10.2007 arhiiv

lugemis.vara | News

Analüütilise foto tulevärk

05.10.2007

Cheese, 24/07
Väljaandja Eesti Loova Foto keskus
Peatoimetaja Tiit Lepp
72 lk, hind 50 kr

Cheese muutub üha analüütilisemaks. Mõtteainet pakub näiteks Jari Silomäki vaatluspäevik fotodes, mis on kui füüsikaski tuntud mõtteliste eksperimentide kehastus maastikul. Vaikivatest dialoogidest kirjutab ja pildistab Anna-Siim Treumund, seegi omamoodi vaikiv eksperiment. Peeter Linnap selgitab, miks pilte tasub karta. Pildil olevad vahekorrad alluvad teatud se4aduspärasustele, mis ei pruugi vaajatale olla liiga meelepärased. Sestap püütakse praeguseni pildistamist teatud olukordades ära hoida. Loodus siiski ei suuda pildistajast hoiduda, ja nõnda õpetab Jaanus Järva loodusfotosid komponeerima.
teadus.ee

Bioloogia | Meditsiin | mis.uudist | News

Bakterid muutuvad kosmoses ohtlikumaks

05.10.2007

Kõlab nagu keskpärane ulmepõnevik: bakterid satuvad kosmosesse ja saabuvad sealt tagasi ohtlikemana kui eales varem.
Aga just nii see seekord ongi. Möödunud aastal kosmosesüstikuga Atlantis orbiidil käinud salmonella-bakterid muutusid seal eluohtlikumaks kui Maa peal hoitud kontrollbakterid. Poolte katsehiirte surmamiseks kulus kosmoses viibinud baktereid keskmiselt kolm korda vähem kui tavalisi baktereid.
Teadlased ei tea täpselt, mis baktereid kosmoses surmavamaks muudab, aga kahtlustatakse, et asi on seotud bakterikultuuri ümbritseva vedeliku vähenenud survega nõrga gravitatsiooni tingimustes. Geenianalüüs näitas, et süstikul lennanud salmonella-bakteritel esines muutusi vähemalt 167 geenis. Ei osata aimata, kas kosmos kõigile bakteritele samasugust mõju avaldab, kuid kosmosetingimuste iseäralikku toimet bakteritele on kahtlustatud varemgi. Nüüdne katse, millest Ameerika teadlased kirjutavad USA Teaduste Akadeemia toimetistes, on esimene, kus bakterite muutumist kosmoses on suudetud selgelt kirjeldada.
Priit Ennet/Vikerraadio

Ajalugu | Loomad | mis.uudist | News | Paleontoloogia

Sulissaurused ei pruukinud lennata

05.10.2007

Kui olete näinud Steven Spielbergi filmi Sauruste park, mis on valminud Michael Crichtoni samanimelise romaani põhjal, siis paraku ei tarvitse teil olla päris õiget ettekujutust sellisest sauruseliigist nagu velociraptor.
Filmis on nende loomade kasvu tugevalt liialdatud: tegelikult olid velociraptorid umbes koera suurused.
Kuid lisaks esines 14 aasta eest valminud filmis veel üks vähemalt sama tõsine möödalask, mida tegijaile küll kuidagi ette heita ei saa. Ajakiri Science kirjutab reedel ilmunud numbris, et velociraptoritel olid väga tõenäoliselt suled seljas.

Ameerika teadlased on hoolikalt uurinud üht Mongooliast leitud velociraptori küünarluud ja avastanud selle pinnalt kühmukesed, mille külge kinnitusid arvatavasti ulerootsud.
Dinosaurusi peetakse tänapäeva lindude esivanemaiks. Ka varem on nende fossiile uurides leitud tõendeid sulgede olemasolust, nüüd siis on sulissauruste nimekirja lisandunud ka velociraptor.
Velociraptor oli kahtlemata lennuvõimetu, kuid suled võisid teadlaste arvates aidata loomal kehatemperatuuri reguleerida ja jooksumanöövreid sooritada, aga küllap ka liigikaaslaste ees uhkeldada.
Priit Ennet/Vikerraadio

euroopa.mõtleb | Geoloogia | News

Rahvusvaheline polaaraasta lõpeb Norras

05.10.2007

Norra on valitud korraldama rahvusvahelise polaaraasta lõppu märkivat konverentsi. 2010. aasta juunis oodatakse seal kogunema tuhandeid polaaruurijaid kogu maailmast.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub | News

Eesti Teadusfoto 2007

05.10.2007

TEINE TEADUSFOTO VÕISTLUS

Eelmise võistluse võitis Ivar Jüssi foto vereproovide võtmisest hülgepoegadelt.
(loe edasi…)

Loomad | News | vänge.lugu

Joobnud rotid ja baarikärbsed on terved kui purikad

05.10.2007

JOOBNUD ROTID JA BAARIKÄRBSED ON TERVED KUI PURIKAD

Kui te enam ei mäleta, kuhu panite oma prillid või kui palju on kaks korda kaks, siis ärge heitke meelt. Jooge kann või kaks õlut, ja seda iga päev. Uus-Meremaa Auclandi ülikooli teadlane Maggie Kalev uuris, mis juhtub õlut joovate rottidega ja jõudis järeldusele, et nende mälu paraneb.
Väärikas ajakirjas The Journal of Neuroscience avaldatud artiklis kirjeldavad Kalev ja ta kolleegid, et kui rottide söögisedelis oli kuni 5 protsenti õllealkoholi, siis kaheksa nädala pärast täitsid nad mälu nõudvaid ülesandeid karsklastest paremini. Kuid rikkalikumal alkoholidieedil olnud rottidel katsed juba nii hästi ei läinud. Ning neil arenes välja alkoholism.

Mäluga on pistmist ajurakkude suhtlemist reguleerivatel nn NMDA retseptoritel. Mälu paraneb, kui üks selle retseptori alamühik NR1tugevneb episoodilise mäluga seotud aju hipokampuses. Ning alkoholi tarbimine ja NR1 aktiivsus on omavahel seotud.
Teadlased lõid kaks transgeenset rotiliini, millest ühel hipokampuses esines NR1 ohtralt, teisel oli aga alla surutud. Teadlased oletavad, et alkohol surub alla NMDA retseptori, mistõttu NR1 alamühiku aktiivsus suureneb.
Igapäevane klaasike veini kõneldakse kaitsvat südamehaiguste vastu. Kahjuks ei selgu artiklist, kas peaks õige jooma päevas nii paar klaasi õlut kui klaasi veini.
Allikas: Scientific American

kaksik.lause | News | Ökoloogia

Seisuolukorra uutmisega energiakulu ei vähene

05.10.2007

1. Tarbijaid hoiatatakse pidevalt, et elektroonikaseadmete stand by ehk seisuolukord võtab kokkuvõttes tohutult voolu ja tekitab kasvuhoonegaase.
2. Kölni majandusuuringute instituudi teadlane Hendrik Biebeler ja ta kolleegid rehkendasid välja, et stand by olukorra ökonoomsemaks tegemine saastab keskkonda enam, kui toob kasu – pigem tuleb vähendada elektrooniliste seadmete üldist energiakulu.
Allikas: AlphaGalileo

Ajalugu | News | to.imetaja

Sputnik vallandas maailmas teadushuvi

05.10.2007

Tahad või ei taha, nüüd, 50 aastat pärast Maa esimese tehiskaaslase orbiidile lennutamist, tuleb tõdeda, et venelaste Sputnik ei vallandanud mitte ainult kosmoseajastu. Ega hoogustanud vaid võidurelvastumist, ajades hirmu nahka ameeriklastel, kes oma arust olid venelastest kosmoseasjades ees, ent avastasid äkki, et olid jäänud oma tehiskaaslasega jänni.
Tegelikult oli Sputnik võidurelvastumise kõrvalprodukt. Imelikult kombel Nõukogudemaal selle poliitilist tähtsus alul ei taibatudki.
“Nõukogude ajakirjandus ei tabanud esimese sputniku tähtsust,” kommenteerib Roald Sagdejev, 74-aastane kuulus vene füüsik, kes pikka aega, aastatel 1973–1988 juhtis NSV Liidu Teaduste Akadeemia kosmoseuuringute instituuti. “Kuid see sündmus sattus kohemaid rahvusvahelise pressi esikülgedele,” jätkab ta. Iroonilisel kombel töötab Sagdejev alates 1989. aastast USA Marylandi ülikoolis – maal, kellega tema juhitud võimas instituut kosmose vallutamises võidu jooksis.
Ameeriklased olid oma edumaas kindlad – oli neil ju teiste vägevate ajude seas võtta sakslane Wernher von Braun, kes Hitlerile peaaegu et tegusa ballistilise raketi valmis meisterdas. Tema V2 rakett oli esimene inimese valmistatud kosmiline objekt, mis Peenemündest 1944. aastal üles lennutati ja 176 kilomeetri kõrgusele jõudis. Venelastel oli sellele vastu panna Katjuša. Ja unistaja Tsiolkovski 19. sajandi lõpul tuletatud valem, mis andis nn esimese kosmilise kiiruse, millega peaks üks keha maapinnalt üles saadetama, et sellest Maa tehiskaaslane saaks.
“Sputnik oli võidurelvastumise kõrvalsaadus,” kinnitab Sagdejev. Selle eksperimendi surus läbi legendaarne ja salastatud Peakonstruktor, kodanikunimega Sergei Koroljov. Sputniku reis sai teoks mingi vene ime läbi, sest Nikita Hrušt%#154ovile ei meeldinud see idee kohe üldse mitte. Kuid kui Sputnik üles lennutati ja see ülemaailmse kõlapinna sai, mõistis Nikita kohe asja tähtsust ja asus sündmust propageerima.

Sputniku üleslennutamine vallandas nõukogudemaal ka tol ajal üsna haruldase suveniiride buumi. Raamatukappidele ilmus Sputniku mudeleid, seda võis näha postmarkidel ja tikutopsidel, plakatitel, märkidel ja vimplitel.
Mäletan minagi, tol ajal vaevalt kümneaastane poisike, kuis meie raamatukapile ilmus Sputniku mudel, kuis margialbumisse Sputnikuteemalised margid ja mu koolivormi reväärile Sputnikku kujutav rinnamärk.
Nii täitis Sputnik mitte ainult võidurelvastumise ja pingetugevdamise ülesannet, vaid tekitas paljudes koolilastes küll põgusavõitu, kuid siiski täiesti tabatava huvi kosmose ja sealtkaudu ka teaduse vastu.
Sputniku raadiopiiksud, mida hakkasid vastu võtma teiste seas ka Eesti astronoomid ja muidu asjahuvilised raadioamatöörid, said praeguse kõnekeele kohaselt suisa kultushelideks. Need 20 ja 40 tuhande megahertsi ümber saadetud signaalid said hinnatud kogumismaterjaliks üle Maa.
Kui ameeriklased mõne kuu pärast, 31. jaanuaril 1958 oma satelliidi Exploreri orbiidile saatsid, siis pilas Nikita Hruštšov seda 14-kilost eset “greipfruudiks”. Siseriiklikult sai sellest siiski “apelsin”, sest tollest viljast nõukogude inimene siiski midagi teadis, greibitaolist asja aga oli raske ette kujutada. Siiski oli sel satelliidil ka teadusaparatuuri.
Inimesel hakkas olema põhjust oodata uudiseid ilmaruumist.
Pikemalt vt Eesti Päevalehes ilmunud artikkel www.epl.ee
Tiit Kändler

VIIS PÕHJUST, MIKS UURIDA KOSMOST

Ajakirja Scientific American oktoobrinumber toob ära viis põhjust, miks tungida ilmaruumi. Need on:
1. Seirata Maa kliimat.
2. Valmistuda kaitseks asteroidide vastu.
3. Otsida uut elu.
4. Selgitada planeetide teket.
5. Väljuda Päikesesüsteemist.

Astronoomia | Geoloogia | nädal.arvus | News | Ökoloogia

Kosmos ründab

05.10.2007

Päevas siseneb Maale 16,5 tonni kümnest sentimeetrist pisemaid meteoriidikesi.
50-meetrised tuleb umbes kord tuhande aasta jooksul.
Allikas: Scientific American

Ajalugu | Astronoomia | nädal.pildis | News

Sputniku juubel

05.10.2007

4. oktoobril 1957. aastal kl 22.28,34 Moskva aja järgi laskis NSVL üles esimese Maa tehiskaaslase Sputnik 1. Sputnikust sai mõneks aastakümneks tehiskaaslase sünonüüm paljudes keeltes. Ja olgu tollase NSVLi sisedemokraatiaga kuis oli, see saavutus andis maailma teadusele tohutu kiirenduse.

Telli Teadus.ee uudiskiri