03.2008 arhiiv

lugemis.vara | News

Eesti idee leiutab, kuid ei vormista

28.03.2008

HEI
Hea Eesti Idee
Nr 1 (10), veebruar 2008
50 lk, tasuta

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahastatud ja Eesti Ekspressi Kirjastuse välja antud almanahh on tasuta kättesaadavatest trükistest kindlasti sisukamaid. Siin kirjutatakse Eesti teadlastest, inseneridest. Isegi mõni leiutaja leitakse üles. Sedapuhku uuritaksegi, miks on Eestis nii vähe patente. (Leiutavad, aga ei vormista.) Füüsikast on kirjutada päikesepatareide tehnoloogia arendajast Malle Krunksist. On ka mõtteuudiseid välismaalt.
Jääb küll arusaamatuks, miks peab HEI isegi leiutajaid jagama naisteks ja meesteks (“Eesti naisleiutajad teevad ilma”), nagu teevad seda kõige nõmedamad trükised. Ja kui juba jutuks läks – kui naised teevad ilma, kas nad on siis ilmataadid või?
Aga olgu, almanahh on asjalik ka neile, kes tahaksid istuda pabertoolidel, ja seda saab endale ka tasuta tellida (millise võimaluse otsimine jäägu koduülesandeks) või siis vahtida ekraanilt paigast wwww.eas.ee
teadus.ee

mis.toimub | News

Eesti mäekonverents 2008

28.03.2008

02. mail 2008 TTÜ Mäeinstituudis, Ehitajate tee 5 toimub järjekordne Eesti mäekonverents. Selle aasta läbivaks teemaks on “Killustiku kaevandamine ja kasutamine”.
Killustik on Eestis juba pikemat aega aktuaalseks teemaks olnud nii kaevandajate kui ka tarbijate jaoks. Majanduse kasv on suurendanud killustiku vajadust nii teede kui ka elamute ehituses. Tekkinud on nii öelda riigi ja ühiskonna vastuolu. Eesti Mäekonverentsile on oodata esinema omavalitsuse esindajad, killustiku tootjad ja tarbijad ning nende ühendused: Eesti Mäeselts, EETL, Eesti Betooniühing, Eesti Asfaldiliit jt.


Mäeteadus määrib. Foto Teadusfoto 2007 kollektsioonist. Autor selgub reedel.
(loe edasi…)

euroopa.mõtleb | Geneetika | Loomad | News

Järjestati esimene Mardika genoom

28.03.2008

Kõigist maailma loomaliikidest on 75% putukad. Neist omakorda on suurim rühm mardikad, kellest tuntakse 400 000 liiki. Mardikaid on väga värvikaid ja mõnel neist on ka iirisvärvumise oskus. Paljud neist on põllunduse jaoks kahjurid, näiteks koloraado kartulimardikas.

Punane jahumardikas Tribolium castaneum kahjustab teraviljajahusid. Nüüd on Kopenhaageni ülikooli teadlase Cornelis Grimmelikhuijzeni juhtimisel töötanud 14 riigi 64 teadlaste rühma järjestanud selle mardika genoomi. See koosneb 200 miljonist nukleotiidist, mis kodeerivad umbes 16000 geeni. Loodetakse, et kui genoom teada, siis saab kahjurite vastu ka edukamalt astuda.
Allikas: AlphaGalileo

Meditsiin | News | to.imetaja

Hirm tarretab vere ja kahjustab südant

28.03.2008

Südamehaigused on hädad, millest Lääne ühiskond kuidagi lahti ei saa. Pigem hiilib neid juurde – ja eelkõige Läänega hiljuti liitunud riikide kodanike kaudu. Põhiliselt nähakse südant haigeks tegevate põhjustena vähest liikumist, liigsöömist ja suitsetamist. Prantsuse fenomeniks on hakatud nimetama asjaolu, et Lõuna-Euroopas süüakse küll tublisti loomset rasva, ent südamed on neil ikka tervemad.
Kuid kas ei tee südant haigeks ka miski muu põhjus? Võibolla teeb südame haigeks hoopis see, kui süda kogu aeg valutab. Nüüd on tulnud kinnitusi, et rahvasuu ei aja siingi pada. Hirm võib tõepoolest vere tarretama panna. Ja seda sõna otseses mõttes.
Bonni ülikooli meditsiinitudengite hiljutise uurimuse kohaselt, mida refereeris Euroopa teadusportaal AlphaGalileo, kämpub ärevushoogudest vaevatud inimeste veri enam kui füsioloogiliselt tervetel inimestel. Ärevatel inimestel on ka suurem võimalus surra südamehaigustesse. Eriti suureneb pideva ärevusega tromboosi ja südamerabanduse oht.
Ka enne on tähele pandud, et stress ja ärevus mõjutavad vere hüübimist. Kuid need tähelepanekud põhinesid tervete inimeste küsitlemisel. Nüüd aga uuriti ärevushäirete alla kannatavaid patsiente.


Kas väike kajakake kannatab ka ärevuse all? Foto Teadusfoto 2007 kollektsioonist. Autor selgub reedel.
(loe edasi…)

Antropoloogia | Etnoloogia | Geograafia | nädal.arvus | News

Bhutani imeline rahvastik

28.03.2008

Seoses Bhutani esimeste demokraatlike valimistega on selgunud, et selles riigis elab inimesi 635 000 (National Geographic) kuni 2 327 849 (Eesti Päevaleht). Kui tõde on vahepeal, siis on Bhutan nii pindalalt (47 000 ruutkilomeetrit) kui rahvaarvult Eestiga umbes täpselt võrdne.

Bioloogia | Geoloogia | nädal.pildis | News

Teadus pole naljaasi

28.03.2008

Sel Teadusfoto 2007 võistlusele saadetud pildil loevad teadlased üle samblaliike. Kits ja põder pole ka nii hoolikad. Autor selgub reedel.
Võidutööde näitus on avatud akadeemilise raamatukogu fuajees 28. märts–14. aprill. Külastage!
teadus.ee

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

28.03.2008

“On sajandeid, mis lisaks muule väidavad end kunstides ja teaduses kõike ümber tegevat, sest nad ei oska midagi teha.”
Giacomo Leopardi (1798–1837), itaalia kirjanik

lugemis.vara | News

Tark mees on nähtamatu mees

21.03.2008

Tarkade Klubi
märts 2008
Presshouse OÜ
82 lk, hind 39.90

Kuidas ehitada küüntest kübar, mis nähtamatuks teeks – selle üle on inimene ikka juurelnud. Teadusel ja sel põhineval tehnoloogial on siingi varuks oma lähenemine, mida TK märtsinumber tutvustab. Valgusega saab osavalt manipuleerides minna objektidest mööda nii, et vaatleja jaoks neid justkui ei olekski. Siiski pole selline trikk võimalik veel ideaalsel määral ja igal juhul, ajal ning kohas. Nii et pimedas toas peame siiski pidama nähtamatust millekski, mis valguse puudumisega seotud.
Kel pole veel poliitkast kõrini, võib lugeda, kuidas loomad poliitikat teevad.
Priit Pullerits aga teeb meid tuttavaks ühe salapärase eesti soost praegu Tartu ülikoolis stipendiaadina tegutseva mehega Christopher Kukega. Endine USA vastuluuraja tunneb nüüdse inimeseuurijana huvi ka selle vastu, miks eestlased tänaval nii kiiresti käivad.
TK küsib: Mis juhtub, kui kõrbes sajab paduvihma? Kuidas arvutada armastust? Miks lihased väsivad? Ja veel ja veel muid küsimusi, millele täielikult ei oska vastata ükski teadus. Ent küsida pole kohatu.
teadus.ee

lugemis.vara | News

Värvikolmnurkne Horisont

21.03.2008

Horisont, märts 2008
56 lk, hind 39.50
MTÜ Loodusajakiri

Horisondi märtsinumbris on astronoom Arved Sapar saanud hakkama sellega, et paigutanud Eesti parteid Newtoni värvikolmnurka. Sealjuures on rohelised sattunud hoopis sinisele alale. Omamoodi spekulatiivne see teooria ju on, kuid mõtlemist pakub igal juhul.
Intervjuu on merematemaatiku Tarmo Soomerega, kes kurdab, et meil puuduvad rannikuinsenerid. Ka avab Soomere oma elu läbi nii mõnegi sotsialismi hilisaja elu tahu meil ja Moskvas. Intervjuu on täiel määral üleval ka Horisondi koduleheküljel horisont.ee
Tasub lugeda, sealt leiab ka ühe tippteadlase kujunemise huvitava loo.
Juttu on veel vene ja eesti poeetidest, maailma katusest, ratsarügemendist.
Füüsik Jaak Kikas mõlgutab oma mõtteid koguni vabalt langevas liftis. Mõtted on hariduslikud ja puudutavad seda, et kellele siis füüsikat Eestis vaja on.
Keda huvitab, leiab konkreetseid näpunäiteid ka vilguti ehitamiseks.
“Ka siis, kui viisakalt käituvad inimesed likvideerida, tekib viisakus uuesti,” lohutab meid akadeemik Soomere.
teadus.ee

mis.toimub | News

Kolm juubelit korraga

21.03.2008

Elu probleemist huvitatutel on põhjust lähiaegadel pidada ka rahvusvahelisi teadusjuubeleid. Eelkõige pean silmas DNA kui geeniaine ehituse selgitamist 55 aastat tagasi, mis kulmineerus Karl Ernst von Baeri sünnipäeva paiku 28. veebruaril 1953.a.
Teiseks, pool sajandit tagasi, 1958.a ilmus trükist artikkel, milles Francis Crick tutvustas oma hiljem kuulsaks saanud Tsentraaldogmat. Ja veel, kolmandaks, 35 aastat tagasi, 1973.a paiku tehti pärmi fenüülalaniini tRNA-st röntgenpilt, mis näitas , et Elus ei mängi sugugi alati põhirolli klassikalised e standardsed e kanoonilised Watson-Cricki lämmastikaluspaarid, vaid on ka teisi, mis mõnes RNA piirkonnas isegi suuremat tähtsust omavad.
Kõigile neile kolmele teadusjuubelile olen EV aastapäeva puhul pühendanud pika, 47-leheküljelise arutluse. Näiteks olen toonud kontsentreeritud kujul DNA struktuuri de&”154ifreerimisloo ja seda mitmekülgselt analüüsinud.
Mittestandardsete paaride, eriti C-A-ga olen ise tegelenud ja diskuteerin põhjalikult ka nende üle.
Raik-Hiio Mikelsaar

Telli Teadus.ee uudiskiri