05.2008 arhiiv

lugemis.vara | News

Mida teha, kui oled insener?

02.05.2008

Tarkade Klubi
Aprill 2008
Peatoimetaja Arko Olesk
Presshouse OÜ
82 lk, hind 39.90
(loe edasi…)

Ajalugu | lugemis.vara | News

Teaduse ajalugu intervjuudes

02.05.2008

Rein Veskimäe
Põline parituur
Eesti teadlased horisondil
Reves Grupp OÜ, 262 lk

Eesti teaduse populariseerimise grand old man Rein Veskimäe on pannud raamatusse enda poolt teadlastega tehtud intervjuud, mis on ilmunud ajakirjas Horisont 30 aasta jooksul. Mõned intervjueeritud on praeguseks manalamehed. Nõnda kujutab teos ka omamoodi ülevaadet Eesti teaduse kolme aastakümne ajaloost. Tore, et autor kirjutab ka endast. Veskimäe oma usutlustes ei veiderda ja nõnda esitab ta teadlaste endi kõne, olgu see siis Eesti nüüdisajakirjanduse silmis vanamoodne või mis. Kuid nii on raamat ka omamoodi käsiraamat neile, kes ehk võtavad ette mõnest teadlasest kirjutamise. Ja neilegi, kes teadlaseks püüdlevad. Seda enam, et on ka isikuregister.
teadus.ee

küsi.julgelt | News

Soojendavad ja hõõguvad lambid

02.05.2008

Hõõglampidele heidetakse ette vähest kasutegurit. Hõõglambid peaksid tootma valgust ja peamiselt sooja. Meil siin vähemalt langeb lampide kasutamisaeg suures jaos aega, kui ruume tuleb kütta. Kas hõõglampide kütmistöö efektiivsus on tõesti minimaalne või loetakse see lihtsalt lihtsustamiseks nulliks? Või leitakse, et (kesk)kütte arve vähendamisele hõõglamp ei mõju ja seega ei pea seda miinust hõõglampide hoopiski kergeks plussiks arvestama?
Artur Räpp

Saadan siinkohal vastuseks mu kolumni, mis mõni aeg tagasi Eesti Päevalehes ilmus.
Tiit Kändler

SÄÄSTMINE EI SAA TOIMUDA MITTE MILLEGI ARVELT
Kui te ei usu, et on võimalik säästa energiat, seda palju enam kulutades, siis on teil muidugi õigus, kui asja võtta teaduslikult. Kui aga läheneda emotsionaalselt, siis just nõnda on lugu säästupirniga. Säästupirn kujutab endast uut kaubandusmüüti.

Elekter muutis meie tsivilisatsiooni palge ehk kõigist viimaste sajandite leiutistest enim. Ja elektripirn ehk hõõglamp on elektri nähtav, selge ja kergesti tajutav kehastus. Thomas Alva Edison leiutas selle senini töötava variandi aastal 1879. Hõõglamp on imelihtne. Millest see siis koosneb? Klaaskolb, mille sees inertgaas argoon või krüptoon või hoopis lämmastik. Hõõgniit, mis on volframtraat. Metallist sokkel, paar metalltraadikest. Ja ongi kõik. Elektronide vool ajab traadi hõõguma, ja selle hõõgumise nähtav osa valgustabki meie ööpäeva seda aega, mis muidu kuluks lõkketegemiseks või pirrusüütamiseks.
Kuid inimene ei ole ju kunagi saavutatuga rahul. Nii leiutas ta ka teist laadi elektrilampe. Nagu näiteks gaaslahendusel põhinev fluorestsentslamp. Mille nüüdne järeltulija on endale saanud hellitusnimeks säästulamp. Ja just selle fluorestsentslambi tõttu on nüüd Brasiilia ja Venezuela esimeste riikidena seadnud sihikule hõõglampide kõrvaletõrjumise. Austraalia keelustab hõõglampide müügi aastal 2010. Ka Euroopa Liidus ringlevad samalaadsed mõtted, eriti Saksamaa, Hollandi, Taani ja Belgia poliitikute seas.
(loe edasi…)

mis.toimub | News

02.05.2008

KOHE AVATAKSE SPORDITEADUSE NÄITUS
Tartus VISA spordihallis (Ravila 80) on 1.maist kuni 15.juunini võimalik osa saada AHHAA-keskuse korraldatavast spordinäitusest, kus külastajad saavad proovida oma võimeid-oskusi ja analüüsida tulemusi sporditeaduse kaudu.
Tähelepanu on pööratud kolmele suuremale teadusvaldkonnale: kehateadus (anatoomia ja füsioloogia), mõtteteadus (spordipsühholoogia ja sooritus), materjaliteadus (uued tehnoloogiad spordivarustuses).
Tegevust jagub igas vanuses spordihuvilisele ning igavust ei pea tundma ka tugitoolisportlased. “Ahhaa, OOOOO!” pakub teadmisi teaduse, tehnoloogia ja meditsiini vallas, tutvustab tervislikke eluviise ja spordi kasulikkust ning annab võimaluse oma keha ja võimeid paremini tundma õppida.

Saab sõpradega võistelda, tegutseda töötoas, vaadata teadusteatrit või süveneda mõne eksponaadi taustideesse.
Kõigi külastajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu, sealhulgas suur üllatusauhind: lennukipiletid kahele Kreekasse.
Lisainfo www.ahhaa.ee
Allikas: Ahhaa

(loe edasi…)

Ajalugu | Astronoomia | eesti.teadus | News | Tehnoloogia

Täheuurimine kosmosest algas Tartust

02.05.2008

Neli aastakümmet tagasi toimus astronoomiliste vaatluste ajaloos tähtis sündmus, mis sai alguse Tartus. Seda aastaid kestnud tööd kroonis 18. aprillil 1968 Nõukogude Liidu Kapustin Jari kosmodroomil raketi edukas start, mille käigus viidi maalähedasele orbiidile tehiskaaslane (lunoid) Kosmos-215. Selle pardal oli tähtede (v.a Päike) kiirguse mõõtmiseks ehitatud teaduslik aparatuur.
Ultraviolettkiirguse mõõteaparatuur koosnes mitmest väikesest 7 cm peegliga teleskoobist, mis töötasid spektri maalt nähtamatus ultraviolettpiirkonnas vahemikus 120 kuni 270 nm. Lisaks oli seal kaks sama suurt nähtava piirkonna läätsega teleskoopi ja tajur kosmilise röntgenkiirguse registreerimiseks. Samuti oli tehiskaaslase pardal vajalik toite-ja registreerimisaparatuur.


OAO ultraviolettkiirguse teleskoop.
Foto: APES

Lendava orbitaalse observatooriumi teadusaparatuur töötas kuni patareide tühjenemiseni sama aasta juuni lõpus. Nimetatud optika ja tajurite kompleksi võib pidada maailma esimeseks tähtede (v.a Päike) ultraviolettkiirguse mõõtmise orbitaalseks observatooriumiks OAO. USA-s kaks aastat varem orbiidile viidud analoogne süsteem ei hakanud tehnilise rikke tõttu tööle.
Töö OAO loomiseks sai alguse mõned aastad varem Eesti Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi Aparaadiehituse sektori ettepanekust, mille kandis Moskvas Rakendusmatemaatika Instituudis ette sektorijuhataja Valdur Tiit. Koosolekut, mille kutsus kokku Astronoomia Nõukogu, juhatas maailmakuulus astrofüüsik akadeemik Viktor Ambartsumjan. Arutelu tulemusel otsustati liita FAI, Moskva Riikliku Ülikooli Šternbergi-nimelise Astronoomia Instituudi ja Krimmi Astrofüüsika Observatooriumi täiendavad ettepanekud ühiseks projektiks.


FAI APES-is väljatöötatud ja valmistatud (1967) vaakumultraviolettpiirkonna kahekordne difraktsioonivõredega vaakummonokromaator, teadaolevalt esimene taoline maailmas.
Foto: APES

OAO teadusaparatuuri mehaanika ja elektroonika osa valmistas üks Moskva aparaadiehituse instituut. FAI APES-i osaks aparatuuri ehitamise perioodil jäi ultraviolettkiirguse tajurite uurimine ja kalibreerimine, sest siin asus sel ajal maailmas ainulaadne vaakumultraviolettpiirkonna kahekordne monokromaator. Samuti valmistati APES-is ultraviolettkiirguse teleskoopidele kontrolllambid. Kosmodroomil osalesid OAO ettevalmistamisel lennuks FAI poolt V. Tiit (kosmodroomil tehiskaaslase Kosmos-215 ülalkirjeldatud teadusaparatuuri meeskonna juht) ja Riho Nõmmik (nüüd Moskvas töötav rahvusvaheliselt tuntud kosmoseteadlane).
Hiljem osalesid OAO abil saadud andmete töötlemisel ja kasutamisel FAI teadlased – Arved Sapar, Kalju Eerme ja reisedki.
Valdur Tiit

euroopa.mõtleb | Loomad | News

Linnud eksivad suuna, mitte kaugusega

02.05.2008

Aeg-ajalt saab kuulda-lugeda linnuvaatlejate järjekordsest saavutusest, uue meil haruldase linnu avastamisest. Neid nimetatakse tavaliselt eksikülalisteks. Kuid miks meie oludesse sobimatud linnud siia eksivad?
Rändlinnud eksivad lennu suunas, kuid mitte pikkuses. Selles veendusid Marburgi ülikooli ornitoloogid ja ökoloogid. Teadlased kasutasid kümnete ja kümnete aastate jooksul kogunenud mitut tuhandet tähelepanekut Euroopasse sattunud Aasia lindude, eriti laulurästaste ja lehelindude kohta. Nad avastasid, et kaugus Põhja-Siberi pesitsuspaikade ja Lõuna-Aasia talvituspaikade vahel oli sageli sama, mis kaugus nende pesitsuspaikadest Euroopasse.
Lindude suurus ei ole sealjuures oluline. Seni arvati tavaliselt, et linde paiskab teelt kõrvale kuri ilm. Kuid nüüd võib arvata, et linnud eksivad vigade tõttu oma rändeprogrammis.

Kõige sagedamini eksivad Euroopasse Aasias laialt levinud linnuliikide esindajad. Nad lendavad sama maa, mis vaja, kuid avastavad end lõpuks Euroopas.
Lennusuund ja selle pikkus antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale geneetiliselt. Rändlinnud suudavad mõne põlvkonnaga kohaneda ka keskkonnamuutustega. Nende geenid vastutavad selle eest, et lindudel tekib rahutus ja nii nad lendavadki sügisel lõunasse. Kuid vahel läheb programm sassi. Linnud ei pööra vasakule, vaid paremale, nii nagu eksinud autojuht, kui ta kiirteelt maha pöörab.
Enamiku lindude jaoks on eksiränne ühesuunaline reis. Pole leitud ühtegi tõendit, et nad oskaksid Euroopast kevadel Siberisse tagasi lennata, isegi kui nad talve üle elavad. Avastus seletab ka, miks ainsad hulkurid, keda linnuvaatlejad Euroopas on näinud, on pikamaa rändlinnud kaugelt Ida-Aasiast. Lühimaa rändlindude ekslikud teekonnad lõpevad kusagil Põhja-Aasia lääneosas.
Allikas: AlphaGalileo

Bioloogia | Füüsika | News | vänge.lugu

Elekter aitab nuusutada

02.05.2008

Kui elektrit on õhus, siis tunneb seda ka nina. See rahvatarkus on saanud kinnituse ka teadlastelt. Kui anda inimesele väike elektrilöök, siis suudab ta teha vahet sama molekuli kahe peegelsümmeetrilise versiooni vahel, mis enne tundusid eristamatud.
Chicago Loodeülikooli teadlane Wen Li ja ta kolleegid lasksid inimestel nuusutada kahe keemilise ühendi parema- ja vasakukäelist isomeeri. Ühe aine nuusutamisel said vabatahtlikud väikese elektrilöögi. See mõjutas aju piirkonda, mis tegeleb lõhna tundmisega.
Pärast seda elektrilööki eristasid katsealaused kahte peegelsümmeetrilist molekuli varianti pooltel juhtudest, kui juhuslik tulemus oleks olnud vaid kolmandikul juhtudest. Teise aine puhul lööki ei antud, ja selle isomeeride äratundmine ei paranenud kah.
Katse näitas, et inimesel on palju tundlikum lõhnataju kui arvatakse, ent tavaliselt me seda võimet ei kasuta.
Allikas: AlphaGalileo’

kaksik.lause | Loomad | News

Hambaarst ja kilpkonn

02.05.2008

1. Hambaarst päästis kilpkonna.
2. Kilpkonn, kes vigastas oma kilbi, olles uhutud Briti rannikule, pääses tänu hammaste raviks mõeldud ühendile, millega ta kilp parandati.
teadus.ee

Matemaatika | News | Sotsiaalteadus | to.imetaja

02.05.2008

Rehkendamine valmistab Eestis jätkuvalt raskusi, olgugi et Tootsi aegadest on möödunud sadakond aastat. Matemaatikast on koolid osanud teha kolli, mis vabas ühiskonnas vaeseid koolilapsi vaid ahistab ega lase nende loovusel õide puhkeda. Muidu justkui täiskasvanud ajakirjanikud kirjutavad, et neile pole neid siinuseid küll kunagi vaja olnud. Muidu ju kaugelt vaadates täis kasvanud sotsioloogid kirjutavad rahvale lehekülgede kaupa, kuidas ikka on tehtud vigu integratsioonis, toomata mingeidki analüüsijuppe, mida võiks matemaatiliseks statistikaks pidada. Integreerimisest matemaatikas tundub et pole neil õrna aimu.
Nii ongi, et sotsioloogiliste küsitlustegi tulemusi peetakse mingiks loodusseaduseks, mida vaidlustada ei tohi, toomata ära nende vigade piiregi.
Üks eesti soost sotsiaalteadlane, kelle tööd võib nimetada teaduslikuks ses mõttes, et see on maailmatasemel, on Rein Taagepera. “Mitmeti on sotsiaalteadused viimase 30 aasta jooksul läinud kergema vastupanu teed,” väidab ta ajalehe Universitas Tartuensis 11. aprilli numbris, “nad on arvanud, et muutuvad teaduslikumaks, aga on tegelikult muutunud vähem teaduslikuks. Loodetakse, et arvutid mõtlevad teadlase eest.” Ja jätkab: “Oleks minu teha, siis paneksin ma kõik sotsiaalteaduste tudengid kaheks aastaks täie tambiga füüsikat õppima, et nad saaksid tunnetuse, mis on teaduslik meetod. Siis võiks üle minna sotsiaalprobleemide juurde.” Taagepera arvates on tänapäeva sotsiaalteadused tihtipeale teaduse karikatuur. Rattaga õpib sõitma vaid siis, kui ise rattale istuda.
Sotsiaalteaduste karikatuuri näeme me tarbeks, olgu või viidatud siinkohal Juhan Kivirähki menukatele lugudele ajakirjanduses.
Taagepera loodab oma Skytte preemiarahade toel siin midagi muuta. Ükskord ta Tartus ülikoolis juba üritas. Loodame, siis, et teisel korral läheb õnneks.
Tiit Kändler

nädal.pildis | News

Jääkarud teaduses

02.05.2008

See foto sai Teadusfoto 2007 võistlusel Eesti Päevalehe preemia. “Emme räägi mulle ka, mis sa seal näed?” Autoriks Timo Palo, kes on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlane.

(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri