt teada saada. Vaja on aga täpsust selleks, et ennustada paremini globaalse kliimamuutuse tagajärgi. Või ka mandrilaamade liikumist ja sellega kaasnevaid maavärinaid. Uus tehnoloogia kasutab ära GPS-i võimalusi.
Kõige tagatipuks ei teata sedagi, millises olekus on raud, millest koosneb Maa tuum. Kõrge rõhu all võib see muutuda eriti “pehmeks”. Hiljuti teatati, et Rootsi ja Vene teadlased on oma superarvutitel simuleerinud Maa keskmes toimuvat ja järeldanud, et raud Maa keskmes on tõepoolest mingis senitundmatus seisundis. See pole ainukristalne, vaid polükristalliline, millel on ka vedelikulaadseid omadusi. Nii et vaadakem taevasse, aga ärgem unustagem ka oma jalgealust.
Tiit Kändler

Ajalugu | Antropoloogia | Bioloogia | Loomad | nädal.arvus | News | Paleontoloogia

Kes jookseb kiiremini

29.06.2007

Tyrannosaurus rex – jooksukiirus: 40 km/h, suunamuutus: 2 sek.
Homo sapiens – jooksukiirus 36 km/h, suunamuutus: 0,2 sek.

Astronoomia | nädal.pildis | News

Kes nägi enne?

29.06.2007

Aastal 364 enne Kristust pani Hiina astronoom Gan De kirja vaatluse, milles ta täheldas Jupiteri lähedal oleva objekti, mis peaaegu kindlasti oli Ganymedes. Kui kõik oli nõnda, siis avastati see Jupiteri kaaslane tegelikult 1974 aastat enne Galileid, keda tavaliselt peetakse Jupiteri nelja suurema kaaslase avastajaks.
“Jupiteri kaaslased oleks palja silmaga kenasti vaadeldavad, kui Jupiteri sära meid ei “pimestaks,”" kommenteeris teadus.ee tarbeks Ridamuse eestvedaja ja astronoomiafänn Jüri Ivask. Ganymedes ja Callisto eemalduvad Jupiterist 2 – 8 kaareminuti kaugusele, mis on inimsilma lahutusvõime piiril. Seega soodsatel tingimustel, valgusreostuse puudumisel ja terava nägemise olemasolul on neid teoreetiliselt võimalik näha. Ehk langesid need tingimused Gan De puhul kokku. Vt ka astronoomia
ganymedes
Ridamus/teadus.ee

News | suve.kool

Suvekooli päevakava pole enam õhus

29.06.2007

Aeg: 24.–26. august
Koht: Käsmu Meremuuseum
Teema: Õhk
(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri