01.2008 arhiiv

Antropoloogia | Geoloogia | Humanitaarteadus | News | Sotsiaalteadus | Teoloogia | veebi.paik

Loomine ja loodu

18.01.2008

USA Teaduste Akadeemia on välja andnud 88 lk. raamatu “Science, Evolution, and Creationism”, kus on lihtsas vormis kirjeldatud evolutsiooni olemasolu tõestavaid fakte ja selgitatud, miks kreatsionismi ei peaks koolis õpetama.
Äkki on kellelgi huvi see ka eesti keelde tõlkida ja Eestis välja anda (nii öelda profülaktika mõttes).
Vt tasuta seda raamatut veebipaigast
www.nap.edu/catalog.php?record_id=11876#toc”>evolutsioon
Täisversiooni saab ka samalt lehelt PDFina ära tõmmata.

Maido Remm

Meditsiin | mis.uudist | News

Aju tahab magusat

18.01.2008

Kui teil on mõnikord raske magustoiduportsjonist loobuda, siis süüdistage oma aju. Sest just aju rahulolukeskuste aktiveerumine annab märku, millal söömine lõpetada. Briti teadlased on teinud katse, milles vabatahtlikele pakuti võimalust einestada nn Rootsi laua põhimõttel, kus nad võisid vabalt valida mida ja kui palju süüa. Katseisikute veeni süstiti eelnevalt kas lihtlabast füsioloogilist soolalahust või siis niisugust hormooni, mida organism täis kõhu korral ka loomuldasa verre eritab ja mis surub söögiisu maha.
Smas tegid Rachel Batterham ja ta kolleegid katseisikute ajuaktiivsust funktsionaalse magnetresonantsi meetodil pilti. Ja poole tunni pärast siis viidigi katseisik lauda, kus ta võis head-paremat nautida nii palju kui süda lustis. Selgus, et täiskõhutunnet tekitavat hormooni saanutel aktiveerus hüpotalamus, ajupiirkond, mis reguleerib põhiainevahetust. Aga lisaks elavnesid ka need kõrgema närvitalitluse piirkonnad, eelkõige ajukoore otsmikusagara esiosas, mis on seotud rahulolutundega. Seejuures ilmnes, et inimesed, kelle rahulolukeskused elavnesid ainult natuke, maiustasid Rootsi lauas rohkem kui need, kellel samad keskused olid pildil eredamalt särama löönud.

Füsioloogilist lahust ehk toimevaba platseebot verre saanud inimeste toidutarbimise määras aga üksnes hüpotalamuse, selle primitiivsema ainevahetuskorraldaja aktiivsustase, mis hormooni saanutel jälle peaaegu üldse maksvusele ei pääsenud. Avastus aitab Batterhami sõnul leida uusi ja tõhusamaid võtteid söögiisu ja kehakaalu vaoshoiuks, ja edasi tahabki ta nüüd välja selgitada, kas neil inimestel, kelle kehakaal kipub normist hälbima, esineb asjakohastes ajupiirkondades ka mingeid märgatavaid häireid.

kommen.taar: Kõige tõhusam võte kehakaalu vaoshoiuks on toiduhindade kasv.
Allikas: New Scientist, 10. oktoober 2007.
Priit Ennet/Vikerraadio

Loomad | News | vänge.lugu

Herilasedki tunnevad üksteist nägupidi

18.01.2008

Teatud liiki kärjeherilased on teadaolevalt ainsad putukad, kes tunnevad oma liigi isendeid ära näo järgi. Võibolla saab neid uurides jälile, kuidas ajus nägude mälu toimib. Igatahes loodavad nõnda Arizona ülikooli teadlane Wulfila Gronenberg ja tema kolleegid, kes uurisid nelja herilaseliigi närvirakkude struktuuri. Neist kahe liigi isendid tunnevad nägupidi oma liigikaaslasi.

Kuid neil pole seepärast veel ei suuremaid ajusid aga suuremaid nägemiselundeid kui teistel herilaseliikidel. Teadlased oletavad, et nende herilaste isenditele annab nägude tundmine eelise mitte niivõrd oma liigi sees, kui selles, et eristada paremini võimalikke röövputukaid ning leida hõlpsamalt saakloomi.

kommen.taar: Kuid see on vaid teadalaste spekulatsioon. Herilaste arvamust ei tea me kunagi.
Allikas: AlphaGalileo

Füüsika | nädal.mõttes | News | Psühholoogia

18.01.2008

“Esimene asi, mida ma koolis õppisin, oli, et mõned inimesed on idioodid. Teine asi, mida ma õppisin, oli, et mõned on isegi hullemad.”
Orhan Pamuk, Türgi kirjanik, Nobeli preemia 2006

Meditsiin | mis.uudist | News

Patsiendid närigu pori

16.01.2008

Kui te elaksite USAs ja teil oleks asja arsti juurde, siis ärge arvake, et teile ilmtingimata arstirohtu välja kirjutatakse. 58 portsenti USA arstidest kirjutavad regulaarselt välja platseebotablette. Ja ehkki need ei sisalda mingeid aktiivseid osiseid, mõjuvad taolised mängupillid siiski vahel tervendavalt. 62 protsenti sealsetest arstidest peab platseebode väljakirjutamist eetiliseks.
Enim kirjutatakse platseebosid välja valuvaigistite pähe (41%). Järgnevad vitamiinid (38%), antibiootikumid (13%), rahustid (13%). Patsiendile ütlevad arstid sel puhul tavaliselt (68%), et ravi on potentsiaalselt tervendav, ent sellise olukorra puhul mitte tavaliselt kasutatav. 5% juhtudel öeldakse patsiendile otse näkku, et tegu on platseeboga.
Allikas: British Medical Journal

euroopa.mõtleb | Füüsika | News

Papparazzid ja nähtamatud tumedad pildid

16.01.2008

Kes peab füüsikat elukaugeks alaks, see eksib sügavalt. Füüsika tegeleb absoluutselt kõigega. Isegi selline amet nagu kollastele ajalehtedele kuulsuste skandaalseid pildikesi jahtiv paparazzi pole sellele teadusele võõras. Õigemini küll on paparazzisid nähtud jahtimas nähtamatut ainet. Ehk täpsemalt – nähtamatust ainest tehtud pilte.
Et lugu ei läheks liiga pööraseks, seletatagu see siinkohal lahti. Satelliit PAMELA startis 2006. aastal ja sai möödunud aastal kuulsaks sellega, et kuulujuttude järgi olevat see registreerinud tumeda aine vastasmõju nähtava ainega. Kuid asjakohased teadlased olid info jagamisega kitsid – see piirdus vaid suulistel ettekannetel näidatud slaididega.

20. augusti Stockholmis peetud sellekohase ettekande slaide tõttas pildistama Gif-sur-Yvette´is asuva teoreetilise füüsika instituudi teadalane Marco Cirelli ja teisedki. Nüüdseks on Cirelli&Co näpatud fotosid tsiteerinud pooles tosinas online artiklis. Cirelli väidab, et pildistamiseks andis nõusoleku esineja. Mõned teadlased on sellise käitumise hukka mõistnud, teised aga osutavad, et uurimistöö tehti niikuinii rahva raha toel.
Allikas: Scientific American

Bioloogia | News | Psühholoogia | vänge.lugu

Näoilme sõltub vaataja poliitilisusest

16.01.2008

Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid. Põhja-Florida ülikooli psühholoog Jacob M. Vigil ja tema kolleegid näitasid 740 üliõpilasele fotosid nägudest, mis olid arvuti abil muudetud üsna emotsioonivabaks. Siis küsiti neilt, kas nägu väljendab kurbust, rõõmu, tüdimust, üllatust, kartust või viha. Tudengid, kes seostasid end vabariiklastega iseloomustasid nägusid ähvardavamaks kui demokraate pooldavad tudengid. Pole siis ime, et konservatiivid kalduvad suurendama sõjalisi kulutusi ja karistuste määra.

Nii et kui olete tõsine reformierakondlaste seltsis, peavad nad teid kurjaks inimeseks, kui aga sotsiaaldemokraatide kambas, siis peetakse teid lahedaks selliks.
Allikas: Nature Proceedings

Meditsiin | News | Psühholoogia | Tehnoloogia | vänge.lugu

Magnetväli aeglustab mõtlemist

16.01.2008

Kes tahab kiirest elurütmist pääseda, see pistku pea tugevasse magnetvälja. Prantsusmaa Strasbourgi ülikooli Pasteuri instituudi teadlased on täheldanud, et funktsionaalse magnetresonantskuvamise (fMRI) eksperimentide ajal reageerib inimene aeglasemalt kui muidu.

fMRI seadmes pistetakse pea magnetvälja, mis on Maa magnetväljast poolustel 30 000 korda tugevam. Teadlased palusid katsealuseid vajutada nupule, kui ekraanile ilmub kaashäälikute seas kindel täht, näiteks X. Ja magnetväljas oli nende reaktsioon 30 protsenti aeglasem. Teadlased oletavad, et magnetväli võib ajurakkude ergastust alla suruda.
Allikas: Scientific American

Telli Teadus.ee uudiskiri