07.2008 arhiiv

lugemis.vara | News

Teadustipud kaante vahel

18.07.2008

Eesti Vabariigi teaduspreemiad
Eesti Teaduste Akadeemia
Vastutav toimetaja Richard Villems
178 lk

Traditsioonikohaselt on sellegi suve hakul Teaduste Akadeemia ilmutanud kogumiku aasta teaduspreemia laureaatidelt.
See algab Eesti teaduse grand old man´i Valdek Kulbachi meenutustega oma teadusteelt. Seejärel kirjutab arst Tiina Talvik oma tegevusest teadlasena.
Kirjutanud on ka Tiit Kutser, Maido Remm, Enn Lust, Tõnis Timmusk, Valdur Saks, Jüri Engelbrecht, Enn Seppet, Marko Vendelin, Marika Mänd, Ants-Johannes Martin, Reet Karise, Vello Pettai ja Linnart Mäll. Nii et lugemist igale maitsele.
Kahjuks pole seda raamatsut küll müügil poodides. See-eest saab tutvuda raamatukogudes. Võiks ju edaspidi olla saadaval internetis.
teadus.ee

lugemis.vara | News

Kuidas loomad nimed saavad

18.07.2008

Tarkade klubi
Juuli 2008
Peatoimetaja Arko Olesk
82 lk, hind 39.90

Pikematest lugudest on sedapuhku lugeda sellest, kuidas loomad-taimed endale nimed saavad. Ja mitte mütoloogilisest vaatekohast, vaid Eesti terminoloogide tegemistest. Selgub muuseas, et mõni elukas on saanud nime üsna juhuslik, ent see-eest õnnestunult. Juttu on ka inimese sugupuust ja selle uurijast Richard Villemsist ning viiest akadeemikust, kes kõik pärit ühest ja samast kooliklassist.
Tõlkelugudest on huvitav käsitlus morsast ehk merihobust ning tumedast energiast. Priit Ennet aga kirjutab sedapuhku biomaterjalide maailma suurima preemia laureaadist ja kandidaatidest. Ajaloost pajatab Allan Käro aga ühe vene luuraja visiidist Eestisse 70 aasta eest.
teadus.ee

mis.toimus | News

Muinaslaager võitles vapralt

18.07.2008

12.– 13. juulil toimus Harjumaal Kõue vallas järjekordne Kiruvere muinaslaager.
Kiruvere muinaslaagri ümber on koondunud huvilised, kes kujutavad ajalugu nii nagu arheoloogid ja ajaloolased oma uurimustes on avaldanud. Samuti kui muistsel ajal, tulid ka sel suvel Eestist ja naabermaadest kokku meistrid, käsitöölised ja sõdalased, et kaubelda, teha käsitööd ning panna proovile oma osavus mitmesugustes võistlustes. Ka laagri külastajad said kaasa lüüa erinevates osavus-mängudes, tutvuda Eesti ja naabermaade vanema ajalooga, vaadata meistrite käsitööd, muinassõdalaste võitlust ja palju muudki.

Ehe muinasaeg elustus vaataja silme all ning pakkus peale alternatiivse meelelahutuse, imekauni loodusnaudingu ja stressivaba õhkkonna veel hindamatut teaduslik-hariduslikku väärtust.
Kiruvere muinaslaagri korraldamiseks on oma jõud ühendanud Austrvegr Selts MTÜ, kes koondab muistse käsitöö ning olmekultuuri taaselustamise ja eksperimentaalarheoloogiaga tegelevaid huvilisi, Muinaseesti Võitlusselts REAS, Haapsalu ja Läänemaa vanema ajaloo huvilisi ühendav klubi MTÜ Rotelevik ja Kõue Vallavalitsus.
Kiruvere Muinaslaagri asukohaks on Kiruvere järve ja Paunküla veehoidla vahel asuv territoorium.
Allikas: Muinaslaager

euroopa.mõtleb | Meteoroloogia | News

Kuidas virmalised häälitsevad

18.07.2008

Esimene asi, mida Maale lähenevad tulnukad kuulevad, on vilinad ja sirinad nagu mingis ulmefilmis. Tegelikult aga kaasnevad need helid virmalistega. ESA satelliitide rühm Cluster aitas teadlastel selgusele jõuda, kuidas need tekivad.
Neid raadiosageduslikke helisid kutsutakse virmaliste kilomeeterkiirguseks. Selle tekitavad kõrgel Maa kohal samad päikeseosakesed, mis põhjustavad ka virmalisi. Siiani arvati, et need raadiolained reisivad kosmosesse laieneva koonusena nagu taskulambi valgus. Clusteri tulemusi analüüsides saadi aga teada, et raadiolained suunduvad kosmosesse kitsa tasapinnalise joana nagu oleks taskulambi valgusvihu ette asetatud väike pilu.
Kiirgus lähtub virmaliste asukohast mõni tuhat kilomeetrit kõrgemalt ja moodustab vaid mõnekümne kilomeetri laiuse vihu. See saadi teada, kuna Clusteri meeskonda kuulub neli koostegutsevat kosmoselaeva.

Virmaliste kilomeeterkiirgus avastati 1970. aastate alul. Maapinnale see ei jõua, kuna vahel on ionosfäär. Vastasel juhul ei saaks raadiojaamad töötada. See kiirgus on ka 10 000 korda intensiivsem kui kõige tugevam sõjaväe radarisignaal. Kosmosejaamad on näinud virmalisi ka Jupiteril ja Saturnil. Uus teadmine aitab astronoomidel otsida ka päikesesüsteemi väliseid planeete. See ülesanne vajab vaid suuremaid raadioteleskoope, mida parasjagu projekteeritaksegi.
Allikas: AlphaGalileo

Bioloogia | euroopa.mõtleb | Loomad | News

Kiireimad lauljad on kuldnokad

18.07.2008

Mõned laululinnud suudavad oma helilihaseid kokku suruda sada korda kiiremini, kui inimene silma pilgutab. Nõnda on nad nende käputäie looma seas, kes on arengu käigus saanud ülikiired lihased. Sellele järeldusele jõudsid Taani bioloogid, kes töötasid Utah ülikoolis.
Need linnud on Euroopa kuldnokk, kes elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas, ning Austraalias ja Indoneesias elav sebra-amadiin. Coen Elemansi sõnul on ülikiireid lihased leitud vaid lõgismadude hääleorganites. Ta lisab, et võibolla on sellised lihased ka teistel laululindudel. Paljud laululinnud suudavad muuta oma laulu tugevust ja/või helisagedust kiiremini, kui tavaliste selgroogsete lihased võivad kokku tõmbuda.

Bioloogid mõõtsid vabalt laulvate lindude helilihaste aktiivsust ja ka eemaldatud lihaste omadusi laboris. Nad leidsid, et kuldnokk ja sebra-amadiin suudavad oma vokaalseid lihaseid kokku tõmmata 3-4 millisekundi jooksul. Inimese silmapilgutus võtab aega 300 millisekundit. Lindude helilihased liigutavad inimese helikurdudega sarnaseid struktuure. Need muudavad nende kurdude asendit ja jäikust. Superkiired lihased võivad teha tööd 250-hertsilise sagedusega, mis tähendab, et need linnud suudavad muuta oma lauluelemente 250 korda sekundis. Neid sagedusi tuntakse modulatsioonisageduste nime all.
Allikas: AlphaGalileo

Astronoomia | eesti.teadus | News | Tehnoloogia

Eesti üliõpilased kavatsevad ehitada kosmosesatelliidi

18.07.2008

Tartu ja Tallinna üliõpilased hakkavad ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile. Projekt on ainulaadne, kunagi varem pole Eestis satelliiti ehitatud ning iseseisvalt Maa orbiidile andmeid edastama lähetatud. Eestlased on küll ka varem ehitanud kosmoseuuringutes rakendatavaid seadmeid, mida kasutati Nõukogude Liidu kosmosejaamades, kuid viimased 15 aastat pole selles valdkonnas midagi tehtud.
Projekti üheks eesmärgiks on tõestada eestlaste võimekust kaasa rääkida tänapäevastes kosmoseuuringutes, samuti koolitada spetsialiste, kellel on nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised kosmosetehnoloogias ning selle valdkonnaga seonduvas reeglistikus.
Rühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased, kelle ülesandeks on lisaks praktilisele satelliidi valmisehitamisele leida rahastajad, saavutada luba satelliidi kosmosesse lennutamiseks ning mõelda välja seadme rakendus. Kogu töö on planeeritud üliõpilaste poolse initsiatiivi kesksena, teadlased Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist jäävad nõuandvale positsioonile.
Eesti jaoks ainulaadne projekt on maailmas suurtes ülikoolides järjest enam leviv, kõige enam kasutatakse sellelaadseid tööülesandeid tudengite elu põnevaks muutmiseks USA ülikoolides.
Allikas: Tartu ülikooli füüsika instituut

eesti.teadus | Füüsika | News | Tehnoloogia

Tartus avastati uudne materjal

18.07.2008

Tartu Ülikooli füüsikud ja keemikud koos Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse teadlastega avastasid esialgu nurjunuks peetud katse käigus täiesti uudse struktuuriga materjali – metalloksiidsed torukesed. Arendustöö tulemusel tekkinud materjal on ülimalt vastupidav ning seda saab tulevikus kasutada mitmel moel, alates isolatsioonmaterjalist kuni eluskoega seonduvate implantaatide ning kosmosesütikute osadeni.
Ühe tavalise katse käigus kolvis tekkinud tundmatut sadet märkas esimesena TÜ doktorant Martin Järvekülg. Seejärel kulus teadlastel paari aasta jagu tööd, et leida unikaalsele nähtusele seletus ja katse nii selle kui ka teiste materjalidega korratavaks muuta.
Uudse meetodi tulemusena saadakse struktuurid, mis on oma olemuselt iseorganiseerunult toruks rullunud imeõhukesed, vaid poole valguse lainepikkuse järgus oksiidmaterjali lehekesed. Neid edasi töödeldes saab valmistada mitmeid ülimalt vastupidavaid ning heade elektri- ja soojusisolatsiooni omadustega materjale. Saadud materjale saab muuhulgas kasutada keemiatööstuses, sensorites, biomaterjalides (eluskoega seonduvad implantaadid), mikromeetriliste mõõtmetega seadmetes või komposiitmaterjalidena lõiketeradest kuni kosmosesütikute osadeni.


(loe edasi…)

eesti.teadus | News

Selgusid teaduse tippkeskused

18.07.2008

Sihtasutus Archimedes langetas otsused 524 miljoni krooni struktuuritoetuste raha jagamiseks teaduse tippkeskustele. Mais lõpus viibisid Eestis tippteadlased 12 riigist, kes olid siia kutsutud hindama struktuurivahendite projektikonkursile „Teaduse tippkeskuste arendamine” esitatud taotlusi. Keskuste loomise eesmärgiks on tippuurimisrühmade koostöö ja lõimumise kaudu tõsta Eesti teaduse tulemuslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Välisekspertidest ning Eesti asjatundjatest koosnev hindamiskomisjon esitas sihtasutusele Archimedes projektide pingerea ning ettepanekud taotluste heakskiitmiseks, osaliselt rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

(loe edasi…)

News | to.imetaja

Suvekooli teateid: enam kui bioloogia

18.07.2008

Praegu on veel sobilik aeg kirjutada meie suvekoolist. Selle kava on veidi täienenud. On heameel ütelda, et meie suvekooli toetavad Hasartmängumaksunõukogu, ilm.ee, Käsmu Meremuuseum. Ja ka Eesti Energia, kust tuleb esinema Eesti Põlevkivi arendusjuht Kalmer Sokman, kes räägib Eesti maa õlist ehk põlevkiviõlist. Nii et asjakohane täiendus meie päevakavasse.
Praeguseks on huvilisi end kirja pannud 60 inimest. Lisaks veel paarkümmend esinejat/korraldajat. Nii et kohti mõningane jagu veel on.


teadus.ee suvekoolis kohtub Käsmu meri maaga. Ka merega saab teha füüsikakatseid, nagu näitas füüsik Jaak Kikas. Foto: Tiit Hunt
(loe edasi…)

News | suve.kool

Teadus.ee suvekooli päevakava

18.07.2008


Allpool toome ära meie suvekooli kava. Väikesed muudatused võivad veel tulla. Ühtlasi palume kiirustada registreerimisega.
Juhime tähelepanu, et toimub ka keraamika maapõletus, mille käigus kaevame augu ja hakkame küpsetama savi.

teadus.ee suvekool 2008
(loe edasi…)

Telli Teadus.ee uudiskiri