12.2007 arhiiv

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Loomad | lugemis.vara | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

Kuidas teadust kinni püüda

20.12.2007

Teaduslugu ja nüüdisaeg XI
Teaduse uuringud: Eesmärgid ja meetodid
Koostanud Rein Vihalemm
Tartu ülikooli kirjastus
206 lk
(loe edasi…)

mis.toimub | News

TTÜs moodustatakse uus teaduskeskus

20.12.2007

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu võttis hiljuti vastu otsuse moodustada matemaatika-loodusteaduskonna juurde integreeritud süsteemide bioloogia keskus. Keskuse tulevase juhi, TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna professori Madis Metsise sõnul loodetakse keskuse töö käivitada juba 2008. aasta alguses Mustamäe kampuses.

(loe edasi…)

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Loomad | News

Hiired armastavad valke

20.12.2007

Liverpooli ülikooli teadlased on avastanud, et hiired saavad üksteise äratundmiseks abi erilisest valkude kogumist. Siiani oletati, et üksteist lõhna abil ära tundvad selgroogsed võivad kasutada mingit erilist MNC nimelist geenide kogumit. Igal loomal on oma MHC nagu inimesel oma sõrmejälg. Nüüd avastati, et hiired kasutavad selleks hoopis oma uriinis leiduvat eriti spetsialiseeritud valkude kogumit. Nii võib olla ka teiste loomade puhul.
Professor Jane Hurst selgitas, et meelemuutuseks andis põhjust avastus, et emased hiired küll tunnevad erinevaid isaseid ära, kuid sealjuures ei mängi geenide kogum MHC mingit osa. “Nii ei tunne ka inimesed üksteist ära sõrmejälgede abil, kuigi need on igal meist erinevad,” ütles Hurst.
Emased hiired teevad vahet dominantse ja nõrgemate isashiirte vahel selle läbi, kui värske on hiire lõhnamärk. Dominantne isane suudab märgistada oma territooriumit tihedamini, olles sealt kõrvaldanud võistlejad.
Kui aga emasele hiirele pandi ette kaks eri MHC tüüpidega isashiirt, ei suutnud ta nende vahel vahet teha. Abiks tuli uriinis sisalduv valkude kogum. Need valgud toimivad hiire jaoks nagu keemiline triipkood, milel jörgi ta siis partnerit valibki.
Allikas: AlphaGalileo

euroopa.mõtleb | News

Kuidas eurooplane teadust näeb

20.12.2007

Äsja Barcelonas tutvustatud uue eurobaromeetri küsitlustest selgus, kuidas eurooplased näevad teadust, kui palju nad tahavad sellest teada ja kui palju nad sellest siis ikka teavad.
Tuli välja, et pilt, justkui poleks tavainimesed teadusest huvitatud, on väär. Vähemasti kinnitab 57% eurooplastest, et on teadusest huvitatud. Ja 56% kinnitab, et meedia kajastab teadust hästi või rahuldavalt. Kuid 49% arvab samas, et teadust mõista on väga raske.


Barcelona teadusmuuseumis CosmoCaixa on eksponeeritud ka inimeste hulk, kellelt justkui päritakse, et kuidas teadus on ka. Foto: Aivar Valdre

Eesti elanikest on enda sõnul teadusest huvitatud 53%. Kõige enam huvitab eurooplasi meditsiin, siis keskkond, siis energia. Eestlastel on kolmandal kohal kosmos.
Eesti on uuringute kohaselt esimene vaid ühes vallas. Nimelt saadakse meil Euroopas kõige enam teadusest teada raadio kaudu – nii väitis 52% eestlastest. EL-is keskmiselt on see protsent kaks korda pisem.
teadus.ee

eesti.teadus | Meditsiin | News

Tartlased tegid teadusliku imevee

20.12.2007

Tartu Ülikooli 375. aastapäeva puhul esitleti 11. detsembril ülikooli teadlaste loodud Tarkuse vett. Selle koostisesse on lisatud L-teaniini ja kaaliumtsitraati. “Uus vesi aitab vaimse töö puhul üheaegselt soodustada nii mõttetegevust kui maandada ülemäärast stressi,” kommenteerivad vee leiutajad. Vee koostisesse lisatud L-teaniin on stressi vähendava, lõõgastava, ajutegevust soodustava ning tähelepanuvõimet tugevdava toimega. Kaaliumtsitraat aitab aga vähendada liigse naatriumi mõjusid organismis, mida inimesed paljude toiduainetega paratamatult tarbivad. Kaalium soodustab närvikoe varustatust hapnikuga ja toetab ajutegevust glükoosi ainevahetuse parandamise kaudu. Tarkusevee kodukas on vee koha pealt aga tõeline tarkuseallikas. Sealt saab lugeda nii vee koostisest kui muust, ja seda ilma mingite imedeta. Sest vesi on niigi imeline.
Vt lähemalt: tarkusevesi
Universitas Tartuensis/teadus.ee

eesti.teadus | Geoloogia | Meteoroloogia | News | Ökoloogia

Ööpilved helgivad rõngjalt

20.12.2007

Helkivad ööpilved on jutuks Nature 13. detsembri numbris. Nimelt on NASA satelliit Aeronomy of Ice saatnud esimese detailse info Arktika kohal helkivate ööpilvede kohta. Need pilved kumavad müstiliselt pea kohal kõrgematel laiuskraadil, sealhulgas Eestis, pärast päikeseloojangut. AIM andmete kohaselt on pilved kümme korda heledamad, kui siiani arvati. Need moodustuvad kõrgusel 79 kuni 90 kilomeetrit. Nature teate kohaselt arvati siiani, et kõrguseks on vaid 82 km. Helkivad ööpilved moodustuvad, kui veeaur kondenseerub terakesteks mesosfääris. Võibolla tänu kasvuhoonegaaside lisandumisele nähakse neid nüüd ka madalamatel laiuskraadidel kui seni. Pilved moodustuvad temperatuurivahemikus -134 kuni -148 ˚C. Mõnedes pilvedes märgati imelikke jäärõngaid.

Nende pilvede kõrguseks rehkendas saksa füüsik Otto Jesse 82,8 km juba 19. sajandi lõpul. Charles Villmann uuris neid helkivaid pilvi Tõraveres alates 1965. aastast. Neid oli siis näha vaid paari nädala jooksul pärast suvist pööripäeva. NL kosmoseprogramm tundis asja vastu huvi, nii nagu ikka – võimaliku sõjalise rakendatavuse kontekstis. Nii ehitatigi Tõraveres teleradiomeeter Mikron, mis 1974. aastal oli kosmosejaama Saljut pardal ja millega ööpilvi vaadelda püüti. Täpsemalt saab lugeda kogumikust “Universum valguses ja varjus”, mis ilmunud 2005.
teadus.ee

eesti.teadus | News

Meie enda halo

20.12.2007

MEIE ENDA HALO

Linnutee ketast ümbritseb halona tuntud välisosa. Seda peeti pikka aega homogeenseks moodustiseks, mis koosneb iidsetest tähtedest. Ent hiljutine halos sisalduva 20 000 tähe analüüs osutab, et see on keerulisem. See koosneb kahest kattuvast osisest – sisemisest halost, mis pöörleb aeglaselt Linnuteega samas suunas, ja välimisest halost, mis pöörleb vastupidises suunas. Välises osas sisaldub suhteliselt vähe heeliumist raskemaid elemente. Kahe halo tekkimise seletus on segane. Ajakirja Nature 13. detsembri numbris on selle kohta artikkel.

Selles pole viidatud Jaan Einasto ja tema kolleegide töödele. Just nemad olid teadlased, kes esimestena tõid käibele Linnutee krooni mõiste sellessamas ajakirjas Nature 1994. aastal. Hiljem hakati seda nimetama haloks. Kuid siin on tegu tumedast ainest haloga. Sellest saab täpsemalt lugeda Jaan Einasto raamatust “Tumeda aine liugu”, Ilmamaa, 2006. Nii et tilluke terminoloogia võib segadusse viia isegi nii suurtes asjades nagu meie Galaktika.
teadus.ee

kaksik.lause | Loomad | Matemaatika | News

Inimene ja ahv rehkendavad sarnaselt

20.12.2007

1. Täiskasvanud inimesel on teiste liikide seas erilised matemaatilised võimed, kuid esemete hulkade mittesõnalises loendamises võistlevad meiega näiteks ahvid.
2. Inglise teadlased Elizabeth Brannon ja Jessica Cantlon otsustasid uurida, kuidas ahvid ja õpilased liidavad kaks punktide hulga kokku, valides sobiva stiimuli kahe võimaluse vahel, mis peegeldas kahe hulga aritmeetilist summat ja nõnda selguski, et tunnetuses sarnanevad primaadid inimesega.
Allikas: AlphaGalileo

News | Teoloogia | to.imetaja

Teaduse ja usu vahel pole kindlat seina

20.12.2007

VAHEL LÄHED ja kõnnid mingis suunas, mis tundub mõttekas, aga satud hoopis millegi muu ja ootamatu peale. See kehtib kahtlemata teadusuuringute puhul. Aga ka igapäevaelus. Minuga juhtus midagi ootamatut, kui jalutasin 28. oktoobri kenal päikeselisel hommikul Roomas Vatikani poole.
Polnud enne Igaveses Linnas olnud, ja nõnda oma vaistu usaldades eksisin ära, pöörasin suisa metsa. Lõpuks muidugi tuli aru pähe, kõmpisin Tevere läänekaldale ja jõudsin kenasti kohale. Et avastada: olen sattunud pühapäevasele missale. Peetri plats oli rahvast pilgeni täis, ja suur osa neist lehvitas Hispaania lippe. Ka teenistus käis hispaania keeles.
Läks ikka tükk aega, mil avastasin platsi ühe nurga pealt raamatukasti, mis aitas mul aru saada toimuvast. Nimelt käis teenistus, mille käigus tunnistati õndsaks Hispaania kodusõja märtrit. 498 vaimulikku, kes langes peaasjalikult ja eelkõige vabariiklaste läbi.
Õhkkond oli tore ja rahulik ning laulukoorid tasemel. Ilm ka ilus. Ning nägin lõpuks paavstigi ära, kes oma raamatukogu aknale ilmus. On sihuke sõrmeküüne pikkune. Järgmisel päeval sattusin lugema International Herald Tribune´i numbrit, kus sündmus oli pandud esiküljele. Ja säherduse tõlgendusega, et hull asi küll see Vatikan, kes toetab siiani frankiste.

SEE HAAKUB meil Eestis käiva ajaloolise madinaga, kus põhiliselt avaldatakse meelt, et miks maailm meie ajalugu ei mõista. Kuid kas mõistame näiteks hispaanlaste ajalugu? Kas oskame kaasa tunda olgu et võibolla õilsatel eesmärkidel sõdinud vabariiklaste süütutele ohvritele? Kas oskame tajuda, et lõppude lõpuks on maailmas ikkagi miljard katoliiklast?
Meile tundub, et maailm muutub hullupöörase kiirusega. Iga päev lisandub ka üha pöörasemana tunduvaid teadusuudiseid. Kuid kas need ikkagi on kõik uudised, millele saab rajada midagi püsivat? “See, mis meediast paistab, ei ole sageli teadus, vaid teadusanekdoot,” kirjutas filosoof Rein Vihalemm oma avaartiklis kogumikule teaduse uuringutest. Nõnda on ka kristlusega, eriti katoliiklusega. Uudised, mis selle nähtuse kohta meile paisatakse, kajastavad pigem selle anekdootlikku poolt, nagu abordid, tsölibaat ja mis veel kõik.

ME VÕIME aga kui mitte muud, siis imestada, miks siiani vaidlevad teadlased selle üle, kas religioon ja teadus on nähtused, mis omavahel käivad risti vastu või pole need seda mitte. Viimastest aegadest meenub tuntud inglise teaduse populariseerija, iseka geeni meemi looja Richard Dawkinsi raamat “The God Delusion”, mis on teadlaskonna jaganud kahte lehte. Kui suur on üks, kui suur teise lehe pindala, ei tea, kuid on neid, kes Dawkinsi religiooni eitamise naha ja karvadega heaks mõistavad, aga ka neid, kes kinnitavad, et religioon on lõppude lõpuks teadusväline nähus ja nagu teadusel on sellelgi oma koht. Ja et üks ei segagi teist nõnda palju, kui arvata võiks.
Näiteks polemiseeris ajakirjas Scientific American sel suvel Ameerika füüsik Lawrence M. Krauss, kes on tuntud selle poolest, et saatis paavst Benedictusele 2005. aastal kirja, mille tulemusena Vatikan kuulutas, et on seda meelt, et looduslik valik on tõsikindel teadusteooria.
Küsimus on tegelikult selles, kas ehitada seina teaduse ja religiooni vahele. Tuleb siinkohalt rõhutada, et selline mõttevahetus toimub ikkagi kristlikus kultuuriareaalis. Õieti on see ju käinud senikaua, kui teadus nüüdisaja mõttes esinenud on. Descartes kuulutas, et Jumal on masin, Laplace omakorda, et tema seda Jumala hüpoteesi ei vaja.

