02.2008 arhiiv

lugemis.vara | News

Tarkade klubi trikitab

15.02.2008

Tarkade Klubi
Veebruar 2008
82 lk, hind 39.90

Tarkade Klubi veebruarinumber on teinud triki ja mananud oma kaanele foto trikimees Jürgen Veberist. Sees on ka lugu. Aga ega Trikimees oma trikke paljasta, seletab vaid loomuliku ja üleloomuliku seoseid. Juttu ka maailma kuulsatest illusionistidest, sealhulgas James Randist ja Uri Gellerist.
Isikulugu on münditrikitaja Ivar Leimusega, Eesti müntide ja raha ajaloo parima asjatundjaga. “Mul on väga hea tunne, kui tuleb uus ja huvitav leid, mis kinnitab midagi või lükkab ümber. Aga kui kallis miski on – absoluutselt ei koti,” ütleb Leimus.
Juttu on ka Maa kõikumistest ja ahvi ajuga robotitest. Ja kirevuse sees ning kireva päralt – kirjeldatakse ka igamehe allveelaeva, mille saab kätte vaid miljoni krooni eest. Nii et mis muud kui ostma, et saaks uppunud laevadelt Leimusele münte koguda ning Trikimehe eest pakku minna.
teadus.ee

eesti.teadus | News

Määrati riigi teaduspreemiad

15.02.2008

Vabariigi Valitsuse istungil neljapäeval 7. veebruaril määrati 2008. aasta teaduspreemiad.
(loe edasi…)

euroopa.mõtleb | Geoloogia | News

Maa on jõudnud inimajastusse

15.02.2008


Portsmouthi ülikooli geoloogid oletavad, et inimkond on Maad muutnud nõnda palju, et see on viinud Maa ajaloo ühe epohhi lõpule ja alustanud uut.
Holotseen on lõppenud ja oleme suubunud uude epohhi – Antropotseeni ajastusse.
Andrew Gale ja tema kolleegid on hinnanud inimmõjude põhilisi tagajärgi planeedile ja avastanud, et viimase 200 aasta jooksul on toimunud enam muutusi, kui siiani arvati. Nad jälgisid selliseid ilminguid nagu setete erosiooni ja ümberpaiknemist, põhimuutusi süsinikuahelas, globaalset temperatuuri, ookeani happestumist ja üldmuutusi Maa taimestikus ning loomastikus.

Inimaktiivsus on saanud Maa topograafia ja kliima esmamuutjaks. “Pole võimalik, et 6,5 miljonit inimest elab Maal, põhjustamata hiiglaslikke muudatusi füüsilises, keemilises ja bioloogilises keskkonnas,” ütles Gale. Uurides stratigraafilisi kihte avastati näiteks liivadest tillukesi plastikosiseid ning suudeti tuvastada näiteks tuumakatsetuste algaega 1950. aastatel. Seepärast arvavad Gale ja ta kolleegid, et eel- ja järelindustriaalne Maa ei saa kuuluda samasse geoloogilisse aegkonda. Nad panevad rahvusvahelisele stratigraafia komisjonile ette nimetada Maa uusim geoloogiline ajastu Antropotseeniks.
Allikas: AlphaGalileo

euroopa.mõtleb | News | Ökoloogia

Ökosüsteemi taastumine võtab 30 miljonit aastat

15.02.2008

Ajaloo suurimate väljasuremiste järel taastusid ökosüsteemid vähemalt 30 miljonit aastat. 250 miljoni aasta eest Permi ajastul suri välja üle 90 protsendi liikidest nii putukate, taimede, mereloomade, kahepaiksete kui roomajate seast. Ökosüsteemid hävitati üle kogu Maa. Liikide vahel kujunenud võrgustikud katkesid ja ellujäänud liigid hakkasid taastumise nimel võitlema. See oli kogu eluslooduse välja suremisele teadaolevalt kõige lähem olukord.
Siiani arvati, et elu taastus üsna kiirelt, kuid see toimus vaid oportunistlike liikide näol, kes kiiresti hõivasid tühja ökoruumi. Nagu oli seda seasuurune tünnikujulise rinnaga Lystrosaurus (pildil). Bristoli ülikooli teadlased Sarda Sahney ja Michael Benton näitasid, et spetsialiseerunud loomad moodustasid keerulisi ökosüsteeme ja toiduahelaid hoopis pikema aja vältel. Nii et pärast suurt ökoloogilist kriisi võtab taastumine väga kaua aega.

Sahney ja Benton uurisid neljajalgsete selgroogsete nagu kahepaiksed ja roomajad taastumist. Nad leidsid, et ehkki neljajalgsed toibusid kiiresti, võttis stabiilse tasakaalu tekkimine aega 30 miljonit aastat.
Permi väljasuremised toimusid kolmes laines, millest suurim oli 251 miljoni aasta eest ja vallandus nüüdsetel Venemaa aladel aktiviseerinud vulkanismi tagajärjel, misläbi tekkis laavast kaetud 200 000 ruutkilomeetri suurune “Siberi lõks”.
Allikas: AlphaGalileo

Füüsika | News | vänge.lugu

Teadlased lõid musta augu laboris

15.02.2008

See ei ole küll selline must auk, nii nagu neid ka meie galaktikas arvatakse ringi liikuvat ja kuhu kõik ettesattuv ära mahub. Tegu on kavala ideega, kuidas laserikiire impulsside peal tekitada üks musta augu sarnane moodustis ja selle peal siis uurida, kas Stephen Hawkingil oli õigus. Nimelt ei ole ühe nüüdisaja kuulsama füüsiku Hawkingi arvates must auk täiesti must, vaid kiirgab osakesi. Mida nimetatakse Hawkingi kiirguseks. Seda 1970. aastatel välja pakutud ideed näib praegu toetavat enamik kosmolooge. Kuid eksperimentaalset tõestust sellele pole veel ikka. Ja kosmosest on seda ka üsna raske kätte saada.
Ühendkuningriikide St Andrewsi ülikooli teadlane Ulf Leonhardt ja ta kolleegid aga kinnitavad nüüd, et suutsid luua musta augu laboris ja uurida selle sündmuste horisonti. Musta augu sündmuste horisont on säherdune piir, kust enam kaugemale augu sisemusest ei näe, see tähendab sealt edasi valgus ei pääse.


(loe edasi…)

mis.toimub | News

Osalege teadusfoto võistlusel

15.02.2008

Ettevõtmise teadus.ee korraldatav teadusfoto võistlus kestab veel 29. veebruarini. Seni on saabunud 75 tööd.

Teadusfoto on väga lai vald. Kes uurib ja pildistab metsas tegutsevat sipelgat, kes kaevab lahti mõne maalinna ja pildistab, kes aga klassiruumis kaks vedelikku kokku kallab ja siis uue värvuse tekkimist kaameraga jälgib. Kes aga pildistab hoopis uurijaid endid. Või siis kivistisi, kivimeid, mikroorganisme. Teadusfoto jäädvustab ka katseseadmeid ja neil töötavaid teadlasi. Vaidlusi seminaridel, konverentsidel, töötubades. Lõppude lõpuks on ju igaüks omamoodi teadlane. Ka teaduse populariseerimine käib meie võistluse alla. Nii et osalege. Võistluse põhitoetaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Täpsemalt vt www.teadus.ee nupu TEADUSFOTO 2007 alt.
teadus.ee

News | vigade.pärandus

Apsakad toimetaja lohakusest

15.02.2008

Kaido Reivelt Eesti Füüsika Seltsist saatis meile märkuse kahe vea kohta, mis teadus.ee eelmises numbris esinesid. to.imetaja rubriigis väideti, et kümneaastaseks sai ettevõtmine Suur Vanker. See on ekslik, sest tegelikult sai kümneseks hoopis AHAA keskuse teadusteater. Sellele juhtis tähelepanu ka keskuse juhataja Tiiu Sild. Teadusbuss Suur Vanker pärineb aastast 2005.
Rubriigis kaksik.lause juhtus nii: väites “Trikk on selles, et eriline arvutisüsteem korrigeerib läätsi, mille abil laserikiir aatomi suuruseks koondatakse ja nii saadakse palju teravam kujutis kui siiani.” oli viga – ei korrigeerita laseri kiirt, vaid elektronkiirt.
Vt näiteks:
www.scienceblog
Palume vabandust.
teadus.ee

Antropoloogia | Loomad | News | Sotsiaalteadus | to.imetaja

Inimhulk ei erine lambakarjast

15.02.2008

Kui te olete ennast avastanud sealt, kuhu teil polnud vähimatki kavatsust minna, siis teadke – olete täiesti normaalne inimene. Lugesin just hiljuti uudist, et Leedsi ülikooli teadlased avastasid, et inimene on tegelikult karielajas nagu lammas või parvelind.
Nad nimelt kogusid ühte saali paarsada inimest ja palusid, et nad üksteisega ei suhtleks. Liikuda võisid nad kuhu iganes, juhuslikult, ainult et nad pidid hoidma vähemalt käteulatuse võrra distantsi. Teadlased aga informeerisid teiste katsealuste teadmata väikest hulka katsealuseid, kuhu liikuda. Ja nii selguski, et 200 inimese puhul piisab vaid kümnest suunateadlikust inimesest, et teised alateadlikult nende eesmärgikindlatega samas suunas liikuma hakkaksid. Seega, vaid 5% rahvahulgast määrab, kuhu ülejäänud 95% suunduvad.

Leedsi ülikooli professor Jens Krause jäi küll poliitiliselt korrektseks ja kinnitas ajakirjanikele, et nende tulemusi saab kasutada näiteks õnnetuste puhul või jalakäijate organiseerimiseks inimestest tulvil tänavatel.
Mis ütlemata jäi, on et seda teadmist kasutavad ka massirahutuste organiseerijad. Ning muidugi igasugused revolutsionäärid, ekstremistid ja muud äärmuslased. Nii lähi- kui kaugajaloost on selle kohta hulgaliselt näiteid tuua. Inimene on lambakarja liige – see ütelus ei tundugi nüüd pahatahtlikuna, vaid lihtsalt tõdemusena.
Siit võib minna veel edasi ja küsida – kas mitte pole üks autostumise põhjusi alateadlik püüd saada eemale lambakarjast, mis tõmbab su endasse, kuni lõpuks avastad end näiteks oma kodu asemel hoopis mõnel laulupeol olevat. Autoplekk kaitseb karja eest. Või siiski. Kas pole ka meie teedel toimuv ohjeldamatu kihutamine siiski lambakarja efekt. Piisab, kui 5% autodest kihutab, ja kohe teevad seda kõik.
Tiit Kändler

Bioloogia | nädal.arvus | News

Lööme õunad läikima

15.02.2008

Kui farmerid hakkaksid kasvatama mattide puuviljade asemel läikivaid, siis võiks see vähendada piirkonna maksimaalset päevatemperatuuri 1,9°C võrra ja aidata võidelda globaalse soojenemisega.
Allikas: Nature, 17. jaanuar

Bioloogia | nädal.pildis | News

15.02.2008

Läänemere plankton käitub kaootiliselt. Ajakirja Nature 14. veebruari numbris on avaldatud üks Läänemere elustiku uurimus, mille tegid Hollandi, Saksa ja USA teadlased. Selles on esmakordselt eksperimentaalselt tõestatud, et Läänemere bakterid, fütoplankton, ja zooplankton moodustavad koosluse, mis käitub kaootiliselt. Jälgides Läänemerest võetud 90 liitri vee mesokosmost laboris 2300 päeva jooksul kaks korda nädalas nähti, et eri liikide arvukus fluktueerus mitme suurusjärgu piires. Need fluktuatsioonid olid ka väga erinevate perioodidega.
Matemaatiline analüüs näitas, et Läänemere planktoniliikide arvukuse ennustatavus piirneb 15–30 päevaga. See on vaid veidi enam, kui kohaliku ilmaennustamise täppiminek. Nõnda tõestati, et liikide vastasmõjud toiduahelas võivad tekitada kaost. Keerulised toiduvõrgustikud ei vaja oma jätkusuutlikkuseks stabiilsust. Fotol on kaose näitena toodud lennuki poolt tekitatud õhu turbulents.
Allikas: Nature

Telli Teadus.ee uudiskiri