01.2009 arhiiv

Astronoomia | Kosmoloogia | nädal.mõttes | News

19.01.2009

“Keda huvitab, milline kivimürakas käib ümber millise?”
Matt Ridley, inglise teaduskirjanik, võrreldes Galileo ja Darwini avastusi

“Ta on ju ikkagi neist kõige usaldusväärsem.”
Sulev Valner, Maalehe peatoimetaja, astroloog Igor Mangi kohta Vikerraadio saates

Ajalugu | Antropoloogia | Arheoloogia | lugemis.vara | News | Tehnoloogia

Elagu surnud neanderallased!

16.01.2009


Tarkade Klubi
Jaanuar 2009
84 lk, hind 39.90
Peatoimetaja Arko Olesk
Presshouse OÜ

Neandertallane on surnud? Elagu siis neandertallane! Moodsa inimese lähisugulane elas Homo sapiensiga kõrvuti 10 000 aastat ja siis võttis äkki kätte ning suri välja. Kus on see “välja”, kuhu neandertallane suri? See on üks põnevamaid teaduse spekulatsiooni alasid, millele on nüüd sisenenud ka geneetikud. Tarkade Klubis kirjutab Arko Olesk Svante Pääbost ja tema Leipzigi töörühmast, eks püüavad neandertallase lukku selgust tuua.
Ei puudu ka spekulatsioon, et kui neandertallase genoom lahti muugitakse, saaks ju nüüdisinimesest surrogaatema meile ühe ilusa pisikese nendertali jõnglase sünnitada. Elevantide psüühist ju valmistatakse ette mammuti sünnitamiseks – miks ei peaks siis inimene omal nahal läbi tegema selle, mis ta teistele elajatele peale sunnib? Tagasi neandertallase juurde! Põnev mõttevaldkond igatahes.
Põnev lugeda sedagi, kuidas jänkid Vene kosmonautide Tähelinnas olelusvõitlevad, kuidas aidata kõnepuuetega lapsi (defektoloogi Karl Kalepi näitel), kas saab elada, kui midagi ei suuda unustada. Ning Fidel Castro 50 aasta tagune võit on nüüd jälle moes.
Kes aga soovib ehitada oma kusagil sara taga konutava sapika moodsaks elektriautoks, see saab siit hüva nõu. Mis polegi nii kallis.
teadus.ee

Meteoroloogia | mis.uudist | News | Ökoloogia

Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale

16.01.2009

Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.


Keiser Tangi dünastia käekäik sõltus ilmastikust.

Viimase 50 aasta jooksul on vihma Hiinas tulnud vähem kui eelneval perioodil. Võibolla sellepärast on Hiina kommunistlik valitsus hakanud tõusvas joones kõnelema kliimamuutustele vastu seismisest. Nii et kui kaevud jäävad tühjaks, võib ka Eesti kroon kukkuda. Iseasi, kas esimene põhjustab teist või vastupidi.
Allikas: Science/Scientific American

News | to.imetaja

Eesti tonditants Galileo ja Darwini aastal

16.01.2009

Galileo, Darwin ja Riigikogu nõiavitsad

“Kui ma olen näinud kaugemale, siis seepärast, et olen seisnud hiiglaste õlgadel.” Sellise juba varakeskajast pärit fraasiga iseloomustas Isaac Newton end teadlasena. Hiiglaste seas tõstis Newton eriti esile Galileo Galilei, kes omakorda seisis Koperniku õlul. Tänavune aasta on Galileo auks kuulutatud astronoomia aastaks, ja lisaks sellele tähistatakse ka Darwini 200-aastast juubelit.
Kui ajakiri New Scientist palus võrrelda, kas Galileo või Darwin on avaldanud enim mõju meie nüüdisaegsele maailmapildile, siis vaatles iga küsitletud teadlane asja oma teadusmätta otsast. “Kes hoolib, milline kivipall teise ümber ringi käib?” küsis näiteks evolutsioonilise bioloogia ala kirjanik Matt Ridley, kes peab Darwinit Galileost tähtsamaks. Galileo oli võitleja, Darwin pigem erak, kes laskis oma ideede eest võidelda teistel. Galileost teadis ta elu ajal vaid tollase ühiskonna eliit ehk siis paavstkond ja inkvisitsioon, Darwini evolutsiooniteooriat pilati aga ajalehtedes.

PRAEGU KÜSITAKSE TEADLASTELT üha uuesti ja uuesti, et mis see teie töö peaks tavainimesele korda minema. Teadlased suhtuvad sellesse küsimusse sageli suisa põlglikult. Ehkki peaksid tõsiselt võtma. Sest teadus suundub üha suuremasse eraldatusse, teadlased üha süvenevasse üksildusse ses mõttes, et spetsialiseerumine aina kasvab. Ja ühes sellega ei lähe teadus mitte odavamaks, vaid aina kallimaks. Möödunud aasta teadusliku aparatuuri superstaar, suur hadronite põrguti LHC läks maksma 10 miljardit dollarit. Ja keegi ei tea, milliseid tulemusi sellest ülilaborist kätte saada võidakse. Ning see kaadervärk on nõnda keerukas, et kipub sadadele ja sadadele tarkadele teadlastele, inseneridele ja tehnikutele üle jõu käima. Üksainus ülesöelnud LHC jooteühendus näiteks läks Euroopa maksumaksjale maksma 21 miljonit dollarit.

KUI TEADUS MUUTUB üha keerukamaks, ja teadlased ühe isoleeritumaks, astuvad tühikut meelsasti täitma igasugu posijad. Neid on olnud muidugi läbi aegade. Ent kui Galileo ajal kandsid näiteks astroloogid ka ilmaruumi uurijate koormat, ja peale nõiavitsutajate ei olnud kaevupaikade ja maagimaardlate uurimiseks võtta geoloogiat, siis nüüd pole sellest positiivsest jäänud jälgegi. Ja kui Galenose aegadel polnudki inimese ravimiseks võtta kedagi peale posijate, nõidade ja teadmameeste, siis nüüdseks on meditsiin oma tulemustega siiski neist ette jõudnud.

SEE KÕIK PUUDUTAB KA EESTIT, ja suisa otsesel ning üsna piinlikul moel. Möödunud aasta lõpul avaldas Eesti Ekspress lood, milles selgus, kuidas mõned meie poliitikud suhtuvad posimisse. Rahandusminister ja sotsiaaldemokraatia vankumatu juht Ivari Padar kinnitas ja tõestas, et juhindub meelsasti pendlivõngutajate nõuannetest oma kabineti korrastamisel, küll aga kahtleb skeptikutes.
Ja nõiavitsutajad pääsesid Riigikogu pressinõuniku toel koguni Riigikogu saali, kus avastasid oma tegevuse kroonina ühe seal tegutseva surnu vaimu. See jutt võib ju tunduda naljakas, kuid ometi osutub kurvaks, kuna keegi poliitikutest pole oma suhtumist säherdustesse ilmingutesse avaldanud. Või veel – Soome psühhiaater Hannu Lauerma, kellelt ilmus läinud aasta lõpul eestikeelse tõlkena bluffimist käsitlev raamat, arvab, et poliitikud sallivadki igasugu bluffi, kuna on valijaid, kellele see meeldib.
Pole siis ime, et ei Riigikogu esimees, akadeemik Ene Ergma, ei Riigikogu liige akadeemik Peeter Tulviste pole avaldanud mingit hoiakut nõiavitsutamise kohta Riigikogus. Rääkimata sellest, et seda pole teinud nõiavitsutaja Padariga ühes kabinetis istuv akadeemik Jaak Aaviksoo või kestahes sotsiaaldemokraat. Millest võib siis järeldada, et nende arust on nõiavitsutamine täiesti loomulik või vähemasti süütu nähtus.


Igor Mangi ilmumine rahvale.
(loe edasi…)

nädal.pildis | News | Psühholoogia

Riigikogu ja ministri nõiavitsad

16.01.2009

Fotol: Riigikogu esimees Ene Ergma ja rahandusminister Ivari Padar ei saa lahti nende selja taga passivast kummitusest.

Riigikogu saalist on avastatud surnud inimese vaim, kes istub seal isegi siis, kui rahva esindajad oma valijatega kohtuvad või siis poest majoneesi ostavad. Ja rahandusministri kabinetis tuleb ministril edaspidi oma laua taga veel vähem istuda, sest nõiavitsale see paik ei meeldi kohe mitte.
Allikas: Eesti Ekspresss

Ajalugu | Loomad | nädal.arvus | News | Paleontoloogia

Iidseim ämblikuvõrk:

16.01.2009

140 mln aastat. Nii vana on vanim ämblikuvõrk, mis leiti Inglismaa rannikult merevaigutükist ja näeb välja tänapäevasena.
Allikas: Oxfordi ülikool

Telli Teadus.ee uudiskiri