08.2007 arhiiv

Ajalugu | Geograafia | lugemis.vara | News

Eesti kaunid paigad

17.08.2007

Tekst Andres Tõnisson, Aado Keskpaik, Hanna Miller
Fotod: 22 autorit ja arhiivid
Kirjastus Oomen
142 lk, kõvad kaaned, kirjastuse hind 260 kr, poes 335 kr

Pildiraamat Eesti ajaloost, loodusest ja muudest vaatamisväärsustest sisaldab 300 fotot paarikümnelt Eesti tippfotograafilt. Tekst on napp, kuid täpne. Pildivalik hõlmab enamiku Eesti tipp-paikadest. Seda on huvitav vaadata just sellel, kes neis paigus käinud – et näha kõige kellegi teise silme läbi. Nii et seda raamatut tasub kinkida küll. Saab kinkida ka oma välissõpradele, sest raamat on ilmunud ka inglise, saksa, vene ja hispaania keeles. Ja neis keeltes tuleb see kätte koguni 30 krooni odavamalt.

Kuid meie külaliste jaoks pole kaanele pandud mitte Eesti loodust, vaid suisa elavaid ja liikuvaid objekte.

teadus.ee

Keemia | lugemis.vara | News

Tarbekeemia olmeraamat

17.08.2007

Keskkond ja keemia
Ohud ja hüved
Hergi Karik, Karl Kristjan Kuiv
Koolibri, 104 lk, hind poes ca 130 kr

Keemia visa populariseerija Hergi Karik on kirjutanud rõõmudest ja muredest seoses meid ümbritseva keemiaga, mis on tunginud olmesse, õhku, toiduainetesse. Midagi üllatavat siit ei leia, kuid kena, et on raamat, kus kokku kogutud meie tervisele mõjuvad jõud, mis pole kuigivõrd paranormaalsed.
Kui ikka kütate saunas elektriga või istute arvuti ja teleri taga, neid ruume õhutamata, siis ärge otsiga abi nõiavitsutajatelt – õhus on lihtsalt liiga palju positiivseid ioone. On juttu ka E-arvudest, radioaktiivsusest, hügieenist. Ühesõnaga, infot leiab siit paksult. Kipub kuivaks jääma, aga kasulik teada.
teadus.ee

mis.toimub | News

Avameelselt oskustest ja karjäärist

17.08.2007

Rahvusvaheline koolitusprojekt ”Rahvusvahelise ning sektoritevahelise mobiilsuse tugevdamine läbi noorteadlaste juhtimisoskuste arendamise (BaltMob)”: Küsitlus ja esseekonkurss 21. maist 1. juulini, koolitus Tallinnas 19.–25. augustil, lõpptulemina valmivad projekti kogumik ja veebipõhine kursus. Projekti kodulehekülg www.eta.ee.

Oskused ja nende valdajad on olnud läbi ajaloo kõrges hinnas. Indiviidi seisukohast – me oleme enesekindlad, kui me oskame ja teame, kui oleme näinud ja kogenud. Laiemas plaanis, oskuste eest pälvitakse nii pere, tuttavate, tööandja kui ka kaastöötajate usaldus, samas kui oskuste puudumise tõttu võidakse see kaotada. Millised aga on need oskused, ilma milleta on võimatu sobitada end keskkonda ning täiel määral rakendada?
(loe edasi…)

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia | veebi.paik

Teadusleheküljed koos

17.08.2007

Avati üleilmne internetiportaal WorldWideScience, mis pakub teadlastele ja kõigile huvilistele tasuta juurdepääsu enam kui 200 miljonile teadusteemalisele leheküljele.
Portaal WorldWideScience.org töötati välja koostöös British Library, USA Energeetikaministeeriumi ning erinevate teadus- ja tehnoloogiaasutuste vahel Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Austraalias, Brasiilias, Kanadas ja Jaapanis. Portaal pakub otsimisvõimalusi paralleelselt erinevate teadusportaalide seas, mis on raskesti ligipääsetavad kommertsotsingumootorite poolt. Vt: worlwidescience
CORDIS/Eesti Geenikeskus

Meditsiin | mis.uudist | News

Puhkus aitab salestuda

17.08.2007

Kui tahate kehakaalu edukalt maha võtta, siis puhake. Umbes nii kõlab Tokio ülikooli teadlaste avastus. Täpsemalt – kui end liigutate, siis tehke vahepause. Kui näiteks väntate jalgrattal tund aega ühtejutti või siis teete kahe pooletunnise sõidu vahel 20-minutilise puhukuse, on tulemus erinev.
Puhkuse ajal suureneb rasvhapete hulk veres, mis tähendab, et kogutud rasva hakatakse kasutama. Siis on ka aktiivsuse teine pool rasvhapete põletamiseks tõhusam. Nõnda siis – kui puhkate, annate rasval võimaluse rasvarakkudest lahkuda. Ja kui siis uuesti väntama hakkate, ei kogune rasv uuesti rakkudesse, vaid seda kasutatakse energia saamiseks.
Järjekordne tõend sellest, et meie esivanematel oli õigus. Keegi ei rabelnud ju põllul valge aeg ühtejutti, tehti ikka mõnusaid pause ka.
Allikas: New Scientist, 28. juuli

euroopa.mõtleb | News

Kuidas mõõta mõõdetamatut

17.08.2007


Kuidas mõõta teadvust ja heaolu? Miks inimene on inimene? Miks oleme loomadest erinevad? Miks osa kultuure on edukamad kui teised? Milline on tehnoloogia osa kultuuri dünaamikas? Neile ja teistele küsimustele püüab vastata EL programm NEST New and Emerging Science and Technology).
Viit viimast trükist “Võimatuse mõõtmine”, “Mis tähendab olla inimene”, “Kultuuridünaamika”, “Sünteetiline bioloogia” ja “Keerukuse käsitlemine teaduses” saab näha aadressil cordis.europa.eu ja ec.europa.eu
Allikas: AlphaGalileo

euroopa.mõtleb | News

Kui säästev on taastuv?

17.08.2007


Kas ikka selliste taastuvate energiaallikate nagu tuul, päike ja geotermiline energia kogu tõhusus kogu nende elutsüklit arvestades – sealhulgas materjalid, tootmine, käigushoidmine ja kõrvaldamine – on ikka säästvam kui fossiilsete allikate kasutamine? Kreeka teadlased püüdsid selles selgust saada. Tavaliselt võrreldakse vaid eri energialiikide väljundeid. Yanni Koroneos ja Christopher Koroneos Thessaloniki ülikoolist osutavad, et ka maakasutusel ja kasutatavatel materjalidel on oluline osa.

Elutsükliline lähenemine (Life Cycle Assessment) annab selgema pildi, milline energia on ikka kõige säästvam. Teadlased väidavad, et tuuleenergia ja maapõue soojuse kasutamine on tõepoolest mõnel juhul roheline. Nende elutsükkel on võrreldav fossiilkütuste omaga. Kuid päikesepatareide elektrienergia on selgelt vähem tõhus kui mittetaastuv energia. Neis kasutatavad materjalid, nende tootmine ja hooldamine ning taaskasutamine on väga ebaefektiivne. Kui aga oleks tegu suurema pinnaga, siis võiks see võistelda tavaenergiaga. Elutsükli saastamine on muidugi palju pisem kui fossiilsetel kütustel, kuid termodünaamiline tõhusus on madalam.
Allikas: AlphaGalileo

Meditsiin | News | vänge.lugu

Päikesekreem võib naha nahka panna

17.08.2007

Suurbritannia Keele´i ülikooli teadlased uurisid päikesekaitsekreemide koostises oleva alumiiniumi sisaldust. Rahvusvaheline terviseorganisatsioon WHO soovitab igakordselt kanda kehale vähemalt 35 ml kaitsekreemi ja teha seda iga kahe tunni tagant. Nõnda aga satub nahale ühe rannapäeva jooksul kuni üks gramm alumiiniumit. Nahk laseb alumiiniumisoolad läbi ja neid kasutatakse näiteks higistamisvastastes vahendites. Alumiinium aga koguneb nahka ja kantakse laiali mööda organismi.
Teadlased oletavad, et alumiiniumiühendid võivad üsna tõenäoliselt olla oksüdeerumist soodustavaks teguriks rakkudes.

