11.2007 arhiiv

Ajalugu | Bioloogia | lugemis.vara | News

Ajaloo lõppematus ja bioloogia erisus

22.11.2007

Akadeemia nr 10, 2007
Hind 40 kr

Akadeemia oktoobrinumbris hakkavad silma Londoni majanduskoolis töötava Euroopa mõtteloo professori John Gray esseed. Ta kirjutab sõdadest, uutest ja vanadest. Aga ka biotehnoloogiast ja posthumaansest tulevikust.
Kas järjekordne “ajaloo lõpp”? Gray on siiski pessimistlikum kui Fukuyama. Ta väidab, et kui taastava kloonimise areng loob uue posthumaanse tõu, ei võta inimkond siiski ohjad enda kätte. Vaid saavutab oma arengus “järjekordse sünge käänaku”. On ka evolutsiooniteooria korüfee Ermst Mayri artikkel bioloogia iseseisvusest. Kus ta seab bioloogia kusagile ajalooteaduse ja füüsika vahele – kui palju lühendada ja veidi liialdada.
teadus.ee

Füüsika | lugemis.vara | Matemaatika | News

Horisont paralleelsetest ja rististest universumitest

22.11.2007

Horisont
6/2007 november
56 lk, hind 34.50

Paralleelsed universumid tulevad matemaatikast, mitte reaalsusest. Need võivad olemas olla, aga siiani on need vaid nendesse uskujate peades. Nõnda võiks kokku võtta füüsikateoreetik Piret Kuuse kommentaari. Tema tõdemust toetab Kristjan Kannikese kameeleonväljast. Asi selles, miks ikka universum kiirenevalt paisub, selle asemel et kokku tõmbuda. Paisumine on vaatlustest nähtud tõsiasi. Seletused on matemaatikast saadud tulemused. Nagu varjatud aine ja varjatud energia ja skalaarväljad vaakumi energia suurus ja Higgsi bosonid. “Ühtegi skalaarset kvantvälja pole eksperimendis siiani leitud, kuid ilma nendeta ei saa,” vahendab Kannike kosmoloogide arvamust. Nõnda siis neid jahitaksegi.
Kuid kindel see, et “meie silmaring kahaneb pidevalt ja 100 miljardi aasta pärast poel näha muud kui paari lähemat galaktikaparve.”
Nobeli-lugudest eristub Alar Karise oma, kus ta kirjeldab oma tööd geenmuundatud hiirtega ja seega kokkupuuteid värskete nobelistide ideedega. “Poleks tänaseid nobeliste, oelks Tartus ja Eestis uurimisvaldkonnad kindlasti teisesuunalised,” tõdeb Karis.
Kas Maa südames võib tegutseda tuumareaktor? Georeaktor on hüpotees, kuid märksa lähemast vallast kui universumi äärealadelt. Mine sa tea, igatahes püütakse asjale katsetega jälile jõuda – ja mõttemänguks sobib idee suurepäraselt. Nii nagu püütakse reaalselt rajada ka kosmoselifti – mis siiani siiski vaid hüpoteetiline. Füüsik Alvo Albloo loodab, et eestlased selleaastasel Robotexil saavutavad esimesed 2,5 meetrit selle vajalikust 100 000 kilomeetrist.
teadus.ee

Ajalugu | Antropoloogia | Bioloogia | Geneetika | mis.uudist | News

Neandertallase saatus ikka veel mõistatus

22.11.2007

Kas neandertallased olid nüüdisinimese otsesed eelkäijad, kes evolutsiooni käigus välja surid? See on üks inimese evolutsiooni põnevamaid küsimusi, millele on ka kaks võimalikku vastust. Kuid milline on õige, pole teada siiani.
Hiljuti ilmus kaks põhjalikku uurimust, milles kirjeldati neandertallase fossiilsest luust saadud rakutuuma DNA järjestust. Mõlemad uurimused pretendeerivad sellele küsimusele vastama, kuid vastused on väga erinevad.
California ülikooli teadlased Jeffrey D. Wall ja Sung K. Kim analüüsisid nende uurimuste tulemusi uuesti ja jõudsid järeldusele, et asi jääb ebaselgeks. Nad oletavad, et ühe uuringu tulemusi on kallutanud neandertallase DNA saastumine nüüdisinimese omaga ning ka järjestamise vead. Nõnda tuleb inimese evolutsiooni puudutavatesse uuringutesse suhtuda äärmise ettevaatusega. Isegi eelretsense4eritud ajakirjad eri suuda vältida vigu.
(loe edasi…)

Bioloogia | Loomad | mis.uudist | News

Puhas elu pole veel pikem elu

22.11.2007

Tavamõtlemise kohaselt võtavad isegi ohutud bakterid oma peremeesorganismilt energiat ja lühendavad tema eluiga. Kuid äsjased uuringud näitasid, et bakteritest puhastatud kärbsed ei ela sugugi kauem oma bakteriküllastest kaaslastest.
Nii kärbestel kui inimestel kasvab vananedes nende sees ja pinnal elavate bakterite kogus. Seepärast arvasid teadlased, et see on üks vanadussurma põhjusi. Kuid California ülikooli teadlased võrdlesid tavalisi äädikakärbseid sellistega, kes sündisid munadest, mida oli pestud antibiootikumides ja kasvatatud bakterivabas keskkonnas. Neile söödeti isegi desinfitseeritud toitu. Üllataval kombel elasid mõlemat sorti äädikakärbsed keskmiselt 65 päeva.
Kärbseid baktereid oma eluks ei vaja. Kuid kõrgemad organismid vajavad baktereid seedimiseks ja teisteks eluavaldusteks, nõnda et näiteks inimesega säherdusi katseid teha ei saaks.
Allikas: Scientific American

Meditsiin | mis.uudist | News

Rasv mõjutab meie sisemist kella

22.11.2007

Keha ööpäevarütm ehk sisemine kell tunneb ära, kui rasvast toitu sööb keha omanik. Nõnda sõltub peaaegu 24-tunnise tsükliga tsirkadiaanrütm mitte ainult päikesevalgusest, vaid ka ainevahetusest.
Siiani arvati, et häiritud tsirkadiaanrütm sunnib inimesi rasvasemat toitu sööma. On ka leitud, et ülekaalulistel lastel on unehäired. Nõnda kohtame siingi muna-kana probleemi. Kas ülekaalulisus põhjustab ööpäevarütmi häireid või vastupidi?
Illinoisis asuva loodeülikooli teadlane Joseph Bass toitis üht hiirte rühma toiduga, kus 45 protsenti kaloritest tuli rasvast. Nende ööpäevatsükkel oli 23,8 tundi pikk. Hiirtel, kes said vaid 18 protsenti kaloritest rasva näol, oli see aga 23,6 tunni pikkune. Ning muutus tuli ilmsiks enne, kui esimesed hiired kaalus juurde võtma hakkasid.
Pole ka ime, et toitumine ja ööpäevarütm on seotud, rütmi ja ainevahetuse süsteemidel on samu signaalteid. Hiirtel, kellel on mutatsioon tsirkadiaanrütmi geenis Clock, avalduvad ka ainevahetuse häireid, aga samas kalduvad nad ka ülekaalulisusesse.
Kuid ühendus võib olla ka kaudne. Nii asusid kõrge rasvasisaldusega dieedil olevad hiired sööma päeval, mil tavalised hiired magavad. Nõnda võivad ka söögiharjumuste muutused põhjustada ööpäevakella muutusi.
Allikas: Allikas: Nature, 08.11.2007

euroopa.mõtleb | News | Tehnoloogia

Vikerkaar püüti lõksu

22.11.2007

Kui võtta tavaline läbipaistev dielektrik ja pista sellesse tillukesed eri kujuga metallilised lisandid, siis võib valgus sellist moodustist läbides käituda veidralt. Materjalil aga ilmnevad dramaatilised efektid nagu negatiivne murdumisnäitaja. On teada, et negatiivse murdumisega nn metamaterjal võimaldab valguse peatada. Siiani on sellist aeglast ehk isegi seisvat valgust tekitatud kummaliste optiliste omadustega materjalides. Ent need on tavaliselt eksootilised, näiteks metalli aatomite eriti külmad gaasid, või siis aeglustavad valgust vähe, või toimivad need väga kitsastes lainepikkuste vahemikes.
Ajakirja Nature 15. novembri numbris on avaldatud Ühendkuningriikide Surrey ülikooli teadlase Kosmas L. Tsakmakidise ja ta kaasautorite lühiartikkel, milles kirjeldatakse üht toatemperatuuril töötavat valguse peatamise seadet. Metamaterjalist lainejuhti läbiv valguse eri värvi osised peatuvad eri paikades, sõltuvalt lainepikkusest, nõnda et mitmevärviline valguskiir jaguneb lõksustatud vikerkaareks.

Seda valguslõksu võib lihtsalt ühildada valguspõhiste ehk fotooniliste loogiliste elementidega. Nõnda saab seda kasutada kodeeritud optiliste impulsside salvestamiseks või siis fotoonilistes süsteemis ajanihete tekitamiseks, et signaale sünkroniseerida.
Allikas: Nature, 15. nov

euroopa.mõtleb | News | Tehnoloogia

Ehitati pisim külmkapp

22.11.2007

Kui suur on maailma pisim külmkapp? Eks ikka sama väike nagu muud moodsad seadmed – nanomeetrites. Sellesse kappi küll just eriti palju ei mahu.
Helsingi tehnoloogiainstituudi madalate temperatuuride labori uurimisrühm on välja töötanud ja ehitanud nanomõõtmelise soojustransistori ning ühes sellega ka pisima eales valmistatud külmutusseadme. Seade tehti elektronkiirega litograafilisel meetodil ning see toimib eriti madalatel temperatuuridel – ühest Kelvini kraadist allapoole. Läbi seadme kulgevaid elektrone saab selles metall-ülijuhtstruktuuris ükshaaval kontrollida, mistõttu seadet saab kasutada soojustransistorina.
Elektronkülmseadmeid saab tulevikus kasutada näiteks kosmoseuuringutel, et jahutada tillukesi kiirgusdetektoreid, ja nende väiksus ning lihtsus võivad osutuda kasulikuks mujalgi. Nagu näiteks kuvamissensorites.
Allikas: AlphaGalileo

mis.toimub | News

22.11.2007

EESTI TEADUSFOTO 2007
TEINE TEADUSFOTO VÕISTLUS



Eelmise võistluse võitis Ivar Jüssi foto vereproovide võtmisest hülgepoegadelt.
(loe edasi…)

Bioloogia | Füüsika | Informaatika | News | vänge.lugu

Sõnum sõelutakse mürast

22.11.2007

Meie aju on väga osav tabama kõnet isegi mürases ruumis. See kohastumus tagab eduka vestluse kokteilipeol ja nüüd olema hakanud mõistma selle võime taga olevaid närvirakkude ühendusi. Rahvusvaheline teadlaste meeskond kasutas neurokuvamise meetodit ja leidis, et signaali mürast tabada aitab aju vasak poolkera.
Iga päev viibime eri allikatest lähtuvate erinevate helide keskkonnas, alates liiklusmürast kuni sosinani. Mürased signaalid vastastikmõjustuvad ja võistlevad omavahel, kui aju neid töötleb. Seda protsessi nimetatakse üheaegseks maskimiseks.

Hidehiko Okamoto Münsteris asuvast Biomagnetismi ja Biosignaalide Analüüsi instituudist ja tema kolleegid Jaapanist ning Kanadast kasutasid neurokuvamise tehnikat magnetoentsefalograafiat, et jälgida seda protsessi. Vabatahtlikud kuulasid testheli ja taustahelide erinevaid kombinatsioone. Testitavad helid mängiti kas vasakusse või paremasse kõrva, võistlev müra aga saadeti kas samasse või teise kõrva.
Registreerides aju reageeringu neile erinevatele helide kombinatsioonidele nägid teadlased, et aju vasaku poolkera närvirakud olid mürase keskkonna ja tabatavate helidega seoses kõige aktiivsemad.
Allikas: AlphaGalileo

kaksik.lause | News

Ohtlikud nanotorud

22.11.2007

1. Cambridge’i ülikooli teadlane Alexandra Porter ja ta kolleegid tegid kindlaks, et üheseinalised nanotorud diameetriga 0,6–3,5 nanomeetrit sisenevad inimese rakkudesse.
2. Rakus kogunevad nanotorud tsütoplasmasse ja tuuma ning põhjustavad raku surma.
Allikas: Nature

Telli Teadus.ee uudiskiri