KVANTMEHAANIKA TEKKEGA vaidlused ei lõppenud, muutusid vaid üha raskemini mõistetavaks. Sel teemal on üsna palju kirjutanud sellisedki korüfeed nagu Schrödinger, Einstein, Planck, Pauli, De Broglie. Teadusanekdoodina on levinud Einsteini ütlus maailma näiva juhuslikkuse kohta, et Jumal on võib olla küll kaval, kuid pahatahtlik ta pole.
Sellised tegelased nagu Boyle, Newton ja Priestley, Linné ja Kepler otsisid maailma toimimises korda just nimelt ja eelkõige seetõttu, et olid usklikud. Ja leidsid üles nii mõndagi, mida kasutame tänaseni – olgu meie usk või uskmatus kuitahes suur. Ja seda ei tasuks unustada.
Nii nagu võiks vähemasti enne jõule silmas pidada sedagi, et pahatahtlikke ja lihtsalt lolle leidub nii küllap teadlaste kui vaimulike seas.

TEADUSE TUTVUSTAMISEL avalikkusele on üks oluline raskus. Tahetakse saada muudkui uudiseid ja uudiseid. Kuid seeläbi jääb varju teaduse tõeline olemus, mis põhineb ikkagi kindlatel püsiväärtustel. Sama lugu on kristlusega. Selles on midagi nõnda püsivat, millest ei murra läbi ka kõige vahedam teadusmõõk. See ongi midagi muud kui teadus. Kuid just seeläbi on kristlus ikkagi püsinud üle kahe aastatuhande.
Rooma linna võib vaadata kui taaskasutuse näidet. Tulid kristlased ja kasutasid ära olemasolevad templid, kas siis need oma pühakodadeks ümber nimetades või siis sammaste vahed täis ehitades ja seeläbi ehitusi uuendades.
Vanimas säilinud kirikus imetlevad turistide väed üht väidetavalt valedetektorina töötavat sõõrikujulist raidkivi, mille olev vanamehe nägu pidavat irvitama, kui keegi tema kuuldes valetab. Ajaloo irooniana on aga tegu hoopis iidses Roomas kasutusel olnud reoveekaevu kaanega. Kaane taga olevasse Santa Maria in Cosmedini kirikusse on vähestel asja. Kuid just seal saab imetleda kosmaatide kahe ja poole aastatuhande eest loodud geomeetrilist põrandat. Millest kiirgab midagi meie maailma salapärasest ülesehitusest. 1+1=2, järelikult Jumal on olemas, ütles säherduste asjade kohta Euler.
Tiit Kändler

News | teadus.foto

Eesti teadusfoto võistluse tähtaega pikendati

20.12.2007

Portaali www.teadus.ee korraldatava teadusfoto võistluse tähtaega on pikendatud 31. jaanuarini.
Seni on võistlusele saabunud poolsada tööd. Nii et oodatakse uusi lisaks.

Teadust uurivad teadlased vaidlevad siiani, mis asi see teadus ikka on. See annab neile leiba. Meile aga võimaluse tõlgendada teadusfoto võistlust väga laialt. Kes uurib metsas tegutsevat sipelgat, kes kaevab lahti mõne maalina, kes aga klassiruumis kaks vedelikku kokku kallab ja siis uue värvuse tekkimist jälgib.
Fotovõistluse eesmärgiks on propageerida teadlasi ja teadustegevust. Ergutada teadlasi jäädvustama oma tegevust ka fotodele. Kaasata professionaalseid pildistajaid teadlaste tegemiste jäädvustamisele. Näidata, et teadus on üleilmne nähtus. Ning last not least – teadusfotol on ka oma arhivaarne väärtus.
Meie võistluse kontekstis on teadusfoto selline foto, millel on kujutatud teadlasi kas siis portreena või nende uurimistegevuses, aga ka teadlaste uurimisobjekte. Nendeks olgu siis mikro- või makroobjektid nagu kivistised, kivimid, mikroorganismid, rakud, haruldaste liikide esindajad jms. Teadusfoto jäädvustab ka katseseadmeid ja neil töötavaid teadlasi. Vaidlusi seminaridel, konverentsidel, töötubades. Sobivad nii portreed teadlastest, teaduse objektid, sündmused nendega, teadustööd laboris, välitöödel, seminarides, konverentsidel, kabinettides.
Auhindade seas on kolm pääset kahele osavõtuks teadus.ee suvekoolis, mis korraldatakse järgimise aasta augusti lõpul Käsmus.
Võistluse põhitoetaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Vt lähemalt www.teadus.ee
teadus.ee

Telli Teadus.ee uudiskiri