Uuemad uuringud on näidanud, et UV-filtrid päikesekreemides soodustavad reaktiivsete hapnikuühendite teket nahas. Need võivad pidurdada antioksüdantide tegevust.
Nõnda võib alumiinium suurendada naha oksüdatiivset kahjustumist. Kuigi päikesekaitsekreemide kasutamise ja naha vähkkasvajate vaheline seos on lahtine, võib kreemide koostises olev alumiinium naha haigestumist suurendada. Igatahes oleks parem, kui alumiiniumiühendid nagu alumiinium klorohüdraat ei kuuluks päikesekreemide koosseisu.
Allikas: AlphaGalileo

Astronoomia | kaksik.lause | Kosmoloogia | News

Edenenuid kinni ei püüa

17.08.2007

1. Maaväliste tsivilisatsioonide otsijad üritavad raadioteleskoopidega püüda kinni nende poolt tekitatud raadiomüra.
2. Arenenud tsivilisatsioonid on aga tõenäoliselt läinud üle parematele kommunikatsioonivahenditele.

Allikas: New Scientist, 14. august

News | Sotsiaalteadus | to.imetaja

Ettevaatust sotsioloogiaga

17.08.2007

Hiljuti järeldas üks USA valitsuse rahastatud uurimus, et meestel on nende ütluse kohaselt olnud keskmiselt seitse naissoost sekspartnerit. Naistel olevat see arv neli. Britid on ses osas veelgi radikaalsemad. Mehed väidavad selleks arvuks olevat 12,7, naised 6,5.
Matemaatika seisukohast on need arvud nonsenss. Keskmised peavad olema võrdsed. Kujutlege näiteks tantsupidu, kus tantsitakse paarikaupa. On selge, et ühel mehel on keskeltläbi sama palju tantsupartnereid kui naisel.
Nõnda varjutab sotsioloogilise küsitluse tulemusi vastajate sättumus: meeste tahe näidata end vägevamana. Või siis vastata, nagu soovitakse. Seda võib arvata Eesti sotsioloogide poolt korraldatud küsitluse puhul, milles loodeti jõuda järeldusele, et kuidas siis venelased eestlastesse suhtuvad. Ja mida TÜ professor Marju Lauristin nii agaralt viimastel aegadel tutvustanud on.
Kuid selge see, et vastajad teadsid ette, mida neilt taheti. Ja oma hingerahu huvides võisid vastata nii, nagu neilt arvatavalt sooviti. Et saada usaldatav tulemus, tuleks saadud protsente korrutada mingi valekoefitsiendiga, mis küllap ka maailmas tehtud uuringutest teada on.
Ja veel. Eelnev jutt kehtib muidugi suletud süsteemi kohta. Kui palju näiteks inglise meeste seksi suurendavad Tallinna ja Bangkoki külastused, pole teada, kuid siiski üldist keskmist ei tohiks see palju kallutada. Küll aga on Eesti venelaskond Venemaa poole üsna avatud. Ja see muudab ka sotsioloogilise küsitluse tulemuste jumet.
Nii et tegelik olukord avaneb kodanikule siiski tänaval ja poes. Et kes kelle poole mis keeles pöördub ja mis keeles vastab ja mida keegi siis vastab, kui tema poole teises keeles pöördutakse.
Tiit Kändler

Telli Teadus.ee uudiskiri