06.2008 arhiiv

lugemis.vara | News

Reisid loomade riiki

27.06.2008

Loodusesõber
Juuni 2008
Loodusajakiri MTÜ
48 lk, hind 39.50

Värske Loodusesõbra number tegeleb näiteks loomadega, kes magavad suveund. Loomad on ka paljude riikide müntidel. Küll mitte magavas asendis. Jätkub jalgsireis läbi Eesti.
Pikem lugu on Puhtulaiust Peeter Vissakult. Selgub, et tegu on tükikesega baltisaksa ajaloost. Tutvustatakse kodumasinate kiirgust ja sedagi, kas biojäätmeid sobib toppida kilekotti.
teadus.ee

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Füüsika | News

Elu ilma toiduta

27.06.2008

Kuidas teadlased kommenteerivad, põhjendavad või ümber lükkavad praanast toitumist? St elamist õhust ja armastusest. Kuidas/kas see on võimalik?
Kai

Kommentaar:
Kui see oleks võimalik, mis siis viga oleks. Poleks tööd vaja tehagi. Kuid isegi buda mungad käivad, kausid käes, külast toitu saamas. Kindlasti on võimalik lühemalt või pikemalt paastuda. Kuid kindlasti on see ka ohtlik, igati ohtlikum kui pista oma autosse vahend, mis paljast veest teid sõidutab. Kui auto jääb seisma, siis pole häda midagi. Inimesega võib aga paastudes juhtuda midagi hullu. Ja üsna kindel on seegi, et ilma veeta ei pea kaua vastu. Nii et – praanast võib küll pajatada Pealtnägija, aga teadus.ee hoidub seda tõeks pidamast.
Kommenteeris teadustoimetaja Tiit Kändler

küsi.julgelt | News | Tehnoloogia

Vesi autoahjus

27.06.2008

Kas alltoodud lingilt leiduv lahendus ka reaalselt töötab ja kas selle kasutegur on nii suur kui seal väidetakse või on tegu õhumüümisega, vt fuelcell

Lugupidamisega, Margus Taal Kommentaar:
Niipalju kui mina aru saan, lubatakse pooleteise tuhande krooni eest tillukest kütuseelementi. Aga niipalju kui mina tean, sellist ei ole veel ehitatud. Mis siis viga oleks. Praegused kütuseelemendid töötavad kõrgetel, õige mitmesaja kraadistel temperatuuridel ja need on kallid ning suured. Nii et kui lubatakse, et selle seadmega sõidab auto kaks korda ökonoomsemalt kui bensiiniga, siis tuleb küsida – miks maailm seda ei tarvita? Eriti kui see on nii odav.
On neil pakkuda ka magnetiline pesupesemise süsteem. Mis pidavat töötama ilma pesupulbrita. Milleks siis aga komplektis plekieemaldi, mis maksab pesupulbrist 10 korda enam? Muuseas, ka selles auto imevahendis on mingi kemikaal, mis nende sõnutsi puhastab süsinikuühendeid. Kuidas seda küll tehakse, kui keemiatööstus pole hakkama saanud?
Pakutakse teisigi imeasju, nagu nt tervislikud putukatõrjevahendid.
Ühesõnaga – kes tahab, võib uskuda. Lõppude lõpuks on olemas ka homöopaatia.

euroopa.mõtleb | News

Eesti üliõpilasteadlased võitsid tähtsa stipendiumi

27.06.2008

Genfis CERNi juures asuv Maailma Teadlaste Föderatsioon (World Federation of Scientists) omistas viiele reaalteaduste doktorandile eesti kahest uurimiskõrgkoolist stipendiumi teadustööks energeetika, materjaliteaduse ja molekulaarbioloogia valdkondades.
Aare Floren Tartu ülikooli füüsikainstituudist uurib dr Raivo Jaaniso juhendamisel uusi fluorestseeruvaid ühendeid hapniku molekulide täpseks määramiseks mitmesugustes lahustes. Näiteks piimas sisalduva hapnikuhulga suurenemise või vähenemise kaudu võib määrata lüpsilehmade tervislikku seisundit.
Maarja Grossberg ja Kristi Timmo Tallinna tehnikaülikooli materjaliteaduste instituudist tegelevad professor Jüri Krustoki ja juhtivteadur Mare Altosaare käe all pooljuhtmaterjalide spektroskoopiaga. Need uuringud avavad uusi võimalusi efektiivsete, aga samas odavalt valmistatavate ja lihtsalt kasutatavate päikeseelementide valjatöötamiseks. Kairit Zovo ja Julia Smirnova professor Peep Palumaa töörühmast Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudist uurivad vase ja tsingi aatomeid sisaldavaid elusmolekule. Sellistel metalli sisaldavatel valkudel on suur tähtsus organismi regulatsiooniprotsessides ja ka teatud haiguste ravis.
Maailma Teadlaste Föderatsioon toetab ühe aasta vältel noorteadlaste väljapaistvaid uurimusi energeetika, keskkonnasäästu, tervishoiu ja teistes globaalselt tähtsates valdkondades.
Allikas: Maailma Teadlaste Föderatsiooni esindaja Eestis Aleksander Rebane

Loomad | News | vänge.lugu

Kaheksajalg õpetab tundma inimese mälu

27.06.2008

Kaheksajalgade uurimine on avardanud teadmisi ka selle kohta, kuidas inimese aju mälus andmeid salvestatakse ja ammutatakse.
Kaheksajalad on kõige intelligentsemad selgrootud, kuna neil on suhteliselt suur aju ja neid saab õpetada. Siiski on nende ajus palju vähem närvirakke kui selgroogsetel.
Jeruusalemma Heeberea ülikooli teadlane Benny Hochner ja ta kolleegid olid eelnevalt avastanud kaheksajala ajus piirkonna, mis on õppimise ja mäletamise jaoks oluline. Selles toimuv on sarnane selgroogsete ajus toimuvaga. Elektrilised signaalid säilitatakse närvirakkude võrgustikus justkui mälujälgede graveerimise teel.

Kui seda protsessi takistada, siis mälu nõrgeneb. Nagu imetajatel, sealhulgas inimesel, on ka kaheksajalal lühiajaline ja pikaajaline mälu, mida säilitatakse kahe lahusoleva süsteemi abil, mis asuvad aju eri osades. Pole küll teada, kuidas need kaks süsteemi omavahel ühendatud on. Kaheksajalal töötavad need paralleelselt, ent mitte sõltumatult.
Pikaajalise mälu piirkond reguleerib ka kiirust, millega lühiajalise mälu süsteem lühiajalise mälu omaks võtab. See on arvatavasti oluline, et kaheksajalg õpiks riskantsetes olukordades kiiremini.
Allikas: AlphaGalileo

Füüsika | News | to.imetaja

Lihtsa rulli mõistatus

27.06.2008

Keda poleks närvi ajanud paberirull, mis keeldub jääma nii väikese läbimõõduga rulliks nagu tahetakse. Kuid nüüd on selgunud, et rullikeeramisel on oma loodusseadus, mille vastu on mõttetu võidelda.
Nimelt tegid Tšiili Santiago ülikooli teadlane Enrique Cerda ja ta kolleegid kindlaks, et rulli sisemine leht moodustab rulliga alati sama nurga, mis on 24,1º. Ja seda hoolimata rulli keeratud lehe paksusest või rulli laiusest. See rullide universaalne omadus räägib vastu intuitsioonile, mis ütleb meile, et jäigad lehed saab keerata teistsugusesse rulli kui pehmed. Vastupidi. Rullikeeratud vaip, paber või metall võtavad ikka sama kuju.
Universaalne kuju tekib, kuna geomeetria kitsas piirang mõjutab võimalikke deformatsioone.

On kummaline, et niivõrd lihtne nähtus avastati alles hiljaaegu. Põhjuseks võib olla, et see vajab hoolikaid ja mahukaid arvutusi. Ja ka eksperiment, st nurga mõõtmine pole kerge. Ala aga ei asu just teaduse eesliinil. Siiski arvab Cerda, et asi oleks olnud jõukohane ka 18. sajandi matemaatikutele. Kuid keegi ei vaevunud sellega tegelema. Probleem aga pole sugugi nii teaduse eesliini kauge, kui tundub. Näiteks võib kiudude rullikeeramine olla oluline DNA kokkupakkimisel viiruste valgukapslites.
Rullikeeramise seadusele pühendas ajakirja Nature 19. juuni number terve lehekülje. Mis näitab, et näiliselt lihtsate ülesannetega tegelemine võib olla ka edu alus.
Tiit Kändler

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | nädal.pildis | News

Neandertali inimese elupaik

27.06.2008

Ida-Sussexis Pulborough lähedal Beedingsis avasid arheoloogilised kaevamised uued tahud Põhja-Euroopa viimaste neandertallaste ellu. See oli arenev asurkond, mitte hävimise piiril virelev inimhulk. Leitud tööriistad olid tehnoloogiliselt arenenud ja Homo sapiensi omadest vanemad (pildil lõiketera). Matthew Pope, kes kaevamisi juhatas, viib läbi paiga esimesi nüüdisaegseid uuringuid pärast selle avastamist 1900. aastal. Leitud on üle 2000 kivitööriista, mis pärinevad umbes 40 000 aasta tagusest ajast. Selletaolisi elamispaiku on leitud vähe. Neandertali kütid elasid küngastel, kust avanes tasandikule kaunis vaade. Beedingsi tõeline tähtsus ilmnes 1980. aastatel.
Allikas: AlphaGalileo

nädal.arvus | News

27.06.2008

Populaarsed elemendid.
Kuus maailma lauludes kõige enam esinevat elementi on: hõbe, kuld, tina, hapnik, vask ja raud.

Kurioosum.
Kansase osariigi ülikooli tuuleerosiooni labori puhus minema tornaado.

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | Arvutiteadus | Astronoomia | Bioloogia | Etnoloogia | Folkloristika | Füüsika | Geneetika | Geograafia | Geoloogia | Humanitaarteadus | Informaatika | Keemia | Kosmoloogia | Küberneetika | Matemaatika | Meditsiin | Meteoroloogia | nädal.mõttes | News | Ökoloogia | Paleontoloogia | Psühholoogia | Sotsiaalteadus | Tehnoloogia | Teoloogia

27.06.2008

“Otsige hoolega, kui leiate oma esimese seene või teete esimese avastuse: need kasvavad kobarates.”
George Pólya (1887 – 1985), Ungari matemaatik

News | suve.kool

Teadus.ee suvekooli päevakava

27.06.2008


Allpool toome ära meie suvekooli kava. Väikesed muudatused võivad veel tulla. Ühtlasi palume kiirustada registreerimisega.
Juhime tähelepanu, et toimub ka keraamika maapõletus, mille käigus kaevame augu ja hakkame küpsetama savi.
(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri